Rahvatantsu arenguloost

     Mõistega rahvas on euroopalikus kultuuris tähistatud tavaliselt maarahvast. 18.–19. sajandil kujunes mõiste rahvatants talupoeglike tantsude nimetuseks. Seal kõrval tekkis umbes 12. sajandist alates Euroopa kõrgkihi salongikultuur, mille juurde kuulus meelelahutuslik, maagilisest ja kultuslikust funktsioonist eraldunud "rahvatants" hilisema nimetusega seltskonnatants. Rahvatantsu (ehk rahva tantsu) hulka laiemalt loetakse tänapäeval kõik see, mida tantsitakse rituaalse ja seltskondliku käitumise osana, sõltumata tantsijate seisuslikust päritolust, tantsu vanusest ja tüübist.

     Siin tutvustatakse eesti tantsupärimuse kujunemist, puudutades esimesi teateid eesti tantsude kohta, omaaegseid külarahva tantse ning tänapäeva tantsupidusid, tantsuklubisid ja seltskonnatantse.
     Seoses rahvatantsuliikumise levikuga hakati 1970. aastatel eristama nähtusi folkloorne tants ja lavatants. Esimene neist tähistab mineviku külarahva seas tuntud tantsu esitust võimalikult muutmata kujul. Teine viitab laval esitamiseks tehtud tantsuseadele või uuele, autori loodud tantsule.