Muinasjututuba

"Käolood"

Henno Käo lood ja laulud

Henno Käo - lastekirjanik, raamatukunstnik, ansambel „Peoleo" asutaja ja solist, laulukirjutaja, teinud ka nukufilme, õppinud kalligraafiat...

"Minu jaoks on vähe kirjanikke, kes on ka head jutuvestjad. Henno Käo seda on. Meid viis kokku Oliüks,...kes elab Kuu tagumisel küljel.Märkasin Oliühte tänu Hennole ja Hennot tänu Oliühele. Hilisemadki Henno Käo lood ja rahvajutud on oma soojuse, muheduse ja tundlikkusega mind alati puudutanud.
Tuulega oleme aastaid koos teinud oma kallisinimeste mälestusõhtuid. Henno lugusid Tuulele edasi jutustades, tekkis mõte ka tema laule otsida. Sellel teel saime mõlemadki üpris üllatatud - kui paljud neist on meid olulisil eluhetkil saatmas olnud ilma, et oleks teadnud või mõelnud, kes need laulud on kirjutanud.
Tutvustame Henno Käo raamatuid, lugusid ja laule."

Piret Päär - jutud
Tuule Kann - kandled, laul

Sõnad: H.Käo
Viis: trad.

Kui olin päris väike veel, me külas elas nõid.
Tal maja oli metsa sees, üks tuba majas vaid.
Ei olnud kanajalgu all sel tarel üldsegi.
Nõid ringi käis, ees puhas põll, ja rõõmus alati.

Tal oli taltsas madu-uss, kel rästik nimeks on.
Üks ronk, kes oli süsimust, üks kana ja üks konn.
Ta tuba metsarohte täis, mis rippus parte all.
See oli ainus varandus, mis hinge taga tal.

Tal selged olid linnukeel ja ussisõnad ka.
Kui hunti kohtas metsateel, siis vestles temaga.
Ja kui meil keegi haigeks jäi, ta keetis nõiateed,
mis võttis kurjad haigused ja ema silmaveed.

Kuid nõidki oli surelik, ta suri ammugi.
Mets ümberringi murelik, ei tareasetki.
Kui harva jälle sinna saan, et leida lohutust,
näen - kuuse otsas konutab
üks ronk nii süsimust.