Rahvatantsude taaselustamine

     Eestis ja ka mujal Euroopas kaasnes külaühiskonna uuenemisega vana pärimuskultuuri hääbumine. Sellele vastukaaluks on püütud rahvaloomingut säilitada, leides sellele uue koha ja funktsiooni kaasaja muutunud ühiskonnas. Sealjuures on olnud keskse tähtsusega 1920.–30. aastail alanud rahvatantsuliikumine ehk vanemate tantsude taaselustamine ning esitamine publikule laval või väljakul. Alates 20. sajandi lõpust algas ka vanemate tantsude seltskondliku funktsiooni taastamine tantsuklubides.