Kirmas

Sõna kirmas (kirmes, kirmask) on eesti keelde tulnud saksa keele vahendusel (saksa k. Kirchmess) ja tähendab kirikulaata. Kiriku nimepühaku päevi tähistati jumalateenistusega, näiteks Kuusalus püha Laurentsiuse kirikus toimus see lauritsapäeval (10. aug.), Värska püha Georgi (Jüri) kirikus jüripäeval (uue kalendri järgi 7. mail). Kirikusse mindi paremais rõivais, neiud-naised ehetega. Oluline oli see üksiti sellepärast, et kirmas pakkus võimalusi noortele abiellumisealistele tutvumiseks ja kohtumiseks. Pärast kirikuteenistust lahutati meelt, lauldi, tantsiti, osteti kohaleilmunud kaubitsejatelt tarvisminevat kaupa. Tagasiteel peatuti kõrtsis.

Kroonikakirjutaja Balthasar Russowi meelest oli tegemist ilmse liialeminekuga, kuna kohale tuldi juba eelmisel päeval ja küllaltki kaugelt, ning torupillide hüüdu olevat enam kui penikoorma kaugusele kuulda (penikoorem märgib u. 7,5-kilomeetrist vahemaad).

“Suvel jälle käidi hoolega igal kirmessil, kui üks naaber, kälimees ja sõber truisti teise kirmessil käis. Ja kirmessi vastu varusid kõik kihelkonna talupojad ja priid head õlut, ja oli suur häbi, kui ka kõige vaesem talupoeg kirmessiks õlut ei olnud teinud. Siis toodi seal ka talupoegade tulekuks mõni last õlut kiriku juurde müügile. Ja kui talupojad oma naiste, tüdrukute ja sulastega laupäeval enne seda mõnegi penikoorma tagant suurtes hulkades pärale tulid, hakkasid nad kohe lakkuma ja prassima ja oma suurte torupillidega, mida õhtu ajal pea enam kui penikoorma maa peale kuulda oli, omale lõbu tegema. Ja see kestis öö otsa kuni hommiku valgeni. [---] Ja neid kirmessid peeti mitte ainult apostlite päevadel, vaid ka maarja- ja kõigipühade-päevadel.” (Russowi kroonika, 1584)

Mujal on sõna kirmas juba unustusse jäänud, aga Setumaal nimetatakse kirmaskiks nii kirikuskäimisele järgnevat rahvapidu kui ka külades nimepühaku päevadel toimuvaid laulu ja tantsuga kooskäimisi. Niisiis ei pea kokku tulema penikoormate kauguselt ja sadadena, vaid piisab kümnetest, et kirmask peetud, laulud lauldud ja tantsud tantsitud saaksid.