12. detsember, 2014 -
30. november, -0001
Pärimusmuusika aida suur saal
19:00
Pilet: 6 € / 4 € OSTA SIIT
20. sajandi tuntuimale seto laulikule Anne Vabarnale pühendatud omakultuuriõhtu toob Viljandi pärimusmuusika aita seto kultuuri ja eluolu edendavad kogukondlased, kes täidavad ruumid laulu, tantsu ja pillimänguga. Kõige sellega kaaseb loomulikult ka õhkkond. Üheskoos korraldatakse tore seto pidu, kus läbi laulu ja lugude tänatakse suurt seto lauluema Anne Vabarnat, naist, kes on kinkinud seto leelo järjepidevuseks enam kui 150000 värssi.
Anne Vabarna sündis Põhja-Setumaal Värskast 4 km põhja pool Peipsi järve rannal asuvas Võporsuva külas Tihoni ja Kreepa neljanda lapsena 21. detsembril l877. aastal. Lauluande päris ta oma emalt, kellelt ta siiski ei saanud üle võtta kogu laulurepertuaari, sest ema kaotas ta juba 7-aastasena. Rohkem jättis ta laule meelde oma tädilt, venna talus elavalt haige jalaga vanatüdrukult, ning küla teistelt laulikutelt. Anne sünnikodu väikeses majas, mis siiski mahutas 11-liikmelise pere, armastati ning harrastati innukalt rahvalaulu. See oli osa igapäevaelust, töö- ja puhkeaja vältimatu saatja. Anne Vabarnast loe pikemalt siit
Üles astuvad:
- Loeng-kontsert Anne Vabarna elust ja loomingust / Meel Valk ja Jane Vabarna
- Verska naase’ laulavad nii uuemaid kui vanemaid seto laule, õpetavad seto tantse ja laulumänge ning tutvustavad seto kultuuri ja rahvariideid. Ansambel laulab koos 2008. aasta kevadest. Kooris laulavad noored Värska kandi naised, kellest mitmed on seto laule laulnud juba lapsepõlvest saadik. Põhiliselt laulavad nad Põhja-Setomaa kuulsate lauluemade, aga ka oma vanaemade lauldud laule. Neid köidab seto vanapärane laulmisstiil, mida õpivad arhiivisalvestuste järgi. Nii on neil võimalik seto laulu õppida otse tunnustatud seto laulikute ja nende kooride käest, vaatamata sellele, et nad on siit ilmast lahkunud juba enne meie sündi. Ainulaadses seto vanas helireas lauldud lauludel on harjumatu, kuid lummav kõla. Uuemate lauludega võrreldes on vanades lauludes elu – lauljad suhtlevad omavahel sõnade ja viiside keeles, iga esitus on kordumatu. Kõik lauljad varieerivad ja improviseerivad traditsiooni piires.
- Kiiora sündis 2010. a hilissuvel, kui Matis ja Laurits Leima ning Evelin Ämarik hakkasid omavahelist koosmängu kindlamalt piiritlema. Põhjuseks sai Luhamaal toimunud pidu, kus jäime inimesele silma ning saime kutse oma muusikat teistega jagada. Nimi „Kiiora" on pärit Anne Vabarna lauldud seto eeposest „Peko". Loos andis selle võimsa tammenuia Pekole tema isa, et vajadusel relv kirstupõhjast haarata ja vaenlasele vastu astuda. Samuti pani kiiora rukki vohama, kui seda põllule näidata. Praegu nimetatakse selle nimega ülemsootska valitsussaua.
Korraldaja: EPMK
 |
 |
Kiiora Verska Naase
Liitu meie uudiskirjaga
Kord nädalas värskeimad uudised ja programm sinu postkastis.