Eesti lõõts

      Eestisse jõudsid lõõtsad meremeeste ja kaupmeeste vahendusel üsna kiiresti. Esimesed pillid olid ühe-, hilisemad kaherealised, s.t ühe või kahe nuppude reaga parema käe jaoks. Üsna varsti asusid kohalikud pillimeistrid lõõtspille valmistama.
      Kõige kuulsam kohalik meister oli Võrumaa mees August Teppo (1875–1959), kelle valmistatud pille teised meistrid hiljem jäljendama hakkasid. Teppo pillid on väga tugeva häälega, vastupidavad ja rohkete vasest kaunistustega. Eriti osav oli Teppo lõõtsale keelte valmistamisel. Teppo tüüpi lõõtspillil on ainult mažoorsed akordid.
      Teppo tüüpi pilli nimetatakse rahva seas eesti või võru tüüpi lõõtsaks, ka lihtsalt teppo pilliks. Lõõtsaharrastus on Eestis väga laialt levinud, mängivad nii noored kui vanad. Lisaks sellele õpetatakse lõõtsamängu pärimusmuusika õppelaagrites, mitmetes muusika- ja huvikoolides ning kõrgkoolis.