Laulupidude korraldus

Laulupidu on sotsiaalne nähtus, millel on oluline ajalooline ja kultuuriline tähendus nii paikkondlikult kui üle maa. Laulupeol saavad eri liiki koorid kokku, et esitada koos laulukava, mida eelneva aasta või aastate jooksul harjutatud. Laulupidu on osalevatele kollektiividele tähtsündmus, kuhu kogunetakse nautima tuttavat muusikat ja tundma rõõmu ühislaulmisest. Kohale tuleb laulukoore, puhkpilliorkestreid ja kuulajatest publikut kas ühe või mitme asula, linna, maakonna või kogu riigi piires. Ülemaaline laulupidu koondab umbes 25 000 lauljat ja muusikut (kooriliigid + 1500 pillimängijat), aga kuulama ja kaasa elama võib koguneda isegi kuni 100 000 pealtvaatajat.

Üldlaulupidu korraldab tänapäeval Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus koos Eesti Kooriühinguga, mille ülesandeks on koondada kooriliikide vabatahtlikke organisatsioone. Nende korraldusel otsustatakse ka parajasti ees oleva suurpeo kava. Paikkondlike laulupidude eestvedajateks on koore ühendavate seltside kohapealsed aktivistid ja maakonna või linna kultuurinõunikud. Väga olulised tegelased on nii koorile laulude õpetamisel kui peol koori- ja orkestrijuhid. Korraldustööga on üldlaulupeo ajal aktiivselt seotud kooriliikide dirigendid, kes kuuluvad peo üldjuhtide hulka.