Taustaheli: start
Eesti Keeles In English На русском

Laulupeo kohanemine ja muutumine

Laulupidu on kultuurinähtus, mis on näidanud oma elujõudu ajastu ning Eestis valitsenud oludega kohanedes. Tähtis on märkida, et selline ühislaulmine ei ole omane üksnes eestlastele. Laulupidude tava tekkis mitmehäälse koorilaulu ja ühislaulmise kui seltsitegevuse levimisega Euroopas. 19. sajandil muutus paljude euroopa rahvaste seas ühislaulmine oluliseks oma rahvusliku kuuluvuse väljendamiseks. See liikumine mõjutas baltisakslasi Eestis ja Lätis. Eelkõige Saksamaal ja Šveitsis korraldatud pidude eeskujul peeti Riias ja Tallinnas baltisaksa laulupidusid, mis aga omakorda andsid innustust eestlastele ja lätlastele. Kuigi laulukooride ühislaulmisel on olnud oma panus ka näiteks soomlaste rahvuslikku ärkamisse, on ainulaadselt vaid Eestis, Lätis ja Leedus jätkatud suurte laulupidude korraldamist ka 20. sajandi kestel kuni käesoleva ajani. See on ühtlasi tähendanud koorilaulu laialdast harrastamist rahvuskultuuri tähelepanuväärse osana.

Aga selline lauljaid ja publikut "meie muusika" kaudu ühteliitev rahvapidu on avaldanud oma innustavat mõju teistelegi rahvusrühmadele Eestis. Rahvapeod koos koorikollektiivide esinemise ja ühislaulmisega on suurepärased üritused, mille käigus esitada rahvusliku tähendusega repertuaari ning tutvustada oma rahvuslikku kuuluvust ja kultuurilist pärandit. 1990. aastate algusest peab oma laulupidu ingerlaste kogukond nime all laulujuhlat, kus esinevad ingerlaste laulu- ja tantsurühmad mitmest paigast üle Eesti ning külalised Soomest ja Venemaalt. Samal ajal hakati Tallinnas pidama ka laulu- ja tantsupidu "Slaavi pärg", millel osalevad eestivene, -ukraina ja -valgevene kogukonnad ning nende külalised päritolumaalt. Setomaal on aga alates 1977. aastast peetud Seto leelopäeva, kuhu kogunevad seto leelokoorid üle Setomaa mõlemalt poolt Eesti–Vene piiri, Võrust, Tartust ja Tallinnast. Nende kooride repertuaaris on ainult pärimuslik seto rahvalaul. Kuigi need peod on laenanud oma vormi eesti laulupidudelt, on neil oma kindel eripära. Aga nii esinejaid kui kuulajaid ühendab ikka laul ning muusika.

Fotod

Seto leelopäev Värskas. Foto H.Uusi 1977. EFA 0-110276
Seto leelopäev

  • Seto leelopäev Värskas. Foto H.Uusi 1977. EFA 0-110276
  • Vene laulupeo âSlaavi pärgâ rongkäik. Foto A.Vihrov 1991. EFA 0-170110