Karksis saime mõni aeg veel tubliste halva ilma mõju tunda, mis aga sellega vähenes, et mul Karksi pool mitmes paigas häid tuttavaid elab, kelle juurde lahkeste peavarju paluti. Üleüldse ütelda Karksit (Karksi valda iseäranis) peab kehvemaks maanurgaks nimetama. Lohkilised kivised põllumaad, viletsad talukesed lagunenud hoonetega paistvad igalt poolt silma... Laulude rohkuse poolest pean Karksit kõige ette otsa panema. Ei Helme ega Saarde ammugi ei saanud selle vastu. Sai umbes paariks nädalaks tööd.
Peeter Tatz, 1908

Vanade rahvalaulude poolest äärmiselt rikkalikuks on peetud Mulgimaad ja eriti Karksi kihelkonda. Veel 1960. aastatel kohtasid rahvaluulekogujad sealkandis naisi, kes suutsid regivärsse laulda tundide kaupa. Folklorist Liilia Briedise päevikust: „Lõppeb tintki sulepeadest, tuleb appi võtta pliiatsid, ei lõppe aga laulud."