Lauljad

Suurele üldlaulupeole sõidavad osavõtjad kokku üle maa. Kohalikele laulupidudele koguneb eelkõige ühe maakonna või linna laulurahvas. Laulupeol esinevad laulukoorid koosnevad tavaliselt mitmest häälerühmast (naised: sopran, esimene ja teine alt; mehed: tenor, bariton, bass) ning esitatavad laulud on mitmehäälses seades. Need seaded on enamuses kas 2-, 3- või 4-häälsed, kuid häälte arv võib ulatuda isegi kaheksani. Üldlaulupeol on peamisteks esinejateks täiskasvanute sega-, mees- ja naiskoorid. Aga suurest peost võtavad osa ka kõige tublimad lastekoorid.

Lauljad tulevad laulupeole oma koori koosseisus, laulukooridesse jaotutakse kas vanuse või soo järgi. Kooriliikideks on sega-, mees-, nais-, laste-, tütarlaste-, poiste- ja mudilaskoorid. Segakoorides laulavad nii naised kui mehed, alaliikidena võivad sinna kuuluda ka kammer-, noorte- või seenioride koorid, hõlmates seega täiskasvanud lauljaid gümnaasiumi abiturientidest pensionärideni. Lastekooridesse kuuluvad nii tütarlapsed kui poisid, mudilaskooride lauljateks on 1.–3. klassi õpilased. Lisaks lauljatele esinevad peol puhkpilliorkestrid, mõnel juhul isegi sümfooniaorkestrid. Kõige suurema laulupeokoori moodustab ühendkoor. Niisugust suurt lauljate hulka juhivad väljapaistvad ning eriliste kogemustega laulupeo dirigendid, et ühislaul kenasti kokku kõlaks.