Saada sõbrale Prindi

Sündmused

Hõimupäevade suurkontsert

15.10.2010

Alates 1928. aastast peetavad hõimupäevad on kujunenud olulisemaks üritusesarjaks soome-ugri rahvaste tutvustamisel ja nende omavaheliste sidemete tugevdamisel. Hõimupäevade raames saab külastada kontserte, vaadata soome-ugri teemalisi filme ning osaleda kirjandusüritustel. Igal aastal on hõimupäevadeks Eestisse kutsutud ansambleid, kirjanikke, kunstnikke ja teisi külalisi Venemaa soome-ugri aladelt, aga ka Soomest ja Ungarist.

Hõimupäevade suurkontsert jõuab kolmandat korda Viljandi Pärimusmuusika Aita.

Seekordsetel hõimupäevadel osalevad:

Zarni voitjas (Kuldsed veetilgad) on Komi Vabariigi lõunaosas paiknevas Sõktõvga rajoonis Vizinga külas 1999. aastal asutatud komi folklooriansambel. Ansambel on esinenud paljudel folkloorifestivalidel nii Venemaal kui ka välisriikides ning selle repertuaaris on traditsioonilised komi rahvalaulud, samuti rahvalaulude töötlused ning erinevad rahvuslikud rituaalmängud. Ansambel kasutab komidele iseloomulikke rahvuslikke instrumente.

Udmurdi ja bessermani laulude esitaja Maria Korepanova on Venemaal kuulus omapärase laulumaneeri poolest. Ta on käinud ekspeditsioonidel oma kodukandis Põhja-Udmurdimaal ja kogunud udmurtide ja bessermanide vanu rahvalaule. Ta püüab neid laulda nii nagu tehti seda 100-200 aastat tagasi.

Mari folklooriansambel Küser (Kivirand) esitab traditsioonilist mari muusikat erinevatel pillidel. Karmoška kõrval on kasutusel mari traditsiooniline torupill šuvõr.

Folklooriansambel Vii (Jõud) Mordvamaa pealinnast Saranskist on osalenud paljudel folkloorifestivalidel nii Venemaal kui ka Itaalias, Norras, Taanis, Rootsis, Soomes ja Eestis. Alates 1988. aastast tegutsev ansambel on välja andnud kuus CD-d, millel kõlavad nii ersade kui mokšade rahvalaulud - nii autentsed kui ka autorilaulud. Ansambli kandvaks jõuks on perekond Verjaškinid, kes hõimupäevadel meile esinevadki.

Liivi-läti-eesti ühisprojekt TAI TAI iseloomustab ennast nii: "Inimesi, kes oma eluteel otsivad tasakaalu, kes elavad iidse kombestiku ja moodsa igapäevaelu keskel, ühendab muusika, ühendab inimlik soojus ja teadmised oma pärimusest. Meie ei mängi steriilset muusikat - meie elame ja oma elus laulame ja mängime pille vastavalt olukorrale ja tunnetele. Mõnes mõttes oleme sõdurid globaliseerumise vastu ja sellepärast austame oma esivanemate poolt jäetud väärtusi. Sellega mõistame paremini ka oma naabrite väärtusi."

Kauhikko on soome duo, Ella Isotalo ja Leena Hirvonen. Pillidega nad ei koonerda: hetkel on kasutuses viiul, vioola, jouhikko, tšello ning viola da gamba. Duo muusika on kombinatsioon nii soome ja skandinaavia rahvamuusikast kui ka omast loomingust. Muusikas saavad kokku Lääne-Soome praalimine ja Ida-Soome itk, vana ja uus, ilus ja inetu.

Ungarist sõidab Eestisse Dudavarázs zenekar, kes iseloomustab ennast nii: "Vanadel, unustuse hõlma vajunud ungari pillidel musitseerides soovime näidata, milline kahju oleks, kui need aastasadu kasutuses olnud muusikariistad kaoksid, ja üllatada kuulajaid sellega, kui ääretult ilus ja võimas on ungari rahvamuusika. Ka meie ei arvaks seda, kui poleks ise kuulnud!"

Handi folklooriansambel As Ne (Obi naine) on asutatud 1980. aastal Handi-Mansi autonoomses ringkonnas Tegi külas. Algsest laste- ja noorteansamblist on välja kasvanud ringkonna üks tuntumaid kollektiive, kes on võtnud osa arvukatest folkloorifestivalidest üle Venemaa. Ansambli repertuaaris on traditsioonilised handi laulud ja tantsud. Etendatakse ka kuulsat karutantsu "Iki iki". Eestisse saabub kaks esinejat: ansambli juht Anastasia Novjuhova ja Albina Horova.

Vägivaldsed viiulid ehk viis Tartus tegutsevad noort ja nobenäpset viiuldajat naudivad ühist muusikategemist alates 2010. aasta suvest. Kõik on saanud innustust ja inspiratsiooni pärimusmuusikast. Katsetamisjulged noored muusikud teevad valdavalt eesti rahvamuusika töötlusi, lõimides sinna loovalt ka muu maailma helisid. Viiel viiulil otsitakse huvitavaid kokkukõlasid ja pakutakse põnevaid lahendusi. Nende muusikas on nii juurtemuusika väge kui ka ilmahelide vallatust. Viiuldavad Ann Kuut, Marju Varblane, Kadri Veski, Karel Kadalipp ja Gloria Kadarpik.

Tallinnas tegutseva Seto Lauluseltsi Sorrõseto vanemad liikmed on sündinud ja üles kasvanud Setomaal seto kultuuri keskkonnas. Nad tahavad seda kultuuri, mis nendes on talletunud, edasi pärandada ka oma lastele ja kõigile, keda see vana kultuur paelub. Sorrõsetodel on kaks pillinaist, kes loovad meeleolu karmoškadel.

Udmurdi Yumšan gur (Peo viis) alustas tegevust 1996. aastal. Kuigi ansambli koosseis on aastatega muutunud, on algusaastaist ansamblisse kuulunud Inga Ignatieva, Irina Kuldkepp, Svetlana Karm ja pillimees Dmitry Denisov. Praegu laulavad ansamblis Tartu Ülikooli udmurdi üliõpilased ja udmurdi keele õppijad ning Tartus elavad udmurdid. Esitatakse nii rahvalaule kui ka autorilaule ning proovitakse udmurdi kultuuri näidata mitme nurga alt. Pillid: karmoška, kitarr, krez' (udmurdi kannel).

Ersa-mokša folklooriansambel Sjatko (Säde) on loodud 1997. aastal Tallinnas. Ansambli kunstiline juht on Natalia Abrosimova. Ansamblis laulab üheksa lauljat, kes on Mordva, Nižni Novgorodi ja Uljanovski päritoluga: kolm mokšat, neli ersat, üks šokša ja üks karatai. Folklooriansambli repertuaaris on nii vanad ja traditsioonilised kui ka modernsed laulud ersa, mokša, setu ja eesti keeles. Ansambel on esinenud paljudel kultuuriüritustel üle Eesti, propageerides oma kontsertidega ersa ja mokša keelt ja kultuuri.

Vaata lisaks: www.fennougria.ee/index.php?id=15368

Korraldajad: Fenno-Ugria, Eesti Pärimusmuusika Keskus

Tagasi