Uuemad rahvatantsud

     Uuemad rahvatantsud on maarahva seas 19. sajandil kohanenud seltskonnatantsud: paaristantsud (polkad, valsid, reilender, galopp, marss, polkamasurka, karkovjak) ja kontratantsud (sealhulgas kadrillid). Paljud paaristantsud (polka, valss) on tänapäevalgi üldtuntud. Uuemad tantsud on sageli suletud vormiga – kindla ruumilise joonise, osavõtjate arvu ja teatud kohustuslike figuuridega, nt kadrill.
     Eesti talurahva tantsuvara muutumine 18.–19. sajandil viitab tugevale võõrale  kultuurimõjule. Paljugi meie uuematest rahvatantsudest pole jõudnud siia mitte otse Euroopa kõrgseltskonnast, vaid naaberrahvaste pärimuse kaudu.
     Tants, muusika ja ajastu mood sidusid rahvast, kahandades sotsiaalseid piire maa- ja linnarahva vahel. Eri kultuuritraditsioonide segunemine leiab aset ka tänapäeval, kus massikultuuri elemente võib kohata kõrgkultuuris ja vastupidi.