"Kündja on see, kellel sahk peos, hobune ees ja vagu järel, ja mitte see, kes ütleb - ma võin künda."

August Pulst, 14.01.1889-22.11.1977

August Pulst oli kunstnik ja elukunstnik, kelle tegevus vanavara kogumisel ja pärimusmuusika jäädvustamisel on eestlaste rahvusliku pärandi talletamisel hindamatu.August Pulst sündis Pärnumaal taluperes 14. jaanuaril 1889. Hariduselt oli ta kunstnik ning maalimisega tegeles ta elupäevade lõpuni. Ajalukku läheb mees aga siiski eelkõige vanavara koguja ning pärimusmuusika elushoidjana.

  thumb -3-Kadrioru lossis 1923 Joh. Parikase foto Tori Muuseum

Vanavara koguja

Esimesed vanavara korjamise kogemused sai Pulst üliõpilasena 1911. aastal, kogudes ajaloolisi esemeid ligi 60 Tori perekonnalt. Pulsti korjamismatku iseloomustas soov kohalikele inimestele igati selgitada vanavara kogumise ja muuseumisse talletamise tähtsust. Tema väsimatu huvi ajalooliste esemete korjamise ja säilitamise vastu on Eesti Rahva Muuseumi esemetekogule andnud arvukat ja väärtuslikku lisa.

  thumb -3-Vanavara korjamisreisil Kadrinas 08.07.1914 Tori Muuseum

August Pulst oli otseselt seotud nelja muuseumi rajamisega, milledest Eesti Kunstimuuseum, Teatri- ja Muusikamuuseum ning Tori Muuseum ka tõeks said, vabaõhumuuseumist sai asja alles hiljem.

Pulsti ringreisid

Kõige selle kõrval oli Pulst ka kirglik pärimusmuusikasõber. Tema kodutalu asus vaikses Kiisa külakeses, kus kõlas sageli ehe külamuusika. August ise mängis viiulit, mandoliini, harmooniumit ja kitarri, veidi vähem ka lõõtsa ning torupilli.

  thumb -3-2. ringreis

Pärimusmuusika heliplaatidele jäädvustamise kõrval organiseeris August Pulst aastatel 1922-1936 külapillimeeste ja -laulikute ringreise üle kogu Eesti. Viimastest saadud rahaline tulu kattis nii mõnegi muuseumi loomiseks vajaminevad kulutused.

Torupillimehed Estoniasse

Muu hulgas õnnestus August Pulstil rahvamuusikud ka Estonia kontserdisaali esinema tuua. Seda mõtet ei võetud esiti just eriti suure hurraaga vastu - kui moodustati toimkond, kuhu kuulus 18 nimekat kultuuritegelast, kes pidid korraldama kontserdi muuseumi toetuseks, oli Pulsti idee poolt liita eeskavva tõelisi külamuusikuid ainult üks mees, kõik teised olid üksmeelselt vastu. Öeldi: „Seda eeskava peatoimkond ei poolda. See ei olegi eeskava, vaid naljanumbrid. Need ei tõmba, ei too rahvast kokku. Tooge välja „tõmbenumber", olgu selleks tantsijad või koguni ballett, tooge kasvõi Soomest, kui aga tõmbab. Kui eeskava läbi ja oleng algab siis võivad ka need torupillimehed ja teised nalja teha!" „Torupillimehed" jäid siiski kavva ning kõiki edaspidiseid taolisi kontserte saatis enneolematu menu - esimene kontsert Estonias müüdi välja paari päeva jooksul, korraldati lisakontsert, mis läks samuti täismajale.

Pulstil oli veel palju meelistegevusi. Lisaks värvikatele memuaaridele oma kogumismatkadest ja ringreisidest kirjutas ta ka näitemänge. Samuti oli Pulst kirglik veinigurmaan, kes oskas seda jooki ka ise suurepäraselt valmistada.

August Pulst suri 22. novembril 1977 ning on maetud Tallinna Metsakalmistule. Kogu tema tuliselt väsimatut pealehakkamist võiks iseloomustada Pulsti enda sõnadega: "Kündja on see, kellel sahk peos, hobune ees ja vagu järel, ja mitte see, kes ütleb - ma võin künda."

2019. aastal tähistatakse August Pulsti 130 juubeliaastat.