Imiteerivad tantsud

Imiteerivad ja akrobaatilised tantsud on omased nii loodusrahvaile kui ka keskaegsele Euroopale, mistõttu mõned meile tuttavate tantsude tüübid võivad olla sajanditepikkuse elueaga. Imiteerivate tantsude olemus baseerub inimese ürgsel tungil väljendada oma liigutuste ja miimikaga teda ümbritsevat loodust. Varaseimateks võib pidada mitmesuguseid loomanimelisi tantse, nagu Härjatants (Jõelähtme khk), Hunditants ja Koeratants (Setomaa), Kitsetants (Hargla khk), peaaegu üle-eestilise levikuga Harakatants ehk Kiitsakatants, groteskseid imiteerivaid elemente sisaldav Kivikasukas (Kuusalu khk).
     Koomilisi elemente ja rohkem “tembutamisi” sisaldavad Kuusalu kihelkonna tantsud, nagu Opastilla, Kubemetants, Mustlasetants, Jommiga tants. Osaliselt kuulub imitatsioontantsude hulka Venetants, nimetatud ka Venekitseks.
     Siin-seal piirialadel, eriti Setomaal, on levinud tantsud nimetusega Kasatski, Kasask, Paruski, Kamaritsk, Kasatsokk. Eelnimetatud tantsud sisaldavad venepäraseid jooni tantsust Kazatšok. Seto naised tantsivad vahel selgi vastamisi pöörates, tagumikke kokku lüües ja “norsates” – tagurpidi karutantsu.