Eesti rahvatantsude kogumisest

     Eesti rahvaluule ulatuslik kogumine läks hoogu dr. Jakob Hurda (1839–1907) juhatusel 1880. aastate lõpul. Rahvamuusika ja rahvatantsu kogumiseni jõuti 20–30 aastat hiljem, sest meloodia ja liikumise ülesmärkimine nõudis tavakirjaoskusest suuremaid, spetsiifilisi teadmisi. Esimese tulemusliku üleskutse rahvaviiside, sh. ka tantsu- ja pillilugude kirjapanekuks, tegi 1888. a. Karl August Hermann (1851–1909). Rahvaviiside ja rahvatantsude sihiteadliku kogumistöö suutis käima panna Oskar Kallas  (1868–1946) Eesti Üliõpilaste Seltsi abiga.
     Eesti rahvatantsude kogumises võime esile tuua järgmisi etappe:
     1) Juhuteated ja kirjapanekud eesti tantsu kohta võõramaalastelt (vt. vanad kroonikad ja reisikirjad).
     2) Esimesed tantsukirjeldused eestlastelt endilt, praegu asuvad need Eesti Rahvaluule Arhiivis.
     3) Rahvatantsu asjatundliku kogumise algus on 1913.a., kui asus tegutsema esimene tantsualase koolituse saanud koguja Anna Raudkats (1886–1965). Tema algatas 1920.–30. aastatel Eestis ka rahvatantsuliikumise.
     4) Süstemaatiline kogumine 1920. aastail. Siinkohal võiks esile tuua suurkogujaid, kellel on ilmunud ka raamatud: Ullo Toomi (1902–1983), Herbert Tampere (1909–1975), Rudolf Põldmäe (1908–1988), kuid nende kõrval tegelesid tantsu üleskirjutamisega ka mitmed kaaskogujad. Nt. ilmus R. Põldmäe, H. Tampere "Valimik eesti rahvatantse" 1938.
     5) Kogumine 1950.–1970. aastail. Uue kvaliteedi andis filmikaamera kasutuselevõtt. 1956. a. kogusid rahvatantse ja tantsuviise Tartu Ülikooli üliõpilased Milvi Sakkis ja Ingrid Ruus (Rüütel). Samal ajal hoogustus ka uute „rahvatantsude” loomine laval esitamiseks.
     6) Kogumine 1970.–1990. aastail. See periood on seotud eesti rahvatantsu suurepärase uurija, koguja, publitseerija ning propageerija Kristjan Toropi (1934–1994) tegevusega. Oma raamatute ja läbiviidud seminaridega tõi ta kaasa folkloorse tantsu laialdasema taaselustumise.
     7) Rahvatantsude  kogumine tänapäeval. 1994. a. asutati Kristjan Toropi nimeline preemia parimale rahvatantsude ja lõbustustega seotud folkloori kogujale ja täiskasvanute üldtantsupeo parima tantsulavastuse loojale.

Kuigi Eesti rahvatantsude kogumine algas suhteliselt hilja, sisaldavad meie folkloorikogud nende kohta märkimisväärselt mitmekesist materjali. Tänaseks leidub Eesti Rahvaluule Arhiivi (ERA) rahvatantsude kartoteegis umbes 1700 kirjeldust ning lisateavet pakub ka ERA fotokogu. Selle materjali uurimine ja lahtimõtestamine seisab veel suures osas ees.