Uudised

Kampaaniamäng on Viljandi messipakkumise avalöök

2012-02-06

17.-19. veebruarini toimub Eesti Näituste messikeskuses 21. rahvusvaheline turismimess TOUREST 2012. Viljandi Linnavalitsuse avalike suhete ja turismiameti juhataja Krista Kull ütles, et Viljandi turismiasjalised annavad messile hoo sisse juba 6. veebruaril, kui Viljandi linna koduleheküljel avatakse kampaaniamäng „Kohtume Viljandimaal". Interaktiivse reisimängu käigus on osalistel võimalus vastata seitsmele erinevale küsimusele, mis puudutavad reisimängus osalevaid ettevõtteid ja kultuuriasutusi.

Reisimängu leiab Viljandi linna kodulehekülje avalehelt www.viljandi.ee .

„Õigesti vastanute vahel loositakse välja peaauhind, milleks on pakett „Tantsuõhtu Kukerpillidega Viljandis". Lisaks loositakse välja erinevaid auhindu Viljandi ja Viljandimaa turismiettevõtetelt. Auhinnad on välja pannud Hilda Villa, Olustvere mõis, Energia talu, Viljandi muuseum, Eesti Pärimusmuusika Keskus, Bonifatiuse Gild ja Grand Hotel Viljandi. Auhinnad loositakse välja messil, 18. veebruaril kell 15 Viljandimaa boksis.

Messi avapäeval on Viljandi pinnal võimalik Olustvere mõisa meistrite abiga osa saada savinõu meisterdamisest ja Silver Sepa juhendamisel fantaasiapillide õpitoast. Energia talu pakub erinevaid taimeteesid ning Viiratsi lihatööstus toob maitsmiseks oma tooteid.

Laupäeval, kui messi külastab kõige rohkem publikut, on Viljandimaa pinnal eriti vilgas tegevus. Pärimusmuusika Aida ja Annika Mändmaa eestvedamisel toimuvad laulu- ja mänguring ning õpetatakse mängima kannelt. Bonifatiuse Gildi meistrid viivad läbi lillede meisterdamise õpitoa, Mulgimaa Arenduskoda pakub mulgi putru, meisterdatakse savinõusid, pakutakse teed ja kõlab lõõtspillimuusika. Nii pühapäeva õhtuni välja. Kõik messil osalejad on kokku pannud vahvaid pakette, mis kätkevad endas nii elamuslikke tegevusi kui majutus- ja toitlustusteenuseid" selgitas Krista Kull.

Krista Kull lisas, et kevadisi reisiplaane teevad kindlasti ka õpetajad ning nende tarvis on kokku pandud kevadine retk koolilastele „Kevadel on maasikad Viljandis". Algklassi õpilastele loodud reisielamust pakutakse Viljandis 14. maist 1 juunini.

Kampaaniamängu alusta siit!
Lähemalt:
Viljandi Linnavalitsuse avalike suhete ja turismiameti juhataja Krista Kull, tel 435 4730; 5340 9943; e-postiaadress krista.kull@viljandi.ee .

Kevad ETNO 2012 tulekul!!!

2012-01-19

21. - 24. märts 2012 toimub Viljandi Pärimusmuusika Aidas juba teine Kevad ETNO. See on mitmepäevane laager kõigile 14 - 35 aastastele pillimänguhuvilistele, kes soovivad õppida põhjalikumalt Eesti ja Šoti pärimusmuusikat ning süveneda erinevatesse pärimusmuusika stiilidesse.

Põhijuhendajateks on tänavu Kate Young Šotimaalt ning Merike Paberits ja Jaan Jaago Eestist.

Kursuse vormiks on õpitoad, kus toimub juhendajate repertuaarile omaste lugude ja stiilinippide õppimine kuulmise järgi. Pillilugude õpitubadeks jagunevad laagrilised kahte õpigruppi ning õhtuti toimuvad ühised töötoad. Kuna üks õpetaja õpetab šoti pärimusmuusikat, on osalejal hea võimalus kahte erinevat muusikakultuuri võrrelda ja vaadata eesti pärimusmuusikale omaseid stiilivõtteid värskete silmadega. Laager lõpeb lõppkontserdiga Pärimusmuusika Aida sünnipäeva pidustustel.

Laagrisse on oodatud kõik noored, kes mängivad hästi, ükskõik millist, meloodiapilli.

Täpsem info SIIT

Pärimusmuusika Aida fuajees avati Marko Saarmi fotonäitus

2012-01-13

Marko Saarmi esimese fotonäituse pildid on tabatud ajavahemikus 2007-2009. Harrastusfotograafina on Saarm juba 20 aastat loomade ja lindudega sõbrustanud, veetes lapsest peale vaba aja metsades. "Kohtumised, mis looduses aset leiavad on põgusad ja ülevad. Neile hetkedele annab sügavust kordumatu värvide, lõhnade ja temperatuuride koosmõju, muutes iga olemise ainulaadseks," ütleb autor.

Näitus on avatud 13. jaanuar kuni 19. veebruar 2012.

Avatud on artistide sooviavaldusvoor festivalile Tallinn Music Week

2011-12-13

29.-31. märts 2012 toimub neljandat korda festival Tallinn Music Week. Tegemist on talendifestivaliga, mille eesmärgiks näidata kodupublikule põnevaimat ja aktuaalseimat Eesti muusikat ning tutvustada meie parimaid artiste ka rahvusvahelisele muusikatööstusele ning muusikapressile. Igal aastal saabub märtsi lõpus toimuvale muusikatööstuse konverentsile ja Eesti muusika festivalile ligi 150 rahvusvahelise profiiliga muusikaettevõtjat ja muusikaorganisatsioonide esindajat - see annab Eesti artistidele unikaalse võimaluse jääda silma olulistele festivalidele, plaadifirmadele, rahvusvahelistele agentuuridele, kirjastajatele ja välispressile.

Avatud on veebipõhine taotlusvoor kõigile asjast huvitatud artistidele, kellel on soov järgmisel Tallinn Music Weekil üles astuda. Taotlusvoorus osalevad võrdsetel tingimustel ka artistid meie naaberriikidest, kuid festivali prioriteet on keskenduda just Eesti talendile. Taotlused on oodatud kõiki muusikastiile viljelevailt muusikakollektiividelt, kes tunnevad, et on valmis tegutsema ka välisturgudel ning panustama oma karjääri nii muusikalise arengu kui professionaalse asjaajamise osas.

Taotlusvoor on avatud kuni 9. jaanuari südaööni ning kaaluka argumendina võetakse otsustusprotsessis arvesse ka artisti oskust presenteerida end läbi tutvustava teksti, promopiltide ja muu lisamaterjali, mis sooviavaldusega kaasas käivad. Taotlusvorm on kättesaadav siin: http://www.tallinnmusicweek.ee/artist_register_2012.php

Avatud on ka delegaatide registreerimine Tallinn Music Week konverentsile varajase registreerija soodushinnaga 80 EUR: http://www.tallinnmusicweek.ee/register_2012.php

Tallinn Music Week konverents toimub 30-31 märtsil 2012 Nordic Hotel Forumi konverentsikeskuses.

Lisainfo:
info@tallinnmusicweek.ee
www.tallinnmusicweek.ee

Festivali tunnuskujundus valitud!

2011-12-06

XX Viljandi pärimusmuusika festival sai rokkiva logo.

Viljandi pärimusmuusika festival toimub tuleval suvel juba 20. korda. Lõppenud on folgi juubeliaasta tunnuskujunduse stipendiumikonkurss, mille võitis tallinlanna Helene Vetik.

Kuna 2012. aasta festival kannab nime "Mehe laul", kannab ka Helene kujundatud logo ürgset ja mehelikku vaimu. "Viljandi folgi "Mehe laulu" visuaalis saavad kokku üleilma tuntud mehelikkuse sümbolid: vuntsid, rollingud, kannel, keel, helivõim, maaema värvid, käsitöö, ja mis ülitähtis - meeste laulu esmatekitaja - suu," kirjeldab Helene oma loomingut.

Tunnuskujunduse stipendiumifondi suurus on 1000 eurot. Teise koha pälvis kooslus Untitled Zoo ehk siis Janno Saft ja Ronald Baumann. Konkursile saadeti 26 võistlustööd. XX Viljandi pärimusmuusika festival toimub 26.-29. juulil.

Kõik konkursile laekunud tööd on vaatamiseks üleval virtuaalnäitusel.

Juubelifestivali passid müügil!

2011-12-01

1. detsembril jõudsid Piletilevi vahendusel müügile 2012. aasta Viljandi pärimusmuusika festivali passid.
Passe on saadaval piiratud kogus ning neid müüakse kolmes jaos. Esimesed 600 passi müüakse hinnaga 45 eurot, järgmised 600 hinnaga 54 eurot ning viimased 600 hinnaga 59 eurot. (OSTA SIIT!)
26.-29. juulil 2012 Viljandi lossimägedes ja südalinnas aset leidev juubelifestival kannab pealkirja „Mehe laul", millega korraldajad soovivad esile tuua vanu laule, mis on meestele auasjaks ning mis sütitavad nii neid endid kui ka naisi ja lapsi.
„Aidates tänapäeva mehel taasleida ja mitmekülgsemaks muuta oma rolli pärimusmuusikas, -lauludes ja -tantsudes, anname valdkonnale uut arenguhoogu ning toome välja unustuse hõlmas olnud külgi," rääkis Eesti suurima ja vanima pärimuspeo pealik Ando Kiviberg. „Olen kindel, et sellest kujuneb taas üks rõõmus ja inspireeriv suveelamus."
Programmipealik Tarmo Noormaa lisas, et välisesinejaid valides pööratakse sedapuhku pilk piirkondadele, mille kultuuri mehelik pool on eriti tugev. „Ja mõistagi ei unusta me ka inspireerivaid kodumaiseid eeskujusid, olgu nendeks siis eri piirkondade meestelaulutraditsioonid või ainsana Setomaal säilinud kasatski kargamine," selgitas Noormaa.

Tulekul on „Koolijazz=Jazzikool”

2011-11-15

Alanud on registreerimime 4.-6. jaanuaril 2012 Viljandis toimuvale traditsioonilisele laager-festivalile "Koolijazz=Jazzikool".
Osalema on oodatud pop- ja jazzmuusika huvilised koolinoored kõikjalt Eestist. Osalejad jaotatakse instrumendipõhistesse õppegruppidesse, keda sel korral juhendavad Maarja Soomre, Kadri Voorand (vokaal), Mart Soo, Erki Pärnoja (kitarr), Peedu Kass (bass), Joel Rasmus Remmel (klahvpillid), Reigo Ahven (löökpillid), Jaak Lutsoja (akordon, un usual bänd), Mairo Marjamaa (saksofonid), Teet Raik (bigbänd).
Lisaks toimuvad jututoad ja erinevad workshopid. Kohtade arv õpitubadesse on piiratud.

Avalikud üritused:
4. jaanuar 2012 kell 19.00 - Pärimusmuusika Ait
Festivali külaliste kontsert
Meelis Vind Project3 "Kauge vaikus kostab läbi Kõige"
Kadri Voorand Trio "Sina ja mina"

5. jaanuar 2012 kell 18.00 - Viljandi Muusikakooli orkestrimaja
„Mängu ilu" - noorte pop-jazzmuusikute esimene võistumängimine

6. jaanuaril 2012 kell 16.00 - Pärimusmuusika Ait
"Koolijazz=Jazzikool" lõppkontsert
Kõlab see, mis valmis õpitubades, koos noortega on laval ka juhendajad.

"Koolijazz=Jazzikool" korraldavad Muusika Viljandi Büroo ja MTÜ Viljandi Vanamuusika Festival koostöös TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia ja Viljandi Muusikakooliga. Festival toimub kaheksandat korda.

Vaata ka: http://kultuur.edu.ee/muusika

Soodsalt kontserdile!

2011-11-15

Muusika Viljandi Büroo korraldab 19. ja 20. novembril Viljandi Linnaraamatukogu fuajees piiratud koguses sooduspiletite müügi sel ja järgmise aasta jaanuaris-veebruaris Pärimusmuusika Aida suures saalis toimuvatele projekt "MuusikaSündmus" kontsertidele.
Sõltuvalt kontserdi maksumusest on sooduspiletite hinnad 5 - 7 €.
Sel aastal on büroo korraldusel toimumas Ingrid Lukas "Silver Secrets" (26.11), Britt Quentin ja Estonian Voices (07.12), Five Sensens, Nguyén Le ja Kristjan Randalu (09.12) ja Eesti Filharmooni Kammerkoori meeskvarteti jõulukontsert (22.12).
Järgmise aasta kontsertidest on müügil uue aasta kaheosaline muusikaline tervitus: Meelis Vind projekt "Kauge vaikus kostab läbi Kõige" ja Kadri Voorand trio "Sina ja mina" (04.01.2012) ning Gruusia uhkuse, Rustavi koori kontserdi (01.02.2012) piletid.
Müügipunkt on avatud reedel, 19. novembril kell 12-14 ja 16-18 ning laupäeval, 20. novembril kell 11-13.

Info kontsertidest: http://kultuuri.net/muusika/vanamuusika

Viljandi PÖFF 2011

2011-11-11

XI Viljandi PÖFF tuleb 1.-3. detsembril 2011 ja toob maailma kinokunsti Viljandi Pärimusmuusika Aita, Männimäe Salongkinno ja Klubisse Rubiin.
Viljandi PÖFF 2011 kavas on traditsiooniliselt kolm põhiprogrammi filmi ning kaks filmi PÖFFi laste ja noorte alaprogrammist Just Film.
Viljandisse jõuab ka Animated Dreamsi programm ning mitmed muud PÖFFi eriüritused. Näiteks sõidab Viljandisse rääkima filmilavastaja ja -operaator Mati Põldre teemal "1960. aastate Eesti dokumentaalfilm". Sel aastal on Viljandi PÖFFi filmikavas mitu Põhjamaade filmi. Kava ja värskete PÖFFi uudistega saab end kursis hoida Viljandi PÖFFi Facbooki lehel.

Viljandi PÖFF 2011 kava:

Neljapäev 1.12 (Pärimusmuusika Ait)

18.00 - "TEE NAGU TEISEDKI" / Hafsteinn Gunnar Sigurosson / Island / 2011
20.30 - "KUI TÄHTIS ON OSATA KINGAPAELU SIDUDA" / Lena Koppel / Rootsi / 2011

Reede 2.12 (Männimäe Salongkino)

17.00 - "MUSTKUNSTNIKUD" / Joram Lürsen / JUST FILM

Laupäev 3.12 (Pärimusmuusika Ait)

17.00 - "KIRSIKE" / Jeffrey Fine / USA 2010 / JUST FILM
19.00 - Mati Põdre loeng: "1960. aastate dokumentaalfilm"
20.00 - "TAGAHOOV" / Arni Sveinsson / Island / 2010

Piletid on müügis Piletilevis ja tund enne algust kohapeal.

Triskele esitles uut plaati

2011-10-31

30. oktoobril toimus Tartus Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas ansambli Triskele kuuenda plaadi "Kodavere laulud" esitluskontsert.
Ansambel Triskele on varem ilmunud albumitel seadnud ja esitanud rahvapäraseid koraaliteisendeid, kuid vastne plaat "Kodavere laulud" on keskendunud regilauludele.
Plaadi idee sündis tänu Liivi muuseumile, mille direktriss Mari Niitra kutsus ansambli Kodavere pärimuspäevale esinema. Eesti Rahvaluule Arhiivi materjalidele toetudes koostas Triskele kava Kodavere lauludest ja loomuliku jätkuna tuli soov see materjal ka salvestada.
Heliplaadi valmimist toetasid Kultuuriministeeriumi Peipsiveere programm, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital ja Tartumaa ekspertgrupp, Liivi Muuseum ning Alatskivi vald. Albumi salvestas helistuudio Helikodu, mille eesmärgiks on eelkõige Tartumaa rahvamuusika
salvestamine ja plaadistamine.

Plaadi helinäited ja kujunduse leiad siit: www.digifoorum.com/helikodu

Kodused pärimuslaulud said rõõmsaks cd-plaadiks

2011-10-28

5. novembril esitletakse Viljandi Pärimusmuusika Aidas uut cd-kogumikku "Sõit-sõit-sõit külla", millele on talletatud laulud, mida eesti pärimusmuusikud sageli koos oma laste ja lastelastega laulavad.

Plaat sündis tänapäevase kogmisretke tulemusel: viljandlanna Annika Mändmaa külastas paljusid eesti rahvamuusikuid ning salvestas laule, mida nende kodudes koos lastega lauldakse.

Mändmaa tahtis veenduda, et pärimusmuusika ei püsi tänapäeval elus üksnes vanade salvestiste ja arhiivimaterjalide toel, vaid et seda antakse põlvest-põlve edasi elusa traditsioonina. „Nii siis võtsingi ette ringkäigu Setust Saareni ja uurisin, milliseid laule pered isekeskis igapäevaselt laulavad," selgitas ta.

Et lapsi stuudioatmosfääriga mitte ehmatada, käis Mändmaa kodust kodusse ja salvestas materjali kohapeal - siit ka plaadi nimi „Sõit-Sõit-Sõit külla". Kuna aga kodudes on erinev akustika, võttis ta kaasa püstkojale sarnaneva rändstuudio, kuhu laulvad pered end salvestuste ajaks mahutasid. „Privaatsuse huvides ei teinud ma esitajatest fotosid, vaid palusin lastel oma pere ise üles joonistada," rääkis Mändmaa.

Kogumisretk näitas, et tänapäeva Eesti perede pärimus pole üksnes eestikeelne. Kuna mõned muusikud on Eestisse elama asunud teistest riikidest, lauldakse tihti ka nende maade laule. Nii näiteks kõlavad Sofia Joonsi kodus sageli rootsikeelsed ja Ruslan Trochynskyi pereringis ukrainakeelsed laulud, millest mõned plaadilgi koha leidsid.

Kokku käis Annika Mändmaa külas 15 perekonnal. Helialbimisse talletati 22 laulu, millest valdav osa on rahvalaulud, aga mõned ka autorilooming.

Plaadi kaanekujunduse tellis Viljandi Kondase Keskus kohalikult postiljon-naivistilt Andres Pungalt.

Esitluskontsert algab laupäeval, 5. novembril kell 12.00 ning seal astuvad koos lastega vaatajate-kuulajate ette Silver Sepp, Ruslan Trochynskyi, Sofia Joons, Aleksander Sünter, Ülle Jantson, Rait Pihlap, Katrin Laidre, Annika Mändma ja mitmed teised.

"Videvikuaja Laulud" Eestimaa eri paigus

2011-10-20

Pärimuslaulu iluaeg "Videvikuaja Laulud" esitleb 3.-6. novembril algupärast, pärimuslikku rahvalaulukultuuri ehk rahvalaulikuid ja -laule kodumaalt ning mujalt maailmast. Nelja päeva jooksul toimub eri paigus tasuta ühislaulmisi ja õpitubasid, kus osalejatel on lisaks kuulamisele võimalus iidseid laule kaasa laulda - õppida nii eesti, bretooni kui läti pärimuslaule.

Ajakava:

3. november 19.00 / Tartu Athena Konverentsi- ja Kultuurikeskus (Küütri 1) / Jañlug er Mouel (bretooni) ja Ütsiotsõ - kontsert
4. november 16.00 / TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia (Posti 1, ruum 206) / Jañlug er Mouel (bretooni) - õpituba
4. november 19.00 / Viljandi Pärimusmuusika Ait (Tasuja pst 6) / Jañlug er Mouel (bretooni) ning Õie ja Maarja Sarv - kontsert
5. november 14.00 / Tallinna Vanalinna Muusikamaja (Uus 16c) / Veljo Tormise "Regilaulu luukamber" - õpituba
5. november 15.30 / Tallinna Vanalinna Muusikamaja (Uus 16c) / Saucejas (läti) "Eesti lõunanaabrite laulud" - õpituba
5. november 18.00 / Tallinna Vanalinna Muusikamaja (Uus 16c) / Jañlug er Mouel (bretooni) - kontsert
5. november 20.00 / Tallinna Vanalinna Muusikamaja (Uus 16c) / Janika Oras Väikse Hellero tüdrukutega ja Saucejas (läti) - kontsert
5. november 22.00 / Tallinna Vanalinna Muusikamaja (Uus 16c) / Öölaul Harju Meestega - laulutuba
6. november 18.00 / Kaika koolimaja (Võrumaa Kaika küla) / Laulu- ja tantsuõhtu videvikuaja jätkuks. Saucejas, Ütsiotsõ, Õie Sarv ning teised.

Kõik kontserdid on tasuta.

Vaata lisaks: http://meestelaul.metsatoll.ee/videvikuajalaulud.php

Mustlasjazz tuleb!

2011-10-18

Mustlasjazzi viljelev ansambel Viljandi Gypsy Jazz Collective annab kontserte Eesti eri paigus.
Viljandi Gypsy Jazz Collective koosneb viiest noorest muusikust, keda ühendavad ühised kooliaastad TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias ning kirg mustlasjazzi vastu. Kuigi ansambel on tugevalt mõjutatud gypsy swingi suurkujude Django Reinhardti ja Stéphane Grappelli poolt, ei ole tegemist päris traditsioonilise mustlasjatsuga. Bändi kõlapilti värskendavad ebatüüpiline instrumentatsioon ja nutikad arranžeeringud. Repertuaari kuuluvad antud stiili "kohustuslike" standardite seas ka Eesti heliloojate teoseid. Mustlasjazzile omane temperament ja energiast pakatav esitus, kikivarvukile ajavad improvisatsioonid ja koosmängust tekkiv sünergia toovad naeratuse näole nii laval olijatel kui ka kuulajatel.

Koosseis:

Maarja Soomre - vokaal
Eeva Talsi - viiul
Villu Talsi - mandoliin
Jaan Jaago - kitarr
Andres Alaru - kontrabass

Kontserdid:

19. oktoober kell 20.00 - Viljandi jazziklubi Pärimusmuusika Aida kohvikus
21. oktoober kell 22.00 - Tallinnas NO 99 jazziklubis
26. oktoober kell 20.00 - Kuressaares Arensburg Lounge Muusas
27. oktoober kell 19.00 - Tartus Genklubis
5. november kell 20.00 - Varbuse Muusikamõisas

Piletid on saadaval kohapeal enne kontserdi algust.

Rahva lemmikuid hinnati Etnokulpidega

2011-10-15

15. oktoobri hilisõhtul Viljandis pärimusmuusika lõikuspeol jagatud Eesti etnomuusika auhindadest läksid pooled ansamblile Zetod, kelle viimase aja loomingulist tegevust kroonisid parima ansambli, parima albumi ja parima laulja tiitlid.

Eesti Pärimusmuusika Keskus ja Raadio 2 andsid Etnokulpideks ristitud auhindu kolmandat korda. Võitjad selgitati välja Raadio 2 kodulehel läbiviidud rahvahääletusel, millest võttis osa tuhatkond inimest.

Auhinnatseremoonial koore riisus ansambel Zetod, kellele anti lisaks parima ansambli tiitlile parima albumi Etnokulp mullu ilmunud kauamängiva „Lätsi sanna" eest. Lisaks omistasid hääletajad Zetode eestvedajale Jalmar Vabarnale parima laulja nimetuse.

Parima instrumentalistina säras ansamblites Paabel, RO:TORO ja Sw(f)Est toru- ja parmupilli, vilesid ning sopransaksofoni mängiv Sandra Sillamaa.

Armastatumaks looks tituleeriti suvel tegevuse lõpetanud ansambli Vägilased käsitlus tuntud pärimuslikust laulumängust „Kes aias". Lisaks pärjas pärimusmuusika keskus Vägilasi eripreemiaga panuse eest eesti pärimusmuusikasse.

Parima holalauliku tiitli sai Mari Pokinen, kellel ilmus eelmise aastavahetuse aegu debüütalbum „22".

Vaata auhinnatseremoonia PILDIGALERIID!

PILTUUDIS: Etnokulbid ootavad omanikke

2011-10-14

Eesti Pärimusmuusika Keskus ja Raadio 2 jagavad tänavusi etnomuusika auhindu ehk Etnokulpe! Lõikuspeo raames toimuv auhinnatseremoonia algab Viljandi Pärimusmuusika Aida aida suures saalis laupäeval, 15. oktoobril kell 22. Õhtut juhivad Merle Liivak ja Kristo Tohver. Äsja valmisid auhinnad, mille kunstnik on Andre Saviauk.

Osale tunnuskujunduse konkursil!

2011-10-13

Eesti Pärimusmuusika Keskus kuulutab välja stipendiumikonkursi, loomaks 2012. aasta Viljandi pärimusmuusika festivalile sobivat tunnuskujundust.
Tunnuskujundus peab lähtuma XX Viljandi pärimusmuusika festivali teemast, milleks on "Mehe laul" ning seda kasutatakse festivali plakatil ja teistel reklaamväljunditel (festivali koduleheküljel, voldikutel, teatmikes, müürilehtedel, käepaeltel, kaelakaartidel, toidutalongidel ja T-särkidel, samuti ajalehe-, interneti- ning telereklaamides jms). Loe lähemalt siit.

"Ungari kunsti metsikud õied"

2011-10-13

Alates 14. oktoobrist ootab Viljandi Kondase Keskuses huvilisi ungarlaste naivistliku kunsti ülevaatenäitus "Ungari kunsti metsikud õied".
Näitus on Kondase Keskuse jaoks koostatud Ungari Naivismimuuseumi kogude põhjal ja selle on Eestisse toonud Ungari Instituut.
Nii ulatuslikku ungari rahva pildilist rahvakunsti tutvustavat näitust pole varem Eestis nähtud. 14 erineva iseõppinud kunstniku teosed pärinevad Kecskemétis asuva Ungari Naivismimuuseumi kogudest.
Ungari rahvakunstis on tugev puutöö traditsioon ja alates 1830. aastaist on nimeliselt teada puunikerdajatest meistrid, kes kujutasid karjuste elu-olu. Piltide tegemine oli talupoegade seas hilisem nähtus ja nende märkamine haakub Euroopa kunstis toimunud muutustega 19. ja 20. sajandi vahetusel.
Kunstikriitik Jenö Bálint rääkis I maailmasõja paiku ühena esimstest, et näiteks talupoeg-kunstnik Péter Benedeki (1889-1984) külaelu kujutamise viis on siiram, värskem ja enam tõlgendamisvõimalusi pakkuv kui professionaalsete kunstnike sellealane looming.
Tunnustamata andekate talupoegade kunstinäituste traditsioon sai Ungaris hoo sisse juba 1930. aastate esimesel poolel, teine suurem naivistide teadvustamise laine leidis Ungaris aset 1960. aastatel.
1976. aastal asutatud muuseum Kecskemétis on tutvustanud, kogunud ja uurinud Ungari naivistlikku kunsti, sealjuures on puulõikel ja skulptuuril olnud maali kõrval oluline koht.
Viljandis eksponeeritakse Ungari naivismi klassikute teoseid, varasemad pildid pärinevad 1930. aastatest.
Näituse üks pärle on András Süli (1896-1969) looming. Süli oli ametilt korvipunuja, kes pühendus kunstile 1933. aastal. Ta maalis kuni 1938. aastani, kuid leidmata vähimatki tunnustust, viskas ta suurema osa maalidest tulle ja enam pintslit kätte ei võtnud. 1960. aastate lõpus taasavastati tema looming ning oma surma-aastal esines ta Rahvusvahelisel Naivistide näitusel Bratislavas. Süli säilinud pärandisse kuulub umbkaudu kolmkümmend teost.
Autorid: BATÁNÉ BERTUS TERÉZIA (sünd. 1925), BOROSNÉ ENDRESZ TERÉZ (sünd. 1919), DALLOS MARINKA (1929-1992), FRANK NÁNDOR (sünd. 1933), GAJDOS JÁNOS (1912-1950), Gubányi Imréné GREKSA ERZSÉBET (1920-1988), GYŐRI ELEK (1905-1957), HALÁSZ ZSÓKA (sünd. 1947), JUHÁSZNÉ ALBERT ROZÁLIA (sünd. 1928), KADA ISTVÁN (1904-1986), KODAY LÁSZLÓ (sünd. 1945), ORISEKNÉ FARSANG ERZSI (sünd. 1929), SÜLI ANDRÁS (1896-1969), VANKÓNÉ DUDÁS JULI (1919-1984)
Näitus jääb avatuks 8. jaanuarini 2012.

Vaata lisaks: www.kondas.ee

Juubelifestivali teema: "MEHE LAUL"

2011-10-12

Öeldakse, et naised andestavad, aga mehed unustavad. Küllap peitub siin üks põhjustest, miks naistel on olnud laulude põlvest põlve kandmisel suurem roll kui meestel. Ent traditsioonid on oma loomulikul viisil tuginenud ikkagi tugevatel soorollidel. Sellest on alati sündinud kirg, mis kannustab otsima uue elu lätet ja sunnib hoidma oma.

Rutakust ja pealiskaudsust kummardav ning rituaale tagaplaanile suruv tänapäev, aga ka see, et meeste füüsiline jõud pole enam elu jätkumise kõige olulisem omadus, on andnud tõuke soorollide ühtlustumisele. Selles valguses tahab järgmine Viljandi pärimusmuusika festival rõhutada: me vajame endiselt naiselikku kätt ja suhtumist, aga ka mehelikku ilmavaadet ja tundeväljendust - seda nii muusikas kui ka kõiges igapäevases.

Järgmine festival kannab pealkirja „MEHE LAUL". Toome esile meeste laulud, mis on meestele auasjaks ning mis sütitavad nii mehi endid kui ka naisi ja lapsi.

Kui kontserdilavadel on mehed ja naised harjunud oma lugusid ühtviisi kirkalt jagama, siis tantsupõrandatel ja õpitubades on naised enamasti hakkajamad. Nüüd õhutame mehi härjal sarvist haarama, otsime mehelikkuse paunapõhjast üles ja vaatame, mida uut ning huvitavat meil õnnestub sellega peale hakata.

Aidates tänapäeva mehel taasleida ja mitmekülgsemaks muuta oma rolli pärimusmuusikas, -lauludes ja -tantsudes, anname valdkonnale uut arenguhoogu ja toome välja unustuse hõlmas olnud külgi.

Välisesinejaid valides pöörame pilgud piirkondadele, mille kultuuri mehelik pool on eriti tugev: näiteks Korsika, Bretannia, Gruusia, Tõva, Quebec ja mitmed teised. Ja mõistagi ei unusta me ka inspireerivaid kodumaiseid eeskujusid, olgu nendeks siis eri piirkondade meestelaulutraditsioonid või ainsana Setomaal säilinud kasatski kargamine.

Mehe laul teeb mehele au ja paneb naisel silmad särama! Selles võib 26.-29. juulil 2012 Viljandis veenduda.

Soodsaima hinnaga festivali passid jõuavad Piletilevi vahendusel müügile käesoleva aasta detsembri algul.

Etnokulp 2011 AITA OMA LEMMIKUD VÕIDULE!

2011-09-29

Käes on aeg valida viimase aasta parimad tegijad kodumaise pärimusmuusika vallas.
Eesti Etnomuusika Auhind "Etnokulp" on ainus Eestis jagatav etno-/folk-/pärimusmuusikauhind mille võitjad selguvad rahvahääletuse teel. Kõigil on võimalusi anda hääl aasta parimale albumile, lauljale, ansamblile jne.
Auhinnad antakse kätte 15. oktoobril Viljandis pärimusmuusika lõikuspeol.

Korraldavad: Raadio 2 & Eesti Pärimusmuusika Keskus

Häälet SIIN!

VIDEO: hooaja esimene Tantsumaja

2011-09-26

Reedel, 23. septembril tervitasid Viljandi Pärimusmuusika Aidas hooaja esimeses Tantsumajas kergejalgset rahvast Dave Flynn, Eileen Hasset ja Mick O´Brien Iirimaalt. Suur tänu kõigile, kes oma kohaloluga õhtu õnnestumisele kaasa aitasid! Järgmisel korral, 21. oktoobril võtame ette vahvaid setode tantse. Tere tulemast!

Jan Blake esineb oktoobris lõikuspeol

2011-09-21

Pärimusmuusika sõbrad on oktoobri keskel oodatud Viljandisse traditsioonilisele lõikuspeole. Teiste seas astub lavale maailmakuulus Jamaika juurtega jutuvestja Jan Blake, kelle esinemist hindasid paljud tänavuse Viljandi pärimusmuusika festivali kõrghetkeks.
14. ja 15. oktoobril Pärimusmuusika Aidas peetava lõikuspeo programmijuht Tarmo Noormaa rääkis, et kahte päeva on mahutatud kümmekond kontserti, mis aitavad meenutada XIX Viljandi pärimusmuusika festivali eredaimaid elamusi, aga toovad publikuni ka täiesti uusi muusikaelamusi.
„Meil õnnestus tagasi kutsuda jutuvestja Jan Blake, kes suvises Viljandis sadadesse inimestesse positiivsust süstis. Nüüd tuleb ta uute lugudega ja võtab endaga kaasa Elevandiluuranniku dodomängija ning jutuvestja Kouame Sereba. See saab kindlasti olema lummav paarisesinemine," sõnas Noormaa.
Suvel silma jäänud esinejate kõrval tähtsustab tänavune lõikuspidu ka soome-ugri rahvaste pärandit, tuues koostöös Fenno-Ugriaga peo esimesel õhtul publikuni hõimupäevade suurkontserdi ning udmurtide ansambli Ekton Korka tantsuõhtu. „Tahame publikule kontserdieleamuste kõrval pakkuda vahetuid tantsulisi elamusi, sest pärimusmuusika esmane funktisoon on enamasti olnud just tantsu saatmine," selgitas Noormaa.
Eelpool nimetatute kõrval esinevad pärimusmuusika lõikuspeol energilist folkrokki viljelev bänd Nikns Suns, näppepillide meister Gjangstas Päradais, traditsioonilist tantsumuusikat mängiv noortepunt VEM ning kanneldajad Kadri, Lepasson, Kati Soon ja Ann-Maria Piho.
Ühisnimetaja Vetelkõndijad all kuulsust kogunud luuletaja Kristiina Ehin ja muusik Sofia Joons tulevad kuulajate ette uue kavaga „Vormsi perestroika", mis räägib legendaarsest Vormsi usujuhist ning hiiukannelde põletajast Lars Johan Österblomist.
Lõikuspeo kulminatsiooniks annavad Eesti Pärimusmuusika Keskus ja Raadio 2 tänavustele rahva lemmikutele kätte etnomuusika auhinnad ehk Etnokulbid.

Vaata lõikuspeo programmi ja piletiinfot SIIT.

Kuksiimimeistri juubelinäitus Kondases

2011-09-20

Reedel, 23. septembril kell 16.00 avatakse Viljandi Kondase keskuses Tõnu Kuke juubelinäitus.

Tõnu Kukk on loonud kuksiime ja harrastanud šaržijoonistamist, heraldikat ning palindroomide tegemist. Muu hulgas on ta kahe Viljandi pärimusmuusika festivali (1994, 2010) tunnuskujunduse autor.

Tõnu Kukk on omapärane märgmeister. Märkidel on palju esinemiskujusid. Näiteks numbrid, tähed, ikoonid, avataarid, ohu- ja liiklusmärgid, tätoveeringud, viljaringid, kaubamärgid jne. Märk on asi või nähtus, mis viitab tähenduslikult millelegi teisele. Seega - märk vajab vaatajalt ilmutust. Tajukujundite teke on paratamatult seotud varasemate kogemustega. Seetõttu ehitatakse märgid üles tuttavatele kujunditele.

Tõnu Kuke kujundatud vappe kasutavad Hiiu maakond, Kohtla-Järve, Põlva, Lihula ja Võhma linnad ja Järvakandi, Illuka, Vigala, Halliste, Tarvastu, Abja, Rõngu, Lihula, Tudulinna ja Kõo vallad. Asutuste visuaalseid tunnusmärke ehk logosid on Tõnu Kukk kavandanud näiteks Eesti Pärimusmuusika Keskusele, Viljandi Pärimusmuusika Aidale, Muusikasündmusele, Kondase Keskusele, Viljandi Muusikakoolile ja Viljandi Linnaraamatukogule.

Tõnu Kuke peamine looming avaldub kuksiimides, alustades nende tegemist oma Tartu-perioodil, kakskümmend aastat tagasi. Need on must-valged sümbolid, mis erinevad tavalistest märkidest mängulisuse ja huumori poolest. Eripäraks on ka märke selgitavad allkirjad, mis teeb koosluse duaalseks. Kuksiimide puhul püüab autor leida objektide visuaalset rütmi, sugestiivsust ja isikupäraseid omadusi. Ta kasutab loomingus tihti vurr-kompositsiooni ja sümmeetria erinevaid võimalusi.

Vaata lisaks: www.kondas.ee

Ait ootab lapsi kontsertide ajaks mängutuppa

2011-09-15

Viljandi Pärimusmuusika Ait pakub sellest sügisest oma külalistele võimalust jätta lapsed kontserdi ajaks keldrikorrusel tegutsevasse mängutuppa.
Aida administraator Silja Soo rääkis, et esialgu on teenus olemas üksnes Eesti Pärimusmuusika Keskuse korraldatud kontsertide ajal, kuid ilmselt ollakse juba peagi selleks valmis ka muude ürituste puhul. Mängutuba avatakse pool tundi enne kontserdi algust ja suletakse pool tundi pärast kontserdi lõppu. Seal veedetud aja eest tuleb vanematel tasuda 1 euro lapse kohta.
Mängutuppa on oodatud kõik lapsed, kellele sobib veeta aktiivselt paar tundi vanemate juuresolekuta. Sel ajal kui emad-isad saalis muusikat naudivad, tegelavad lastega kultuuriakadeemia tudengid. Noorte mängujuhtide valvsa pilgu all saavad põngerjad joonistada, meisterdada, mängida lauamänge ja uurida raamatuid. Lisaks võetakse üheskoos ette ringmänge, laule ja tantse.
Soo sõnul püüavad mängujuhid tegevusi valides võimalikult palju arvestada kohalolevate laste iseloomu ja soovidega. "Mõnikord, kui poisse ja tüdrukuid on palju koos ning mänguväsimus peale tikub, saab teha pausi patjadel pikutamiseks. Mõne teise seltskonna puhul võib aga juhtuda, et vaikus ei sobi üldse ning siis saab mängutoast mõneks ajaks hoopis kisamistuba," selgitas ta.
Soo pani peredele südamele, et mängutuppa toodavatel lastel oleks kõht täis ja tervis korras. "Tahame, et vanemad võiksid rahulikult kultuurielamustele keskenduda ega peaks oma järeltulijate pärast muretsema. Neil on siin lõbus ja nendega on kõik korras."
Viljandi Pärimusmuusika Ait avas eelmisel reedel neljanda hooaja.

Lisainfo:
Silja Soo, administraator
silja.soo@folk.ee
434 2072

Muhe etnopidude sari läheb taas käima

2011-09-13

Septembris asub uuele hooajaringile etnobiiti otsiv pidude sari Folkloob. Sügise esimene Folkloob leiab aset 15. septembril Viljandi klubis Rubiin.
Mullu Viljandi kesklinnas idanema pandud idee on praeguseks leidnud tee ka kaugemale. Padufolkaritest DJks hakanud noored muusikud mängivad maailmamuusikat nii siin kui seal ja isegi kaugemal.
Septembrikuine Fokloob kannab alapealkirja "Avavalss", tuues värsket kolmepealehingamist ekspromtkoosluselt ARGOVALSID (Jaan Jaago, Merike Paberits, Tõnu Tubli, Sänni Noormets) ning mahlast meeleolumuusikat setorokkaritelt ZETOD (Jalmar Vabarna, Jaanus Viskar, Matis Leima, Martin Kütt, Artur Linnus, Rainer Koik). Puldi taha on keelitatud tantsurütme juhtima DJ JJ, keda tuntakse ka kodanikunimega Jaan Jaago (mitte maadleja, vaid kitarrimängija ansamblitest Gjangsta, Viljandi Guitar Trio ning Viljandi GypsyJazz Collective). DJ JJi toetavad tulihingelised etnodiskorid DJ Mur ja DJ Box.
Klubi Rubiin uksed avatakse kell 21.00. Pilet esimesel tunnil tulijatele 3 €, hilisematele saabujatele 4 €.

Vaata lisaks: http://rockramp.ee/rubiin

Viljandi Tantsumaja annab vanadele tantsusammudele uue hoo

2011-09-13

Kevadel Viljandi Pärimusmuusika Aidas käima lükatud tantsuõhtute sari Tantsumaja saab septembris hoogu juurde ja meelitab jalga keerutama kõiki, kel soov end pärimuslike tantsude sees ja saatel hästi tunda.
23. septembril uuele hooajale minev Tantsumajade sari on paljuski sarnane tantsuklubide liikumisega, mis kutsuti Eestis ellu juba 1990. aastatel. Mõlema puhul on eesmärgiks inimeste toomine vanade tantsude juurde, õpetades XIX ja XX sajandi vahetuse populaarsemaid seltskonnatantse nagu näiteks valssi, polkat, reinlendrit, mazurkat, labajalavalssi, aga ka teiste rahvaste tantse.
Tantsumaja uudsus peitub õhtu ülesehituses, sest erinevalt tantsuklubidest on seal õppeprotsess ja pidu teineteisest lahutatud. Need, kes soovivad tantsusamme õppida, saavad seda teha tantsuõhtule eelnevas õpitoas.
Muusikuid valides tähtsustavad korraldajad ansamblite kõrval ka soolopillimehi ning püüavad panna inimesi läbi tantsu taasavastama soolomängu maagilist kõla ja rütmimaastikku. Nii aitavad Tantsumajad meeles pidada, et pärimusmuusika on tantsuga väga tihedalt seotud, sest peaaegu kogu selle žanri instrumentaalmuusika on tantsumuusika.
Tantsuõhtele võib tulla koos pere või sõpradega, aga miks mitte ka näiteks töökaaslaste seltsis. Varasem kokkupuude pärimustantsudega tuleb seejuures kasuks, kuid pole kindlasti tuleku vältimatuks eelduseks.
Tantsuklubide traditsioon sai alguse 1970. aastate esimesel poolel Ungaris (TanchazI), kus vastukaaluks lavatantsule ja kommunistlikule survele tunti vajadust säilitada oma hääbuvat pärimuskultuuri. Alates sellest on liikumine muutunud populaarsemaks ning levinud ka teistesse maadesse. Lisaks Eestile toimuvad tänapäeval samalaadsed peoõhtud näiteks Rootsis, Soomes, Norras, Belgias, Hollandis, Austrias ja Prantsusmaal.

Loe uue hooaja esimese Tantsumaja kohta lähemalt siit.

Õunaviks esitleb kogumikplaati "Toatuur 2"

2011-09-01

Plaadifirma Õunaviks annab sel sügisel välja uusi eesti autorilaulikuid ja "magamistoamuusikuid" tutvustava kogumiku "Toatuur 2", mille esitluskontserdist on kõigil huvilistel võimalik osa saada 29. septembril (algusega kell 20.00) Viljandi Pärimusmuusika Aidas.
Esimene "Toatuur" ilmus viis aastat tagasi ja andis mitmele noorele autorile tõuke muusikuna jätkata. Eredaimaks näiteks on seejuures ehk Mari Kalkun, kes just tänu sellele kogumikule tuule tiibadesse sai ning kellelt on tänaseks Õunaviksi vahendusel kuulajateni jõudnud kaks ülimenukat autoriplaati.
Leida, tutvustada ja julgustada oma liini jätkama uusi muusikaloojaid - seda võibki pidada "Toatuuri" kogumiku väljaandmise peamiseks eesmärgiks.
Uuel plaadil astuvad üles Mari Pokinen, Silver Sepp, Eneli Siirman, Pastacas, Kago, Iduvigik ja Arles Kangus ning salapäraste nimede all tegutsevad sooloartistid Keegi Kusagilt ja Vares&Barbarus. Samuti leiab kogumikult Martin Ellermaa, Riho Kalli ja Spice Mose´i loomingut.
Instrumentaalsete paladega pakuvad vaheldust muusikuna juba üsna tuntud Juhan Vihterpal, Magnus Morel, Erkki Hüva, tänaseks Kanadas resideeruv eestlasest sooloartist Epifolium ja vaikne eksperimentaator Martiini Teekann.
"Toatuur 2" sisaldab endas ka ajarännakut. Nimelt pärineb üks Sven Kreegi seniavaldamata lugu aastast 1986.

Hooaja avab poolakate burdoonpunk

2011-08-31

Viljandi Pärimusmuusika Ait tervitab reedel, 9. septembril oma neljandat hooaega kolmest iselaadsest osast koosneva õhtuga, mis on ühelt poolt tagasivaateks suvisele pärimusmuusika festivalile ning teiselt poolt sobivaks häälestuseks eelseisvatele sügis- ja talvekuudele.
Kell 20.00 algava peo sissejuhatuseks ühendavad suure saali laval oma tegemised Reigo Ahven ja Celia Roose. "Trummilöökidest, mida tänavusel Viljandi pärimusmuusika festivalil oli rohkem kui puu peal lehti, kasvavad uue hooaja algatuseks välja laulud. On need hällilaulud, naiste kiigelaulud või meeste sõjalaulud - see jäägu esialgu ütlemata," rääkis Ahven. "Lõimime koos mitmete abilistega laulud ja rütmid ühte suurde heade soovide kangasse, millesse passib uue hooaja lävel mähkida need jõud ja tunded, mis tiivustavad kõiki tulevasi esinejaid ning kuulajaid."
Õhtu peaesinejana tuleb publiku ette burdoonpunki ja folk`n roll`i viljelev poola ansambel Roberto Delira & Kompany, mida paljud on kõrvutanud tänavu suvel Viljandis esinenud legendaarse rootsi kollektiiviga Hedningarna.
Ansambli liidrit Robert Jaworskit tuntakse Poolas mitmete uudsete muusikaliste katsetuste initsiaatorina, kelle aktiivne muusikutee sai alguse umbes viis aastat tagasi, kui ta Norrasse ehitajaks siirdus ja Oslo tänavamuusikutest vaimustus. Ta jättis ehitustöö, haaras kodumaalt kaasa toodud rataslüüra ning asus samuti tänavale musitseerima - teenis raha ja sai ka pillimängu selgeks. Ehkki Jaworski oli ka varem põgusalt paaris ansamblis mänginud, said tema unistused tuule tiibadesse alles pärast Norrast naasmist.
Olles lähemat tutvust teinud rootslaste Hedningarna lugudega, leidis Jaworski, et samalaadne müstiline ja sugestiivne hõng sobiks kokku ka poola pärimusmuusikaga. Nii said alguse kaks projekti: Ich Trole ja Zywiolak.
Tema kolmanda bändi, 9. septembril Viljandis esineva Roberto Delira & Kompany helikeel on eelkäijatest ürgsem ning selle repertuaari ei kuulu üksnes poola pärimuslikud palad, vaid ka ukrainlaste, leedulaste ja lätlaste lood. Ansambli muusika nurgakiviks võib pidada Jaworski enda loodud poogenguslit - pilli, mis meenutab ühtaegu nii väikekannelt kui hiiu kannelt.
Sooja tagasivaatena suvise festivali öistele sussisahistamistele paneb hilistel õhtutundidel aida hooaja avapeole punkti ansambel Vennakese. Kolm venda - Heiki Int (kitarr), Asso Int (lõõts), Meelis Int (basskitarr) mängivad ja laulavad tantsu saateks merest, maast, armastusest, noorusest, isamaast ning paljust muust. Sedapuhku liitub vendadega ka noor lõõtsamees Martin Müller.
Avapeo korraldamist toetab Poola Vabariigi Suursaatkond.

NB!
Lisaks Viljandile esineb Roberto Delira & Kompany 7. septembril kell 20.00 Tallinnas Woodstocki Folgiklubis ja 8. septembril kell 21.00 Pärnus Kentuki Lõvis.

Õpistu kutsub kursustele

2011-08-30

Pärimusmuusika alaseid teadmisi ja oskusi külvav August Pulsti õpistu astub septembris vastu oma viiendale hooajale ning ärgitab huvilisi peatselt toimuvatele kursustele registreeruma.

Vabahariduskoolina Eesti Pärimusmuusika Keskuse juures tegutsev õpistu jätkab juhataja Sofia Joonsi sõnul esimese nelja tegutsemisaastaga sisse käidud rada, pöörates tähelepanu erinevatele sihtrühmadele alates lastega peredest ja lõpetades oskajate pillimängijatega.

Viljandi Pärimusmuusika Aidas aset leidvate kursuste tutvustused ja registreerumisvormid on kättesaadavad siin.

"Tahan rõhutada, et meie tegevus pole suunatud üksnes neile, kes juba oskavad pilli mängida. Ootame kõiki, kes ei malda jääda publiku sekka, vaid tahavad ka ise laulda, mängida ja musitseerida," rääkis Joons. "Pärimusmuusika vaim elab ennekõike vahetus kaasategemises ning koosmängus - tahame, et võimalikult paljud seda mõistaks ja naudiks."

Kuna suurem osa pärimusmuusikast on seotud tantsude, laulude ja mängudega, kutsub õpistu sel hooajal huvilisi mitmetele kursustele, mis ei nõua osalejatelt midagi muud peale siira huvi. Üks sellistest kursustest tutvustab näiteks lõppriimilisi uuemaid rahvalaule.

Need, kellel sõrmed juba jooksevad ja algelile repertuaar omandatud, on teretulnud lõõtsa- ja viiulilugude kursustele. Samuti on võimalik lähemat tutvust teha parmupilli ja kitarri mängutehnikatega.

Eelkooliealiste lastega peredele sobivad läbi hooaja vältavad pereringid, kus saab laulda, tantsida ja pillimängu kuulata. Koolilastele jagatakse uusi muusikalisi kogemusi laulu- ja mänguringis ning kandleringis. Kõrgkooliharidusest huvitatud noortele on loodud Noore Muusiku Kool (NMK), mis tutvustab õppimisvõimalusi Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias.

Iga kuu teisel laupäeval kell 11.00 ootab Annika Mändmaa koos pärimusmuusikust külalisega lapsi ning nende vanemaid Pärimusmuusika Aida hubasesse väikesesse saali, et üheskoos tutvust teha pärimuslike pillide, laulude, tantsude ja mängudega.

Järgmise suve hakul avaneb kergejalgsetel meestel võimalus Tarmo Noormaa, Juhan Suitsu, Silver Sepa ja Gyurka R Fábiáni eestvõttel avastada meeste pärimussoolotantsu müstilist maailma.

Omaette programmid on ettevalmistatud muusika- ja huvikoolide pilliõpetajatele, aga ka üldhariduslike koolide ning lasteaedade õpetajatele. "Selleks, et pärimusmuusikast saaks meie elu igapäevane osa, on vajalik, et õpetajad sellega sina peale saaksid ning julgeksid seda kasutada õppetöö illustreerimiseks. Poleks midagi imelikku, kui näiteks füüsika õpetaja mõnikord tunnis parmupilli haarab ja selle abil mõnda füüsikalist protsessi selgitab," rääkis Joons.

August Pulsti õpistu tegevust toetavad Haridus- ja Teadusministeerium ning Euroopa Sotsiaalfond.

"Põllerahvas" Kondase Keskuses

2011-08-02

18. septembrini on võimalik Kondase Keskuses vaadata Christi Küti eesti rahvakunstist inspireeritud suuri seinavaipu ja "seinapõllesid".
Christi Kütt töötab 2001. aastast TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias lektorina. Ta lõpetas 1998. aastal sama õppeasutuse rahvusliku käsitöö eriala ning 2005. aastal Eesti Kunstiakadeemias kunsti- ja kultuurantropoloogia magistratuuri.
Me oleme põllerahvas, iga kordamine tagab mäletamise ja mäletamine kasvatab ning loob meie mustrimälu. Põll on olnud üks naise staatuse muutuse märk, mis saatis teda terve elu. Oleme pulmakombestikus neiule põlle ettesidumist au sees hoidnud. Pulmapõlled koos sajandeid muutumatul kujul säilinud geomeetriliste mustritega on olnud käesoleva näituse inspiratsiooniallikaks.
Tikitud ja ornamenteeritud tekstiile ei tehtud tujude järgi, vaid sellega oli tihedalt seotud kindel reeglistik. Töömahukas tikand on kohustus, milles peitud isegi tänases päevas kaitsev jõud. Maagiliste võtete abil hädaohu tõrjumine pole tegelikult oma tähtsust minetanud, avaldagu see kasvõi oma kodu ehitamises või iseenda kasvatamises.

Vaata lisaks: www.kondas.ee

Rütmipidu tõi kokku tuhandeid muusikasõpru

2011-08-01

Ööl vastu tänast lõppenud XIX Viljandi pärimusmuusika festival kinnitas rütmipillimängu traditsiooni juurdumist eesti pärimusmuusikas - läbi nelja päeva pulseeris Viljandi linn tuhandete külaliste ning muusikute osavõtul ühtses rütmis. Kaasakiskuvat pillimängu jagus nii ametlikele kontserdilavadele kui tänavanurkadele.

Ehkki eesti pärimusmuusikas ei leidu arvestatavat rütmipillimängu traditsiooni, tõdevad festivali korraldajad, et noorem põlvkond on hakanud järjest aktiivsemalt pärimuslike lugude juures löökpille kasutama. Seetõttu kandiski seekordne festival pealkirja „Rütm ja pulss", millega rõhutati nakatava rütmilisuse tähtsust lisaks rütmipillidele ka viiulil, torupillil, kandlel, lõõtsal või mõnel muul meil levinud pillil tantsuks mängides.

Viljandi Drumlabi noorte trummarite eestvõttel tuksus festivali südames katkematult eesti rahvatantsudest inspireeritud rütm, millele lõpulöögid kõlasid eile õhtul Kaevumäel toimunud kontserdil „Ando ja sõbrad".

Pärimuspeo põhiprogrammis esinenenud 42 ansamblist osutus menukaimaks lahkumisetenduse andnud eesti kollektiivi Vägilased. Rohkelt publikut kogusid ka Trilok Gurtu Indiast ja Hedningarna Rootsist ning kodumaised tegijad Zetod ja Oort. Samuti oli ohtralt pidutsejaid laupäeva õhtul Lennukitehases reggae-peol Bashment.

Nelja päeva publiku koguarv oli suurem kui möödunud aastal, ent püsis üldjoontes samal tasemel, kus see on olnud juba mitu aastat. Kokku osteti üle 20 000 passi, päevapassi ja üksikpileti.

Internetis jälgiti festivali videoülekandeid 3059 arvutist, kokku 4472 tundi. Lisaks Eestile oli ohtralt vaatajaid Soomes, Rootsis, Ameerika Ühendriikides, Belgias ning Kanadas. Suur osa põhiprogrammi kontsertidest saab juba lähiajal festivali kodulehel www.folk.ee järelkuulatavaks ja -vaadatavaks.

Järgmisel aastal paneb festival Viljandi lossimäed ja südalinna pulbitsema juba 20. korda, mistõttu kutsuvad korraldajad kõiki lahke meelega folgisõpru üles annetama fotosid, videosid ja esemeid, mis aitavad meenutada festivali algusaegu. Pakkumised on oodatud e-maili aadressile rannar.raba@folk.ee.

XX Viljandi pärimusmuusika festival leiab aset 26.-29. juulil 2012.

Viljandis trummeldati avatuks XIX pärimusmuusika festival

2011-07-28

28. juuli pärastlõunal avati sajakonna noore muusiku ja tantsija vedamisel XIX Viljandi pärimusmuusika festival, mis vältab pealkirja "Rütm ja pulss" vaimus pühapäeva hilisõhtuni.
Folgilisi tervitanud president Toomas Hendrik Ilves märkis, et eestlastel on kombeks koosolemise tunnet jagada ennekõike jõulude, vabariigi aastapäeva ja jaanipäeva paiku. "Aga ka Viljandi pärimusmuusika festival on üks nendest sündmustest, kus me võime igal aastal tunda, et me oleme kõik koos. Ja nii ka mina: nagu aamen kirikus ja kannel folgil, olen ma siin kohal!"
President lõi vanale kaevule ehitatud laval paku sisse naela ning andis sel moel rütmilise häälestuse järgnevaks neljaks festivalipäevaks.
Seekordse pealkirja "Rütm ja pulss" vaimus püüavad festivali korraldajad rõhutada nakatava rütmilisuse tähtsust viiulil, torupillil, kandlel, lõõtsal või mõnel muul meil levinud pillil tantsuks mängides. Lisaks tutvustatakse teiste rahvaste rütmipille.
Avamisel esinesid ansamblid Paabel ja Ensemble Shanbehzadeh (Iraan). Lisaks astusida publiku ette muusikud Reigo Ahven, Silver Sepp ja Toomas Ojasaar ning kümned tantsudest ja rütmidest tulvil noored inimesed.
Mis oleks saanud, kui trummid oleksid mujalt meile jõudnud tuhandeid aastaid tagasi? Kuidas sel juhul kõlaks reinlender või kuidas tantsitaks labajalga? Nendele küsimustele püüdsidki Reigo Ahven ja Silver Sepp avamisel vastust leida. Avamise lavastas Liisa Lilienthal.
Festivali põhiprogrammis on 70 kontserdi, millele lisanduvad kümned ülesastumised Rohelisel vabalaval ja tänavanurkadel. Eesti esinejate kõrval on esindatud India, Senegali, Iraani, Dominikaani Vabariigi, Hispaania, Suurbritannia, Venemaa, Läti, Rootsi, Norra, Taani, Belgia ja mitme teise maa muusikud.

Keskus võtab tööle produtsendi

2011-06-17

Viljandis asuv Eesti Pärimusmuusika Keskus otsib oma meeskonda produtsenti, kelle töö põhieesmärgiks on Pärimusmuusika Aida kontsertprogrammi koostamine ning uusproduktsiooni loomine.

Tööülesanded:

Pärimusmuusika kontsertprogrammi koostamine
Uusproduktsiooni loomine ja kureerimine
Kontakti loomine ning hoidmine esinejatega
Osalemine Eesti Pärimusmuusika Keskuse programminõukogu töös
Pärimusmuusika Aida programmi tutvustamine meedias

Nõutav:

Väga hea eesti muusika ja kultuurielu tundmine ning huvi pärimusmuusika populariseerimise vastu
Loomingulisus
Avatud mõtlemine ning lai silmaring
Algatusvõime ja eestvedamise oskus
Head organisatoorsed võimed ja kogemused
Oskus luua ja juhtida meeskonda
Väga hea suhtlemis- ja eneseväljendusoskus
Väga hea eesti ja inglise keele oskus nii kõnes kui kirjas

Kasuks tulevad:

Suhetevõrgustik eesti pärimusmuusika maastikul
Projektide kirjutamise ja administratiivtöö kogemus

Omalt poolt pakume

Kaasaegseid töötingimusi meeldivas keskkonnas Pärimusmuusika Aidas Viljandi lossimägedes
Suurepäraseid võimalusi ideede elluviimiseks, enesearenduseks ja -täienduseks
Vastutusrikast, rutiinivaba ning mitmekülgset tööd
Rohkelt muusikaelamusi

Kandideerimiseks saada oma CV koos motivatsioonikirja ja palgasooviga aadressile katrin.laidre@folk.ee hiljemalt 10. juuliks 2011.

Lisainfo:
Katrin Laidre
tel: 53 406 244
e-mail: katrin.laidre@folk.ee
www.folk.ee

Retrostiilis aktifotod Kondase keskuses

2011-06-17

Juulikuu lõpuni saab Viljandi Kondase keskuse (Pikk tn 8) teise korruse saalis näha fotokunstnik Mats Õuna retrostiilis aktifotode näitust. Lavastuslikud fotod tuginevad umbes sajandi vanusele atmosfäärile.
Eesti Kunstiakadeemia teatridekoratsiooni eriala lõpetanud autori töödest kumab läbi teatraalset lähenemist. Tööd keskenduvad valdavalt esteetikale. Kontseptsioonina võib käsitleda autori soovi rehabiliteerida tänapäeva massikultuuri poolt devalveeritud alasti naisekeha.
Mats Õun on paari viimase aasta vältel teinud aktifotode näitusi Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas, Viljandis, Rakveres, Haapsalus ja Suure-Jaanis. 2009. aastal esindas ta Eestit Novosibirski biennaalil ja 2010. aastal rahvusvahelisel aktikunstinäitusel Riias, Birkenfeldsi galeriis. Tänavu on tema tööd vjaka Pärnus Chaplini keskuses rahvusvahelisel näitusel "Mees, naine ja elekter".

Viljandi pärimusmuusika festivali ajal, 29. ja 30. juulil, saavad soovijad lasta end pildistada retrostiilis dekoratsiooni taustal. Pildistamine algab kell 21.00 ja kestab kuni huvilisi jätkub. Pildistamiseks on vajalik eelregistreerimine Kondase keskuse kassas. 29. juulil pildistab Mats Õun ja 30. juulil külalisena Aapo Ilves.

Vaata lisaks: www.kondas.ee

Puulõikegraafika Pärimusmuusika Aidas

2011-06-17

27.06-23.07.2011 on Viljandi Pärimusmuusika Aidas avatud Tarrvi Laamanni kunstinäitus =PUULÕIGE>XYLOGRAPHIE=. Huvilised on oodatud avamisele 27. juunil kell 17.00.
Tarrvi Laamann on üks vähestest Eesti kunstnikest (kui mitte öelda, et ainukene), kes tegutseb aktiivselt puulõikegraafikuna.
Puulõige on vanim graafikatehnika maailmas, mis sai alguse VI sajandil Hiinast. Tegemist on kõrgtrükiga ja trükkimisel kasutatakse puuplaati.

Tööprotsess:

Trükivormiks võetakse piki süüd lõigatud puuplaat. Trükivormile joonistatakse kujutis.
Joonistatud kontuuri ääred lõigatakse välja noaga, suuremate pindade puhul kasutatakse peitlit.
Kontuur kaetakse trükivärviga ja kokkupuutes paberiga või tekstiiliga jätab puuplaat musta (olenevalt kasutatud trükivärvist) trükijälje
Võimalik on kasutada mitut plaati ja erinevaid trükivärve, et saavutada mitmevärviline ja detailirohke teos

Vaata lisaks: www.laamann.ee & www.facebook.com/tarrvi

Vägilased sõlmivad festivalil otsad kokku

2011-06-09

Enam kui kümnendi eesti pärimusmuusikas ilma teinud ansambel Vägilased annab juulis Viljandi pärimusmuusika festivalil viimase kontserdi.

Omaaegsest Viljandi Kultuurikolledžist alguse saanud ja 11 aastat tegutsenud ansambel Vägilased on otsustanud tegevuse lõpetada ning kutsub kõiki oma sõpru osa saama viimasest kolmest kontserdist, mis leiavad aset 23. juunil Avinurme Tünnilaadal, 2. juulil Uuemõisas festivalil Kokkutulek ning 29. juulil Viljandi pärimusmuusika festivalil.

„Nagu elus ikka, on kõige jaoks oma aeg. Vägilaste jaoks on aeg siduda otsad kokku ning liikuda edasi mööda teisi radu. Need 11 aastat on olnud hindamatud, eriti mõeldes kõikidele teile, kes te olete meid kuulamas ja vaatamas käinud ning kellega oleme saanud koos muusikat teha," ütlevad bändi liikmed värskes pöördumises.

Ansambli liikmed lubavad viimastel kontsertidel esitada lugusid kõikidelt oma plaatidelt ning kutsuvad sõpru üles oma lemmiklugudest kollektiivi Facebooki kontol teada andma. „Ärge olge kurvad, olge rõõmsad - elu on ilus," võtavad muusikud oma pöördumise kokku.

Lõviosa Vägilaste repertuaarist on moodustanud regilaulud, laulumängud ja tantsulood, mis on saanud uue hingamise läbi kaasaegse harmoonia ja rütmika. Eesti ja muu maailma pärimusmuusika mustritest on olnud kantud ka kollektiivi omalooming.

Vägilased alustas tegevust 2000. aastal Viljandi Kultuurikolledži kursuseansamblina ja kuulub vaieldamatult Eesti kõige tuntumate ja tunnustatumate pärimusmuusika kollektiivide sekka. Selle liikmete ampluaasse kuuluvad nii pärimus-, rock-, pop- kui jazzmuusika.

Tänases Vägilaste koosseisus mängivad ja laulavad Meelika Hainsoo (viiul, laul), Cätlin Jaago (torupill, flööt, viled, parmupill), Jan Viileberg (kitarr), Tiit Kikas (elektriviiul), Marti Tärn (basskitarr), Reigo Ahven (löökpillid).

Vaata lisaks: www.vagilased.ee

Tarmo Noormaa: "Mulle meeldib tunnetada endas järjepidevust"

2011-05-30

Võrumaa metsade keskel elav, mõnusast muusikast, karusest naljast ja tummistest laulusõnadest lugupidav Tarmo Noormaa on mees, kes hoiab elus lõõtsamängimise traditsiooni. Tema valib ka artistid, kes tulevad esinema Viljandi pärimusmuusika festivalile.
Sihikindel ja sõbralik Tarmo Noormaa on üks neid haruldasi inimesi, kes kannab edasi seda ime läbi püsinud maalähedust, mida pole suutnud murda ei sõjad, näljahädad ega võõrvallutajad. Tekib tunne, nagu oleks keegi, kes suunab meie elu ja saatust, ta selleks välja valinud. Juba ainuüksi see, kuidas Tarmo leidis muusika, pole päris tavaline lugu.

Loe terviklikku persoonilugu Sakala veebiväljaandest.

Meeste laul avab regilaulu uusi kõlamaailmu

2011-05-27

Võro-seto meestelaulupundi Ütsiotsõ värskelt ilmunud esikplaat "Puuĺpäiv" on salvestatud kõrkjate vahel jalgupidi Peipsis, külakabelis, kiriku võlvide all ja Räestu talus Võrumaal. Mais ja juunis esitleb ansambel plaati kontsertidega Haanjas, Ruhnus ja Eesti Vabaõhumuuseumis.
Ütsiotsõ koosneb neljast Lõuna-Eesti juurtega mehest: Urmas Kalla, Andreas Kalkun, Lauri Sommer ja Kaspar Kolk. Laulunelik on rahvalaulupõllu vagusid kündnud juba 2005. aastast. Lauri Sommer ütleb, et lauludes kõlavad koos traditsioonilised hääled ja pähe tulnud partiid, pärimus ja sealt lähtuv vokaalne ulme: "Vana kiiĺ on meile armas ja kodune, samuti ka lugude tundetoonid, mida praeguses muusikas enam sellisena ei kohta. Nii me siis laulamegi ütsiotsõ, see tähendab ühtejärge ja lakkamatult." Koos keskkonnahelide salvestaja Patrick McGinley'ga otsisid nad lindistamiseks kohti ja kante, mis oleks lähedal nende muusika ja regilaulude vaimule.
Rahvalauludest kumab läbi Ütsiotsõdõ huvi vanamuusika vastu - laulude peamine töötlusvahend on mõne lisahääle loomine ühislaulmise käigus. „Et arhailises meestelaulus oleks rohkem võimalikke maailmu," ütlevad mehed ise. Samas on laulmisel oluline „külakõla" ja traditsiooniline põhihääl on olemas igas laulus. Ütsiotsõ laulud pärinevad suures osas Põhja-Võrumaalt, aga ka Siberi seto küladest, kus ansambli liige Andreas Kalkun korduvalt laule ja pärimust kogumas on käinud.
Ütsiotsõ teeb eriliseks lauludesse süvenemine ja traditsiooni tundmine sedavõrd hästi, et laulud on saanud tervikuks ka katkendliku algmaterjali põhjal. Eestis on ebatavaline kindlasti see, et esitajaks on mehed. Mitmed Ütsiotsõ liikmed tegelevad sügavuti rahvalaulu uurimisega, kuid kõik lauljad on pikaaegsed praktikud. Taoline nelja mehe laulukooslus on unikaalne Eestis ja Euroopas, kus regilaul kõlab iidse ja omanäolisena, kuuludes samasse pärandiruumi UNESCO vaimse kultuuripärandi hulka arvatud seto leeloga. Ütsiotsõ heliplaadi „Puuĺpäiv" andis välja Haki Helü ja toetasid Kultuuriministeerium ning Kultuurkapital.

Esitluskontserdid:

28. mail kell 18.00 Haanja rahvamajas, soojendab Mari Kalkun (sissepääs tasuta või annetustega)
5. juunil kell 14.00 Eesti Vabaõhumuusumi Sepa talus
15. juunil Ruhnu rahvamajas

Aita kaunistavad värviküllased loodusmaalid

2011-05-26

Pärimusmuusika Aida fuajeed ja klaasosa keldrikorrust kaunistavad jaanipäevani Viljandi kunstniku Evi Kauri värviküllased loodus-maalid.
Evi Kaur on sündinud 1958. aastal Tartus. Ta on õppinud Tartu Kunstikoolis kunstnik-kujundajaks ning töötanud Viljandi Noortemajas, ajalehes "Sünnimaa" ja Viljandi Noorte Huvikeskuses. Alates 2003. aastast on ta vabakutseline kunstnik.
Maaliloomingu, peamiselt õlimaaliga on Evi Kaur järjepidevalt tegelenud alates 1990. aastast. Ta on viljelenud ka akvarelli ja pastelli ning joonistust ja autoritehnikaid. Tegutsenud raamatukujundajana ning mitmesuguste kunstitöötubade juhendajana, samuti kujundanud õnnitluskaarte (akvarell, pastell, autoritehnikad), teostanud neid käsitsi suurtes tiraažides.
Aastast 1977 on tal olnud ühisnäitused Viljandi Kunstiklubiga mitmel pool Eestis ja välismaal (Saksamaa, Soome, Rootsi, Baltikum jmt), samuti on Evi Kaur osalenud Viljandi Kunstnike Ühendusega Kiriküüt Viljandi samanimelistel kunstifestivalidel ning Viljandi Kunstisaali iga-aastastel kevad- ja sügisnäitustel alates galerii loomisest 1990. aastate algul. Maalid on näituste, väljapanekute ja üksiktöödena rännanud Lätti, Soome, Rootsi, Norrasse, Hollandisse, Saksamaale, Inglismaale, Ameerika Ühendriikidesse ja Austraaliasse.

Vaata lisaks: evikaur.com

Aida hooaja lõpupidu ETV saates MI

2011-05-25

Neljapäeval, 25. mail kell 22.10 jõuab ETV eetrisse järjekordne kultuurisaade MI, kus muu hulgas saab näha Pärimusmuusika Aida hooaja lõpupidu ning intervjuud TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia pärimusmuusika eriala tänavuste lõpetajatega. Saate kordust on kavas reedel, 27. mail kell 12.40.

Silver Sepa lavastus põimib maailmamuusikat kaasaegse tantsuga

2011-05-24

Maailmaküla festivali raames trummeldab end vaatajate ette Silver Sepa teine täispikk lavastus "Hea ja kurja tundmise puu", mis toob lavale muusikalisi ja tantsulisi fragmente laia maailma pärandist.
Verivärsket etenduse nimilugu saab kuulata siit.
Punjabi, Rajasthani, klassikalisest India ning Jaapani muusikast mõjutatud instumentalistid ning tantsijad saavad kokku etenduses, mis ei tunne stiililisi piire. Jamaikalt pärit raggea intonatsioonid põimuvad Päär Päärensoni (J.O.C) mikrofoni kaudu Bombillaze raggameistri Kill Baba riimidega. Chalice'i elektroonilise muusika saatel sõnumine lisab kõigele eelnevale lepitust, viisi ja harmooniat ning maailmatants jõuab eksootilistest kaugustest tänapäeva välja.
"Maailmapärandi lõputult raskest servast saab välja hammustatud tükk, mis on maitselt üsna võõrapärane, kuid vajalik, et hoomata hea ja kurja tundmise puu laiahaardelisust," räägib lavastuse autor Silver Sepp. "Selle puu tüvi, algus ja ots jäävad aga alati sinna, kus oleme me ise, koos oma kaasasündinud paikkondliku identiteedi ja kultuuriliste tõekspidamistega. Lugu pannakse käima ning mis on püsti, lükatakse pikali. Kes on pime, saab nägijaks. Mis on all, läheb üles. Kes on alasti, saab kaetud. Mis on kustunud, pannakse põlema. Kes on valelik ja vait, hakkab tõtt rääkima."
Etendus tervikuna on Silver Sepa autorilooming, mille sisse koonduvad erinevate sõnaseppade raggad ja lood, erinevate koreograafide tantsud ja liikumised. Peategelased Päär Päärensoni ja Kati Juurik on kaasaegsed tantsijad, kes on ise ka oma koreograafiad teinud. Maailma folktantsu poolt esindab Müstika Maagiline Teater. Bombillaze päikseliste rütmidega on etenduse tarvis liitunud virtuoosne trummar Hele-Riin Uib ning ansamblit täiendab klahvpillidel Jarek Kasar.
"Hea ja kurja tundmise puud" saab Maailmaküla festivali raames nautida Von Krahli teatris vaid kahel päeval - 26. mail kell 20 ja 27. mail kell 19. See on osa festivali üldprogrammist, mis hõlmab ka mitmeid häid kontserte ja filme. Piletid saadaval Piletilevis.

Vaata lisaks: www.maailmakyla.ee

Hooaja viimane FOLKLOOB tuleb tuline

2011-05-24

Mitmest pärimusmuusikaansamblist tuntud Jalmar Vabarna eestvedamisel alustanud etnopidude sari Folkloob toimub kolmandat korda 26. mail Viljandi klubis Rubiin (Lossi tn 15).
Hooaja viimane pidu toob püünele eesti pärimusfusiooni ansambli Paabel ning muheda tantsumuusika trio VEM. DJ-puldi taha keerutab end teiste seas ka Viljandi pärimusmuusika festivali pealik Ando Kiviberg.
Avavalsi ja ühistantsude eest hoolitseb ansambel VEM (Villu Talsi, Eeva Lindal, Merike Paberits), kes mängib eesti traditsionaalset tantsumuusikat ning teeb seda eriti suure rõõmuga (kuula: www.myspace.com/vemtrio).
Eesti pärimusfusiooni ansambel Paabel on mõttesähvatus, katsetus läheneda pärimusmuusikale vabameelselt, saades inspiratsiooni bändisisesest sünergiast. Ansambli lood koosnevad mitmetest vanadest pillilugudest, regilauludest ning omaloomingust, mis kõik on omavahel põimitud. Eesmärk on teha muusikat, mida ka grupi liikmed ise kuulaks ja naudiks - üheskoos musitseerimise rõõm ning rahulolu on nende jaoks kõige olulisem (kuula: www.myspace.com/paabel)
Et Viljandi pärimusmuusika festival on vaid loetud päevade kaugusel, astub Folkloobil DJ rolli ka folgi pealik Ando Kiviberg. Kirevast maailmamuusikast kombineeritud kava hoiab peolistel folgini sooja sees.
Etnobiiti krutivad ka Paabli trummar Tõnu "TuubelPuuben" Tubli ning Folkloobi rahvast ka eelmistel üritustel hullutanud DJ Mur (Merike Paberits).
Folkloobi uksed on avatus alates kella 22-st (Pilet 5€ / 4€).

Vaata lisaks: facebook.com

Keskus loob uut koduõppe vormi

2011-05-17

Eesti Pärimusmuusika Keskus viib tänavu Kihnus ja Setomaal läbi haridusliku pilootprojekti, millega viiakse vanade muusikatraditsioonide tundjad kokku noorte huvilistega.

Reedel, 20. mail allkirjastavad Eesti Pärimusmuusika Keskus, Setomaa Valdade Liit ja sihtasutus Kihnu Kultuuriruum Viljandis ühiste kavatsuste protokolli, mille tulemusena luuakse uus, elavat vaimset kultuuripärandit tähtsustav koduõppe vorm. Ettevõtmist toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

Projekti eestvedaja Sofia Joons selgitas, et pärimusmuusika on leidnud endale kindla koha muusika- ja huvikoolides, samuti akadeemiates. Nüüd tahetakse selle kõrval elavdada pärimuse kandumist otse ühelt põlvkonnalt teisele. „Otsime üles need vanad lauljad, muusikud ja tantsijad, kellel on oma kogukonnas arvestatav positsioon olemas ning aitame neil oma oskusi noortele huvilistele edasi anda," rääkis ta.

Joons meenutas, et eesti pärimusmuusika käekäigust rääkides on sageli kasutatud detektiivi ja arsti metafoore. Folkloristid ja uurijad on tema sõnul justkui kultuurivaldkonna Hercule Poirot`d, kes tegelevad pidevalt surnud või surevate nähtustega. Muusikud on samal ajal on nagu meedikud, kes jälgivad professionaalsest huvist ajendatuna, mis juhtub siis, kui ellu äratada näiteks kuuekeelne kannel või regilaul.

„Pärandkultuuri väljasuremise peamine põhjus on järelkasvu puudumine. Selle asemel, et analüüsida ja paika panna, miks see puudub, oleme hakanud mõtlema hoopis sellele, kuidas me saaksime kaasa aidata uue pärandkultuuri kandjate põlvkonna tekitamisele," rääkis Joons.

„Loodame koos heade partneritega esimese aastaga luua tervikliku koduõppe mudeli, mida saaksime lisaks Setomaale ja Kihnule tulevikus rakendada ka teistes piirkondades. Seda kõike muidugi eeldusel, et on olemas kohapealsed eestvedajad, kes pole valmis mitte üksnes projekti ellu kutsuma, vaid püsivalt looma mängu, tantsu ja laulmise võimalusi oma kodukohas. Kõike seda ikka selleks, et sirguval järelkasvul oleks ka pärast koduõpinguid pärandikandjaks kasvamiseks head tingimused."

Meie küla laulud

2011-05-16

Tallinn 2011 Euroopa kultuuripealinn ja festival Maailmaküla esitlevad: "Meie küla laulud"

17. mail kell 19.00 - Vanemuise teater (Tartu)
18. mail kell 19.00 - Eesti Draamateater (Tallinn)
19. mai kell 19.00 - Endla teater (Pärnu)

"Meie küla laulud" on eestlaseks olemise kontsentraat. Laulud, millesse on talletatud meie esivanemate maailmamõistmine, meie püüdlused rahvana säilida ja kesta, meie viis lustida ja valuleda.
"Meie küla laulud" asetab kõik selle hoopis laiemasse ja sügavamasse konteksti. See pole galakontsert, milliseid siin-seal ikka tehakse. Erinevate generatsioonide ja kultuuritaustaga inimesed, instrumendid, rütmid ja helikeel sulanduvad ühtseks ja orgaaniliseks ansambliks, millist tegijatele teadaolevalt pole Eestis varem tehtud.
Oriendi näppepillid, Aafrika löökriistad, Lõuna-Ameerika rütmid, meie laulud. Parim teadmine, mida maailmast on võimalik ammutada, rakendatuna meie vankri ette. Siiralt ja peenelt, sügavaima respektiga algmaterjali suhtes.
On tähtis et need laulud kõlaksid ja kõnetaksid laiemalt ka tänaseid ja homseid, teistsuguse kuulamiskogemusega põlvkondi. Kultuur pole museaal, mis ajas kivistub, vaid elav ja hingav organism. Nii on Maailmaküla uskunud, ning "Meie küla laulud" väljendab seda usku parimal võimalikul viisil.
Lugude seaded kirjutab Ricardo Padilla. Tšiili kodanik, Sibeliuse Akadeemia löökpillide eriala õppejõud, perekondlike sidemete kaudu hästi kursis Lõuna-Ameerika šamaanitrummide võngetega. Otsus usaldada "meie laulud" "võõra" kätesse aitab meie jaoks harjumuspärastes lugudes tuua esile seda vedru ja gruuvi, mis meie eneste jaoks ehk seni varjul püsinud. Vähemalt nii me usume.

"Meie küla laulud" osalised on:
Kukerpillid (Ike Volkov, Toomas Kõrvits, Heiki Vahar, Arne Haasmaa, Tiit Kõrvits), Mari Pokinen, Hendrik Sal-Saller, Tõnu Timm, Ricardo Padilla, Peeter Salmela, Toomas Rull ja Miro Mantere.

Vaata lisaks:
http://www.piletilevi.ee
http://www.maailmakyla.ee
http://www.facebook.com/maailmakyla

Sofia Joons: loomulikkus võlub

2011-05-11

Sofia Joons,
pärimusmuusik ja August Pulsti õpistu juhataja

6. mail Viljandi Pärimusmuusika Aidas peetud kolmas üleriigiline pilliõpilaste võistumängimine rõõmustas hindajaid mitmekülgse repertuaari ja esitatud lugude variantiderohkusega.
Ehkki osalejaid oli veidi üle 70, nägime enam kui 80 etteastet, sest nii mõnigi õpilane oli esindatud mitmes pillirühmas. Võisteldi kandle, lõõtsa, torupilli, viiuli, hiiu kandle, näppepillide, ja pärimuslike puhkpillide kategoorias. Eraldi rühma ehk avatud pilliklassi moodustasid pärimusmuusika jaoks uute instrumentide, näiteks plokkflöödi mängijad. Võistlejad olid pillimängu staaži järgi omakorda jagatud nooremateks ja vanemateks esitajateks.
Eesti Pärimusmuusika Keskuse korraldatav võistumängimine on algusest peale olnud üleriigiline, aga sel aastal olid esmakordselt esindatud kõik maakonnad. Tänu võistumängimise reglemendile pole see üksnes statistiliselt huvitav fakt, vaid sai otseselt kuuldavaks ka repertuaaris. Nimelt pidi iga osaleja esitama kaks pärimusmuusika lugu, millest üks on pärit tema kodukandist. Seega võisid võistumängimist jälginud huvilised päeva kokkuvõtteks öelda: "Täna kuulsime Eestimaad".
Kuulusin koos Neeme Punderi, Maarja Nuudi, Ando Kivibergi, Tarmo Noormaa ja Aime Reieriga žüriisse ja võin kinnitada, et meil oli tõepoolest väga huvitav näha ning kuulda, milliseid tulemusi on andnud pärimusmuusika õpetamine muusika- ja huvikoolides, aga ka eraõpetajate tundides.
Lähtusime hindamisel esmajoones kahest aspektist: esiteks osalejate tehnilisest tasemest ja teiseks loovusest. Erinevalt näiteks klassikalisest muusikast on pärimusmuusika lood orgaanilises seoses liikumisega. Suurem osa neist on sündinud selleks, et saata tantsijaid. Lihtsustatult öeldes: iga pärimusmuusiku suurim väljakutse on üksinda ära täita kõik funktsioonid, mis teistes muusikažanrites on jagatud viisi- ja saatepillide ning trummide vahel.
Mida me siis otsisime? Sugugi mitte lugude keerulisust, vaid seda, kuidas neid esitati. Tituleerisime parimateks need, kes suutsid lummavad olla ühtaegu nii pillimängus kui oma lavalises olekus. Võluvus, loomulikkus ja kaasahaaravus olid seejuures peamised märksõnad.
Saime võistumängimise päeval koos publikuga isegi imet näha, kui noore muusiku sõrmed jooksid kiirelt üle nuppude, aukude või keelte, silmad särasid ja pillist sai justkui tema uus kehaosa - kõik oli terviklik ja loomulik. Parima näitena saan siinkohal välja tuua Põlva poisi Toomas Ojasaare, kes harjutab Heino Tartese käe all eesti tüüpi lõõtspilli ehk teppo lõõtsa. Just temale otsustaski žürii anda tänavuse peapreemia koos õigusega üles astuda eelseisval Viljandi pärimusmuusika festivalil. Niisiis: kui teil on plaanis juuli lõpus Viljandisse festivalile tulla, tasub selle noore lõõtsamehe nimi meeles hoida. Tema mängus on, mida kuulata ja vaadata!
Muusikuks saada pole lihtne. See on aega nõudev protsess, kusjuures kõige olulisem pole see, kuivõrd hoolega jälgitakse õppekava ja lihvitakse mänguosavust, vaid see mismoodi last innustatakse ja seatakse eeskujusid.
Üks kuldne iiri vanasõna ütleb muusikuks kasvamise kohta, et igaüks peab oma pilli õppima seitse aastat, pärast seda peab ta tegelema repertuaariga seitse aastat ning pärast seda lugudega ringi rändama ja mängima seitse aastat. Alles seejärel võime näha, mis sai. Või kas üldse sai.
Muusikalised oskused kasvavad aeglaselt. Võistumängimisega on Eesti Pärimusmuusika Keskus loonud uue võimaluse iga-aastaste kokkuvõtete tegemiseks. Nii polegi võistumängimise kõige tähtsam osa võistlus, vaid võimalus teada saada, mis suunas teised arenevad ning parimatelt eeskuju otsida. Võistumängimist saab jälgida ka publik ja kuna eelvoorusid ei ole ning võistumängimine kestab peaaegu terve päeva, on lastel ja nende juhendajatel väga hea võimalus kuulata ka teiste pillirühmade esinejaid. See toob nendeni uued lood ja mängunipid, mida tulevikus proovida.
Esimesel võistumängimisel oli selgesti tajutav, et lapsed ning nende juhendajad veel ei teadnud, kuidas ühte edukat pärimusmuusika sooloesinemist ette valmistada. Paari aastaga on olukord tunduvalt paranenud. Repertuaar on mitmekülgne ja esinemised variantiderohked. Kui algul tundus kohati, et lapsed olid lihtsalt ansamblitest välja noppitud ja pandud üksinda - mitte solistina - lavale, siis nüüd on pilt sootusk teine: enamus lastest ja noortest istus või seisis seekordsel võistumängimisel pill käes ja justkui ütles "Tere! Mina siin! Kohe varsti tuleb üks äge lugu! Oodake te vaid...!"
On rõõm tõdeda, et pärimusmuusikat on hakatud kõikjal Eestis õppima ja õpetama lustiga ning see annab otseselt tunda ka mänguosavuses. Meil kõigil on suur au seda jälgida ja siira kaasaelamisega toeks olla.

Kirjutis ilmus 11. mail ajalehe Sakala kultuuriküljel.

Võrtsjärv laste joonistustel

2011-05-09

Viljandis Pärimusmuusika Aidas näeb kuni 18. maini näitust õpilaste joonistusvõistlusele „Minu Võrtsjärv" esitatud töödest.
Õpilaste joonistusvõistluse „Minu Võrtsjärv" korraldas Euroopa päeva puhul Europe Direct Viljandimaa teabekeskus koostöös Võrtsjärve Sihtasutuse, Võrtsjärve Ühenduse ja teiste partneritega. Võistlusel oodati töid, kus autor annaks edasi oma mõtteid, tundeid, mälestusi, kogemusi, fantaasiat või muud, mis on seotud Võrtsjärvega.
Joonistusvõistlusele laekus kokku 388 tööd 37-st üldharidus- ja kunstikoolist. Enamik võistlusele saadetud töid oli Viljandimaa õpilastelt, kuid esindatud olid ka naabermaakondade koolid ning töid saadeti võistlusele kaugemaltki. Kõige rohkem töid tuli Kalmetu põhikooli õpilastelt (29), üle kahekümne töö saatsid veel Puhja, Tarvastu ja Kilingi-Nõmme gümnaasiumi õpilased.
Näitusele on korraldajad välja valinud üle 70 töö. Neid saab Pärimusmuusika Aida fuajees ja teabekogu lugemissaalis vaadata kuni 18. maini 2011.
Kõnealune joonistusvõistlus on ühtlasi üheks ettevõtmiseks pikas tegevuste reas, mis on seotud 12. mail Viljandis Pärimusmuusika Aidas peetava konverentsiga "Meie Võrtsjärv".

Pilliõpilaste võistumängimise peapreemia sai Toomas Ojasaar

2011-05-06

6. mail Viljandi Pärimusmuusika Aidas peetud III üleriigilise pilliõpilaste võistumängimise peapreemia sai Põlvas Heino Tartese käe all lõõtsamängu harjutav Toomas Ojasaar.
Žüriiliikmena pillipoisse ja -tüdrukuid hinnanud Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhataja Ando Kiviberg kinnitas, et tänavuste võistlejate tase oli tugev ning pakkus hulganisti rõõmustavaid elamusi. "Lisaks on tähelepanuväärne, et esindatud olid kõik Eesti maakonnad. On näha, et pärimusmuusika kogub muusikakoolides jõudsalt populaarsust," sõnas ta.
Võistumängimine leidis aset kolmandat korda.
Vaata ETV Aktuaalse Kaamera uudislõiku siit.

Pillirühmade parimad:

Peapreemia - Toomas Ojasaar (Põlva) - lõõts

Avatud pilliklass (noorem) - Mattias Metsalu (Haapsalu)
Avatud pilliklass (vanem) - Hanna-Liis Lao (Haapsalu)

Torupill (noorem) - Karolin Übner (Viljandi)
Torupill (vanem) - Kaisa Kuslapuu (Võru)

Näppepillid (noorem) - Nadežda Tšuvpilo (Tapa)
Näppepillid (vanem) - Ivo Laanelind (Värska)

Viiul (noorem) - Laura Kruusamäe (Värska)
Viiul (vanem) - Triin Puusaar (Viljandi)

Kannel (noorem) - Marie Laanisto (Häädemeeste)
Kannel (vanem) - Eliise Roodla (Valga)

Lõõts (noorem) - Doris Kudre (Värska)

Tantsuline fotograafika Olustveres

2011-05-02

Tõnis Laanemaa ja Küllike Pihlap avasid 2. mail Olustvere mõisa viinaköögi keraamika- ja klaasikojas fotograafika näituse "Tants, folk 2010, 2011" ja Olustvere mõisa härrastemajas Tõnis Laanemaa aktimaalide näituse.

"Tantsumaailm ja muusika, laul on avar, mitmekesine. Graatsia, rütm, meloodia, tants inimkehas vajab jäädvustamist. Seisates liikumise, muusika kõige väljendusrikkamal hetkel saavutame staatilisuse, milles on kineetilist kulgu," kirjeldab oma loomingut Tõnis Laanemaa.

Näituse algmaterjal on saadud 2010. aasta Viljandi pärimusmuusika festivalilt. Samuti on kasutatud Mäetaguse valla tantsijaid ja loodusmotiive. Teostus on fotograafia ja graafika süntees.

Näitused jäävad avatuks Olustve mõisa viinaköögi keraamika- ja klaasikojas ning härrastemajas 30. maini. Soovi korral saab kunstnike töid ka osta.

Olustvere mõisa viinaköögi keraamika- ja klaasikoda on avatud teisipäevast pühapäevani kell 10.00-17.00 ja härrastemaja esmaspäevast reedeni kell 10.00-17.00 ning laupäeviti kell 11.00-16.00.

Lisainfo:
loss@olustveremois.ee

Andekad pilliõpilased mängivad võistu

2011-04-29

Reedel, 6. mail saab Viljandi Pärimusmuusika Aidas näha-kuulda, mida toob pärimusmuusika tulevik - aset leiab kolmas üleriigiline pilliõpilaste võistumängimine, kus astub hindajate ette ligi 80 poissi ning tüdrukut.

Projektijuht Mare Lilienthali rääkis, et võistlemine pole tegelikult päeva peamine mõte. "Palju olulisem on see, et erinevais Eestimaa paigus elavad õpilased ja õpetajad saaksid kord aastas ühe katuse all kokku ning näeksid-kuuleksid, mida teised teevad. Seega on tegu pigem festivaliga," sõnas ta.

Esindatud on kõik maakonnad: 22 muusika- ja huvikooli ning nelja eraõpetaja kasvandikud. "Kuigi päev kujuneb pikaks ja tihedaks, on žürii liikmete ja juhendajate kõrval oodatud noortele muusikutele pöialt hoidma ka kõik teised huvilised," lisas Lilienthal.

Osalejad peavad võistluse käigus esitama kaks eriilmelist vabalt valitud eesti pärimusmuusika pillilugu, millest üks pärineb esitaja kodukandist.

Võisteldakse kahes vanusegrupis. Nooremasse gruppi kuuluvad 1-3 aastat pilli mänginud või pärimusmuusika õppekava I tasemel õppivad muusikakooli õpilased. Teises grupis tulevad hindajate ette 4 ja rohkem aastat pilli mänginud noored või pärimusmuusika õppekava II ja III taseme muusikakooli õpilased.

Pillidest on esindatud kannel, lõõtsalised, viiul, torupill, hiiu kannel, sarv, viled, parmupill ning näppepillid. Teiste instrumentide mängijad osalevad avatud pilligrupis.

Võitjad kuulutatakse välja eraldi igas pilligrupis. Samuti pärjatakse üks võistleja päeva peaauhinnaga ning jagatakse hulganisti eripreemiaid. Parimatest parimad saavad võimaluse esineda Viljandi pärimusmuusika festivalil.

Žüriisse kuuluvad Neeme Punder, Elo Kalda, Tarmo Noormaa, Sofia Joons, Maarja Nuut ja Ando Kiviberg.

Loe lähemalt siit.

Algas ajakirjanike akrediteerimine XIX Viljandi pärimusmuusika festivalile

2011-04-28

28. aprillist 8. juulini saavad tänavust Viljandi pärimusmuusika festivali kajastada soovivad ajakirjanikud, fotograafid ja blogijad festivali kodulehel (http://www.folk.ee/festival/et/Pressituba) täita akrediteerimistaotluse vormi.

Sarnaselt eelmistele aastatele ootavad korraldajad eelolevale pärimuspeole ligikaudu 200 ajakirjanikku nii Eestist kui välisriikidest.

Kuna akrediteeritavate ajakirjanike arv on piiratud, soovitavad korraldajad taotlus vormistada võimalikult aegsasti. Aprillis ja mais taotluse saatnutele tehakse akrediteerimisotsus teatavaks 3. juuniks, hilisematele vormistajatele 13. juuliks.

28.-31. juulil peetava festivali põhiprogrammis on harjumuspäraselt üle 70 kontserdi, millele lisandub mitukümmend esinemist Rohelisel vabalaval ja tantsupõrandal. Pealkirja "Rütm ja pulss!" vaimus astuvad Viljandi lossimägedes ja südalinnas publiku ette maailmakuulus kašmiiri löökpilliguru Trilok Gurtu, rootsi pärimusmuusika pioneeriks tituleeritud ansambel Hedningarna, aga ka senegali muusika värve pillav Cissokho System, energilist iraani torupillimuusikat pakkuv Ensemble Sahnbehzadeh ning mitmed teised suurepärased esinejad maailma eri paigust. Taas on kohal ka eesti pärimusmuusika kõige säravamad esitajad eesotsas Zetode, RO:TORO, Vägilaste, Kukerpillide, Nikns Sunsi, Rütmiallika, Knihvi ja Untsakatega.

Lisainfo:
Rannar Raba, festivali pressipealik
rannar.raba@folk.ee
527 6915
434 2055

Sarmikas rootsi viiuldaja esineb Viljandis

2011-04-27

6. mai õhtul annab Viljandi Pärimusmuusika Aidas kontserdi tuntud rootsi viiuldaja Ellika Frisell.

Stockholmis sündinud Ellika Friselli õpetajateks on olnud legendaarsed külapillimehed Nils Agenmark ja Gustav Päkkos. Ta on tuntust kogunud kui meisterlik Bingsjö ja Orsa traditsioonide tundja ja jätkaja ning Stockholmi Kuningliku Muusikaakadeemia pärimusmuusika õppejõud.

Lisaks kodumaa muusikapärandile on Frisell õppinud india klassikalist muusikat ning teinud endale nime free jazz'i mängides. Ta on osalenud erinevaid muusikastiile ühendavates ansamblites, millest populaarsemad on 1970. ja 1980. aastatel Rootsis laineid löönud Filarfolket, folk-rokki viljelnud Den Fule ning Rosenbergs Sjua. Lisaks on Frisell kaasa teinud teatriprojektides ning teistes kooslustes, kus pärimusmuusika lõimub uute kunsti- ja muusikažanritega.

Muu hulgas on viiuldaja tuntust kogunud ning mitmeid mainekaid auhindu (seal hulgas BBC Radio 3 Maailmamuusika auhinna) võitnud muusikalise koostöö eest senegali kora-mängija Solo Cissokho´ga. Üheskoos pälvisid nad publiku sooja vastuvõtu ka 2009. aasta Viljandi pärimusmuusika festivalil.

Eesti pärimusmuusikud iseloomustavad Ellika Friselli vaieldamatu maailmaklassi tegijana. Cätlin Jaago sõnul tekib muusikutel tema esinemist jälgides sageli vastupandamatu soov kohe ka ise pill haarata ning püüda nähtut-kuuldut järgi teha. „Ta on tõeliselt nakatav. Sama helisev, kui on tema nimi, on ka tema muusika," lausus Jaago.

Ka Sofia Joons märkis, et detailiderohke pillimängu kõrval on Frisellile omane avatud ja soe olek. „Ta suudab ühe hetkega kogu ruumi täita ning publiku poolehoiu võita. Ma ei usu, et keegi teine oskaks rootsi muusikat mängida veel detailideküllasemaks ja ilusamaks, kui tema."

Loe kontserdi kohta lähemalt siit.

Muuseum kogub lugusid kiikedest

2011-04-21

Eesti Vabaõhumuuseum kuulutas välja kampaania "Oma kiik", mille käigus kogutakse pilte ja lugusid inimeste oma kätega tehtud kodu- ja aiakiikedest.
Ettevõtmise koordinaatori Liia Kanemägi sõnul on kiikumisele lihavõtete - ehk kiigepüha - ajal omistatud suurt tähtsust, kuna varakevadine kiikumine pidi tagama põllu, karja ja inimese edenemise ning viljakuse, suvine külakiigeaeg oli aga vallaliste noorte kooskäimise ja soojemate suhete sõlmimise aeg.
"Kiikumiskomme noorte kooskäimistel säilis paljudes Eestimaa paikades 20. sajandi alguseni. Pärast Esimest maailmasõda ühisel külakiigel käimise traditsioon siiski endist elujõudu tagasi ei saanud. Aga kiige-armastus pole eestlaste seast kuhugi kadunud. Praegusel ajal on kiik tavaliseks mänguvahendiks lastega peres ja koduaia kiik on ka täiskasvanute suveõhtuseks pelgupaigaks. Külakiik on pea kohustuslik osa ka tänapäevasest jaaniõhtust. Vaatamata poodides leiduvale suurele kiigevalikule eelistavad paljud ka praegu oma kätega kiige valmistada," rääkis Kanemägi.
Lugusid ja fotosid oma tehtud kiikedest saab saata Eesti Vabaõhumuuseumisse posti teel (märksõnaga OMA KIIK) või kasutada nende edastamiseks internetilehte http://fotod.evm.ee.
Materjale oodatakse hiljemalt 31. maiks. Saabunud fotodest koostatakse kõigile uudistamiseks ja ideede ammutamiseks internetipõhine näitus. Samas saab igaüks kõige vahvamale kiigele oma hääle anda. Materjal arhiveeritakse ning säilitatakse vabaõhumuuseumi kogudes tulevastele põlvedele. Jaanilaupäeval, 23. juunil, antakse üle auhinnad enim tunnustust leidnud kiigefotode ja -lugude saatjatele.

Moisekatsi Elohelü algab vaikusest

2011-04-15

Jüripäeval, 23. aprillil toimub Mooste mõisas Põlvamaal XII eesti rahvamuusikatöötluste festival „Moisekatsi Elohelü." Festivali kunstilise juhi Ülle Podekrati sõnul algab seekord kõik pärast suurt reedet, pärast suurt vaikust.

Tänaseks Riigikokku suundunud Põlva maavanem Priit Sibul on öelnud: „Need, kes festivalil juba mitmendat korda, teavad, et paremat kohta kui Mooste on sellise ürituse tarvis raske leida. Mooste pole maakoht, vaid tõenäoliselt parim koht Maal, kus sellist üritust korraldada."

Juba viiendat korda kutsub Mooste kõiki folgisõpru kevade esimesele suurele folgipeole.
Festivali tegevused võtavad hoo üles laupäeval, 23. aprillil kell 11 Veskiteatri õuel, kus Põlva Kunstikooli õpetaja Mart Vesteri, Mooste Linakoja perenaise Ülle Prosti ja MoKS-i kunstnike eestvedamisel läheb lahti suur pühade munade keetmine, värvimine ja kaunistamine, mis lõpeb näitusega „Mooste muna."

Lisaks toimuvad munaveeretamise mängud munaloomkal koos Põlva Seto Seltsiga, külapillimeeste õu Mooste noore andeka lõõtsamehe Henrik Hinrikuse eestvedamisel ning vabalavakontserdid Veskiteatris, mis on kõigile külalistele tasuta.

Kes soovivad jüripäevaga seotud kommetest osa saada, peavad punti lööma Kristjan Lukka ja Ene Lukka-Jegikjaniga, kuna just nemad on tulemas Moostesse, et vanu kombeid ja tavasid taaselustada ja kogeda.

Kell 18.00 Mooste Folgikojas algaval võistluskontserdil „Moisekatsi Elohelü 2011" alustavad vanad rahvaviisid oma teist elu ja rüütatakse uude kuube, nagu on varasemalt festivali mõtte kohta öelnud festivali patroon Ingrid Rüütel.

Festivali võistluskontserdil astub lavale 15 muusikalist kollektiivi ligi ... esinejaga. Kõik võistluskontserdil esinejad peavad esitama kaks lugu. Selle aasta kohustuslikuks looks on Kanepi kihelkonnast pärit hällülaul e. kiigelaul.

Festivali võistluskontserti hindab viieliikmeline žürii, koosseisus helilooja Tauno Aints, etnomusikoloog Ingrid Rüütel, Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhataja Ando Kiviberg ning muusikud Peeter Rebane ja Kristjan Priks.

Võistluskontserti peapreemiale 1000 eurot ning Ilme ja Riho Kulla pronksskulptuurile pürgivad varematel festivalidel juba tunnustust leidnud ansamblid: Tuulepuu Karksi Nuiast, vokaalansambel - 7, Mälutagune Tallinnast, Greip ja suupilliorkester Piccolo Pärnust ning ansambel Dialekt Tartumaalt. Esimest korda asuvad Mooste Folgikojas võistlustulle ansamblid Naized Türilt, Sõõriku Värskast, Marjulise Elvast, Punt ja Vikerkaare hallskaala Tartust, MehePojad Tartumaalt, Knihv Viljandist ning ansamblid Levski ja Laul jätta Tallinnast.

Peale võistluskontserti ja enne suurt ülestõusmispüha ööd kütavad publikut kuumade afrorütmidega muusikud Gemo Cissoko ja Ndioba Gueye, kelle juured ulatuvad kaugele Aafrika mandrile Senegali.

Gemo Cissoko on pärit tuntud Senegali kora- mängijate perekonnast, kus kõik pereliikmed seda pilli valdavad ning mitmed ka kutseliste muusikutena leiba teenivad. Ta elab praegu Rootsis ning tema esinemised on seal väga hinnatud. Ndioba Gueye on tüüpilise Senegali muusikuna multiinstrumentalist, kuid pühendub kõige rohkem basskitarri mängule. Ndioba esineb Moostes juba teist korda ja ta on musitseerinud ansamblis koos legendaarse afro- rockkitarrist Hasse Walliga, keda on oodata septembris kontserttuurile Eestis.

Suur lihavõttepühade tantsuöö Audru Jõelaevanduse Pundiga läheb lahti peale autasustamist kuni hommikuse päikesetõusuni.

Lisainfo: http://folkfest.polvamaa.ee

EMT asus Viljandi pärimusmuusika festivali suurtoetajaks

2011-04-14

11. aprillil allkirjastatud koostööleppe kohaselt asub telekommu-nikatsiooniettevõte EMT tänavuse Viljandi pärimusmuusika festivali suurtoetajaks.

Eesti Pärimusmuusika Keskuse korraldatav iga-suvine Viljandi pärimusmuusika festival toob traditsiooniliselt kokku tuhandeid muusikasõpru nii Eestist kui välisriikidest. EMT juhatuse esimees Valdo Kalm avaldas veendumust, et tema juhitavat ettevõtet seob Viljandi festivaliga sarnane mõtteviis. „Viljandi folk on eestlastele sügavalt omane kultuurisündmus, millel on samas ka tugev rahvusvaheline kandepind. EMT on eesti inimeste juhitud eestimaine operaator, kes toetab eesti inimestele olulisi asju: haridust, sporti ja kultuuri. Püüame pakkuda paremat elukvaliteeti viies edasi infoühiskonda ning tähtsustades keskkonnasäästlikkust," selgitas ta. „Koostöös Viljandi festivaliga on meie väljakutseks pakkuda oma klientidele parimat elukvaliteeti läbi eriliste muusikaelamuste."

Festivali pealik ja Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhataja Ando Kiviberg rääkis, et Viljandi pärimusmuusika festival on enesele pikka aega partneriks igatsenud tugevat telekommunikatsioonifirmat, kellega koos leida uudseid võimalusi muusikalise pärimuse levitamiseks. "EMT on just see, keda oleme otsinud - innovaatiline, laia haardega ja kodumaine," sõnas Kiviberg.

28.-31. Juulil peetava XIX Viljandi pärimusmuusika festivali põhiprogrammi esinejad said päevade kaupa avalikuks aprilli algul. Ühtlasi jõudsid lisaks passidele Piletilevi vahendusel müügile päevapassid, mille EMT Topeltpluss kliendid saavad soetada tavahinnast 25 protsenti soodsama hinnaga.

Sarnaselt eelmistele aastatele on tänavu festivali kavas üle 70 eesti- ja välismaise kontserdi, millele lisandub mitukümmend esinemist Rohelisel vabalaval ja tantsupõrandal. Samuti on huvilised oodatud maakonnakontsertidele, õpitubadesse, ööülikooli, regilaulupessa, muinasjututuppa, pillilaadale, käsitööhoovi ja filmiseanssidele.

Pealkirja "Rütm ja pulss!" all astuvad Viljandi lossimägedes ja südalinnas publiku ette näiteks maailmakuulus kašmiiri löökpilliguru Trilok Gurtu, rootsi pärimusmuusika pioneeriks tituleeritud ansambel Hedningarna, aga ka senegali muusika värve pillav Cissokho System. Nagu ikka, on taas kohal ka eesti pärimusmuusika kõige säravamad esitajad eesotsas Zetode, RO:TORO, Vägilaste, Kukerpillide, Nikns Sunsi, Knihvi, Rütmiallika ja Untsakatega.

Lisaks EMT-le on Viljandi pärimusmuusika festivali suurtoetajad A Le Coq, LHV Pank ning Premia.

Klára Petra Szabó moeakvarellid aidas

2011-03-30

Viljandi Pärimusmuusika Aidas avatakse 9. aprillil kell 16.00 Klára Petra Szabó moeakvarellide näitus, mis jääb avatuks aprilli lõpuni.

Klára Petra Szabó on noor vabakutseline Ungari kunstnik, kes esineb lõpuks oma näitusega ka Eestis. Klára Petra on õppinud Lääne-Ungari ülikoolis, kus ta spetsialiseerus akvarellidele, linoollõikele ning illustratsioonidele. Täiendanud on ta ennast ka Taanis Helnaesi akadeemias.

Klára keskendub noorte riietumiskultuurile portreteerides neid nende tavalises keskkonnas ja olekus. Oma "Art&Style" näituse kohta ütleb kunstnik, et mood kirjeldab linna ning et tema eesmärk on dokumenteerida noorte riietumisstiili ning nende subkultuuride atmosfääri. Tegu on järjest kasvava kollektsiooniga. Szabó maalib inimesi, kelle välimus on tema jaoks põnev, kuid ta ei proovi maalida ainult nähtut, vaid püüab tabada ka inimeste tuju. Oma töid peab ta rohkem portreedeks, ajastusketšideks, mille roll muutub aastate jooksul.

Kláral on olnud mitmed soolonäitusi Ungaris, aga ka ühisnäitusi teiste kunstnikega. Tema tööd on olnud väljas USAs, Slovakkias, Jaapanis, Belgias, ta on osalenud kunstilaatadel Hispaanias, Austrias ja Araabia Ühendemiraatides. Klára Petra Szabó on korraldanud ka õpitubasid Serbias ja võitnud mitmeid kunstiauhindu nii Ungaris kui välismaal.

Selgusid Flandria etnolaagri stipendiaadid

2011-03-28

August Pulsti õpistu toel sõidavad tänavusse Flandria Ethno laagrisse Kadi-Ingrid Lilles, Triin Puusaar ja Anett Seer.

Sarnaselt eelmisele aastale võimaldab Eesti Pärimusmuusika Keskuse juures tegutsev vabahariduskool August Pulsti õpistu kolmel 18-25-aastasel eesti noorel osaleda tasuta Flandria Ethno laagris, mis leiab aset tänavu 1.-8. augustil Belgias Oostendes.

Õpistu kutsus laagris osalemiseks endast märku andma 18-25-aastaseid noori, kel on varasem osalemiskogemus mõnest Eestis toimunud pärimusmuusikalaagrist ning kes oskavad heal tasemel vähemalt ühte pilli mängida. Kokku kandideeris 9 noort.

Lisainfo: www.flandersethno.be

Aitame raamatu- ja plaadikogu taastada!

2011-03-28

Eesti Pärimusmuusika Keskus korraldab järgmisel nädalal Viljandis heategevusliku tuluõhtu, et aidata regilaulikul, rahvaluuleteadlasel, loodusmehel ja õpetajal Mikk Sarvel taastada tulekahjus hävinud raamatukogu ning fonoteeki.

12. veebruaril võttis tuli Mikk Sarvelt ning tema perelt kodu ja koos sellega hindamatu väärtusega raamatu- ja plaadikogu. Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhataja Ando Kivibergi sõnul võivad seesugused õnnetused ootamatult tabada meist igaüht ning neil puhkudel vajame sõprade, sugulaste, tuttavate ja poolehoidjate toetust rohkem, kui midagi muud. „Seepärast otsustasimegi üheskoos Mikule appi minna. Teadmine, et sinu õnnetus läheb teistele korda ning sulle tullakse appi, on meelekindluse taastumiseks väga oluline," sõnas ta.

Kiviberg avaldas heameelt, et kutsele kontserdil esineda vastas suur hulk tuntud ja tunnustatud lauljaid ja muusikuid. „Olen kindel, et publikul on põhjust oodata mitmekülgset ning kõrgetasemelist muusikaelamust."

8. aprillil algusega kell 20 Viljandi Pärimusmuusika Aida suures saalis toimuval tasuta kontserdil astuvad publiku ette Tõnis Mägi, Kärt Johanson, Aleksander Sünter, Jaak Tuksam, Astrid Böning-Nõlvak, Triinu Taul, Tiinamai Keskpaik, Eike Vellend, perekond Kõivupuu, vennad Johansonid ja mitmed teised tublid lauljad ning pillimehed. Samuti saab näha-kuulda ansamblid Triskele, Väike Hellero, Svjata Vatra ja Nikns Suns.

Publik saab raamatukogu ja fonoteegi taastamiseks teha annetusi kohapeal nii enne kui pärast kontserti. Neid, kes 8. aprillil Viljandisse tulla ei saa, kutsuvad muusikud üles ettevõtmisele oma õlga alla panema, tehes annetuse Mikk Sarve pangakontole Swedbankis (konto: 1103368509, saaja: Mikk Sarv, selgitus: Abi raamatukogu ja fonoteegi taastamiseks).

Vaata lisaks: www.folk.ee/syndmused

TMW FOLGI ERI ootab pärimusmuusika sõpru töönädala lõpetuseks pealinna

2011-03-24

Eesti Pärimusmuusika Keskus ootab tänavuse Tallinn Music Week`i külalisi mitmekesise sisuga ülevaatepeole, mis toob ühe õhtu jooksul publiku ette enam kui kümme esinejat.
Homme, 25. märtsil täitub Rotermanni keskuse aatrium intensiivse folgilaenguga. Ees seisab 11 lühikontserti, kus võib teiste hulgas näha selliseid Eesti pärimusmuusika pärleid nagu Mari Kalkun, Mari Pokinen, Oort ja Gjangsta. Oma esikalbumit esitleb ka Viljandi Guitar Trio. Väliskülalisena tuleb lavale Devon Sproule Kanadast.
Projektijuht Raido Nurk avaldas veendumust, et programmi valitud esinejad annavad praeguse hetke eesti pärimusmuusikast hea ülevaate. "Mahutasime sinna erisuguse kõla ja stiiliga esinejaid, mistõttu julgen arvata, et vaheldusrikkust ning avastamisrõõmu jagub kõigile kuulajatele-vaatajatele algusest lõpuni," rääkis ta.
Õhtu üheks märksõnaks on "värskus", sest mitu esinejat - näiteks Mari Kalkun ja Mari Pokinen - on hiljuti maha saanud uue albumiga. Jalmar Vabarna, Villu Talsi ja Argo Vals esitlevad Viljandi Guitar Trio debüütalbumi "VGT" sootuks esimest korda.
Jaan Jaago sõnul oli Viljandi Guitar Trio mitu aastat kontserte andnud ja koosmängu viimistlenud ning seeläbi materjali salvestamiseks küpseks saanud. "Tahtsime akustiliste kitarride kõlapilti edasi anda võimalikult naturaalselt, et tuua välja selle koosluse võimalusi ja nüansse." Oma muusika edastamiseks kasutavad noored mehed Robert Fripp´i leiutatud kvinthäälestust, millesse süveneti ühiselt Robert Jürjendali käe all.

Vaata lisaks: www.folk.ee/et/Sundmused&nID=1044

Viljandi Guitar Trio esitleb debüütalbumit

2011-03-22

Eesti Pärimusmuusika Keskus kutsub kõiki pärimusmuusika sõpru 25. märtsil Tallinna Rotermanni keskusesse tänavuse Tallinn Music Week´i FOLGI ERILE. Muu hulgas saab publik osa Viljandi Guitar Trio debüütalbumi "VTG" esmaesitlusest.
Veebruari algul kolisid kolm noort kitarristi Argo Vals, Jalmar Vabarna ning Jaan Jaago pillikohvritega Tuhalaande Andre Maakeri kodustuudiosse, et oma looming esmakordselt helikandjale jäädvustada. Tänavusel Tallinn Music Week´il esitletava plaadi tuumaks on kolme täiesti erineva muusiku sulandumine üheks tervikuks.
Peale mitmeaastast kontserttegevust ning hoolikat ettevalmistusperioodi oli ansambel Jaan Jaago sõnul materjali salvestamiseks enam kui valmis. "Tahtsime edasi anda meie koosseisu - kolm akustilist kitarri - kõlapilti võimalikult naturaalselt, et tuua välja selle koosluse võimalusi ja nüansse." Oma muusika edastamiseks kasutavad noored mehed Robert Fripp´i leiutatud kvinthäälestust, millesse süveneti ühiselt Robert Jürjendali käe all.
Kokku on albumil 12 omanäolist autoripala, neist mitmel teevad kaasa ka põnevad külalisesinejad. Lisaks akustilistele kitarridele kuuleb plaadilt ka flööti, cajon´i ning elektrikitarri.
"VGT" esmaesitlus leiab aset Tallinn Music Week´i FOLGI ERIL 25. märtsil Rotermanni keskuses. Täispikad esitluskontsertid toimuvad peagi Viljandis, Tartus, Tallinnas, Ahjal ning Värskas.
Seekordse Tallinn Music Week`i FOLGI ERI kavas on 11 lühikontserti, mis annavad suurepärase ülevaate sellest, mis eesti pärimusmuusika maastikul praegu toimub. Lisaks astub publiku ette Devon Sproule Kanadast.

Loe Tallinn Music Week`i FOLGI ERI kohta lähemalt siit.

Folkloob seob folki ja klubimaailma

2011-03-21

Mitmest pärimusmuusikakollektiivist tuntud Jalmar Vabarna eestvedamisel alustab 24. märtsil Viljandis sündmustesari Folkloob, mis püüab ehitada silda folgi- ja klubimaailma vahele.

Peosarja avaüritusel annavad klubis Rubiin kontserdi Viljandi omad bändid Gjangsta ja Knihv. Sellele järgneval etnodiskol keerutavad plaate Kulno Malva (Svjata Vatra) ja Merike Paberits (Nikns Suns). Uksed on avatud alates kella 22.00-st.

Jalmar Vabvarna sõnul on märtsi lõpus esmakordselt toimuv Folkloob osati eeskuju võtnud Tartus Martin Oja ehk DJ Daysleeperi korraldatavast üritusest Maailmamustrid. "Et pidu oleks täisväärtuslik, kuuleb Rubiinis nii laive kui lahedaid etnobiite, mis üle maailma kokku korjatud," rääkis Vabarna.

"Nii Gjangsta kui ka Knihv mängivad enamasti eesti traditsioonilist viiulimuusikat aga ka omaloomingut, üks näppepillidel ja teine viiulitel ning trummil," tutvustas Vabarna esimest kahte Folkloobil üles astuvat ansamblit. "Võib näida küll, et esimene üritus tuleb pehmemat laadi, aga etnobiiti krutivad plaatidel koguni kaks DJ-d. Ongi plaan tekitada DJ-dest tandem nendest, kes on ka muusikalises mõttes kuidagi omavahel seotud."

"Folkloob on mõeldud sillana folgi- ja klubimaailma vahele," arutles Vabarna. "Kui Gjangsta mängib labajalga, siis ei pea tingimata labajalga tantsima. Me lisame esimesel peol vunki ja särtsu ning võimalik, et laseme asja isegi käest ära!»

Tantsulisele Folkloobile pole teretulnud mitte ainult paadunud folkarid, vaid ka kõik moodsama tanstumuusika austajad. "Dubstepi kuulajad äkki ei teagi, kui lahedaid etnobiite on maailmas tegelikult olemas," rääkis Vabarna.

Teine folkloob peetakse maha 21. aprillil ning seal rõõmustab silma ja kõrva üks õige ootamatu kooslus. Nimelt astuvad lavale Zetod koos Orelipoisi ja siiani peamiselt luuletajana tuntud Contraga. Peagi on sellelt koosseisult oodata ka esimest ühist singlit. DJ puldis möllab siis maailmamustrite looja DJ Daysleeper(Martin Oja).

Kaks Viljandimaalt pärit noort on oodatud Rootsimaale õppelaagrisse

2011-03-17

Kaks Viljandimaalt pärit 16-26-aastast noort on oodatud käesoleva aasta juulis Rootsi, et osa saada õppelaagrist Rättvik ETHNO. Laager leiab aset 1.-10. juulil.

Tänu Musik i Dalarna (Muusika Dalarna maakonnas) ja Eesti Pärimusmuusika Keskuse vahetuskokkuleppele ei ole stipendiaatidel vaja tasuda osalusmaksu. Reisikulud kaetakse Eesti Kultuurkapitali Viljandi ekspertgrupi poolt.

Saada oma osalemissoov hiljemalt 28. märtsiks 2011 Eesti ETNO projektijuhi Margit Kuhi e-posti aadressile margit@folk.ee ning too välja järgmised andmed:

Nimi
Sünniaasta ja vanus
Telefoninumber
E-posti aadress
Pill(id), mida mängid. Kui kaua?
Eelnenud kogemused pärimusmuusikas (laagrid, õpingud jms)
Miks soovid osaleda Flandria Ethno laagris ja mida loodad seal omandada?
Ansamblid / koosseisud ja muusikud, kellega oled koos mänginud

Vaata lisaks: http://www.ethno.se

Õpistu saadab kolm noort Flandriasse

2011-03-07

Eesti Pärimusmuusika Keskuse juures tegutsev vabahariduskool August Pulsti õpistu võimaldab kolmel 18-25-aastasel noorel osaleda tasuta Flandria Ethno laagris, mis leiab aset tänavu 1.-8. augustil Belgias Oostendes. Selleks on oodatud endast teada andma noored, kel on varasem osalemiskogemus mõnest Eestis toimunud pärimusmuusikalaagrist ning kes oskavad heal tasemel vähemalt ühte pilli mängida.

Saada oma osalemissoov hiljemalt 20. märtsiks 2011 August Pulsti õpistu juhataja Sofia Joonsi e-posti aadressile sofia.joons@folk.ee ning too välja järgmised andmed:

Nimi
Sünniaasta ja vanus
Telefoninumber
E-posti aadress
Pill(id), mida mängid. Kui kaua?
Eelnenud kogemused pärimusmuusikas (laagrid, õpingud jms)
Miks soovid osaleda Flandria Ethno laagris ja mida loodad seal omandada?
Ansamblid / koosseisud ja muusikud, kellega oled koos mänginud

Vaata lisaks: www.flandersethno.be

Lihtsad olulised asjad Kondase keskuses

2011-03-07

5. märtsil avati Viljandi Pärimusmuusika Aida vahetus naabruses, Kondase keskuses Ann Polma (1960-2002) isikunäitus.
Näituse telje moodustavad siidtrükis tööd, mis kajastavad lihtsaid, kuid olulisi väärtusi: perekonda, kodu, inimeseks olemist ja loodust. Töödele on lisaks mitmekordsel ületrükil põhinevale originaalsele tehnikale iseloomulik ka isikupärane käekiri ja tugev emotsionaalsus.
Mulgi juurtega Ann Polma kunstihuvi avaldus juba õpiaastatel Tallinnas, kuid ülikooli lõpetas ta bioloogina. Peale kohustuslikke suunamisaastaid Annikveres kolis perekond Läänemaale Matsallu, kus on valminud ka näitusel olevad tööd. Siiditrükitehnikas tööd pärinevad aastatest 1987-1989.
1989. aastast töötas Ann Polma Metsküla algkoolis alguses õpetajana ja hiljem direktorina. Metsaküla kooli lapsi juhendades on sündinud Anni keraamilised tööd. 1990. aastatel valminud vähestel õlimaalidel on jäädvustatud kodukandi kadakasi rannamaid.
Esmakordselt olid Ann Polma teosed näitusel Matsalu rahvuspargi keskuses Penijõel 2010. aastal Anni 50. sünniaastapäeva tähistamiseks. Samas suvel ekponeeriti töid ka Metsaküla algkoolis.
Näitus on avatud 17. aprillini.

Uuri Kondase keskuse kohta lähemalt siit.

Aita kaunistavad kirkad loodusmaalid

2011-03-02

14. märtsini kaunistavad Viljandi Pärimusmuusika Aida fuajeed õlimaalid, mis on valminud raamatu "Soomaa loomajutud" ainetel.

Kunstnik Tiiu Kuill (Piibur) iseendast ja oma näitusest:

"Olen sündinud 1967. aastal Mulgimaal Kõpus. Koolis käisin Holstres, õpinguid jätkasin Läänemaal. Kunstihariduse omandasin Tartu Kõrgema Kunstikooli (endine Pallas) kaugõppekursusel.
Olulisemaks pean kunstihariduse omandamist elust enesest, kust on pärit minu inspiratsioon. Minu jaoks ühendab visuaalne keel kõik maailma keeled. Visuaalselt universaalset sõnumit edastab loodus, mille vastu tunnen sügavat austust ja armastust. Võib öelda, et läbi armastuse energia ongi loodud minu teosed.
Pärimusmuusika Aidas näha olev näitus sündis koostöös raamatu "Soomaa loomajutud" autori Edu Kuilliga. Kuulasin tema lugusid loomade ja inimeste kokkupuudetest Soomaa kandis. Maalida oli lihtne, kuna pärineme Eduga ühest ja samast piirkonnast Soomaa avarustes ja tunneme sealset hingust. Kõigi maalide tarvis kogusin ka personaalselt infot, iga maal on omaette lugu.
Suvel maalin palju looduses ja korraldan põnevate retkede ja tegevustega maalilaagreid. Läbi loomise saame oma küsimustele vastused, mis meid endidki tihti üllatavad. Võimalused end läbi värvi avada on piiramatud.
Maaliseeria "Soomaa loomajutud" on mulle juba 33. näitus. Huvilised saavad neid pilte endale tellida gicleemaalina (lõuendile trükituna meelepärases suuruses). Osta on võimalik ka originaaltöid. Teen ka tellimustöid."

Lisainfo:
Tiiu Kuill
tiiupiibur@hot.ee
http://tiiupiibur.com/galerii
58 15 8448

Festival külvab eksootilisi ja haaravaid rütme

2011-03-01

Eesti Pärimusmuusika Keskus tegi avalikuks lõviosa järgmise Viljandi pärimusmuusika festivali esinejatest.

Sarnaselt eelmistele aastatele on ka tänavu 28.-31. juulil peetava festivali kavas üle 70 kontserdi, millele lisandub mitukümmend esinemist Rohelisel vabalaval ja tantsupõrandal. Samuti on huvilised oodatud maakonnakontsertidele, õpitubadesse, ööülikooli, regilaulupessa, muinasjututuppa, pillilaadale, käsitööhoovi ja filmiseanssidele.

Kontsertide täpne ajakava saab avalikuks aprillis, kui lisaks passidele tulevad Piletilevi vahendusel müügile ka päevapassid ja kontsertide üksikpiletid.

Festivali programmipealik Tarmo Noormaa tuletas meelde, et peaesinejat pole Viljandi pärimusmuusika festivali korraldajatel kombeks välja hõigata. "Meie publik on end aastate jooksul näidanud väga asjatundlikust ja uudishimulikust küljest, mistõttu tahame inimestele jätta võimalikult suure otsustusvabaduse. Üks on aga kindel: eksootilisi ja haaravaid rütme jagub tänavusse programmi kuhjaga," sõnas ta.

Üleilmselt tuntud esinejatest nimetas programmipealik Trilok Gurtu`t - Kašmiirist pärit löökpillimängijat ja heliloojat. Ta oli üks esimesi india muusikuid, kes suutis 1970. aastatel läänemaailmas läbi lüüa oskusega põimida oma kodumaa muusikat jazz´i ja world fusion´iga. Trilok Gurtu sooloesinemised on tunnustust pälvinud vaatemängulisuse eest, mis inspireerib ja arvardab publiku arusaama trummimängust ning rütmimaailmast.

Lisaks on suvisesse Viljandisse tulemas rootsi pärimusmuusika pioneeriks ja legendiks tituleeritud ansambel Hedningarna, kes segas esimesena maailmas elektrooniliste ja akustiliste vahenditega skandinaavia pärimust ja rokki. Hedningarna on toonud pärimuse tänapäeva klubidesse ja staadionilavadele ning figureerinud pikalt ka poppmuusika edetabelites. „Modernse helikeele kujundamisel on see ansambel olnud eeskujuks väga paljudele," lisas Tarmo Noormaa.

Viimati esines Hedningarna Eestis 1997. aastal ja leidis siit arvukalt veendunud fänne.

Eeltoodute kõrval oodatakse väljastpoolt Eestist festivalile näiteks Snaarmaarwaar`i Belgiast, Saeid Shanbehzadeh`i Iraanist, Chveneburebi Gruusiast, Oreka Tx`i Baskimaalt, Reveillons´i Quebecist, Cissokho System`i Senegalist, Auli`t Lätist ning Sergei Starostini pereansamblit Venemaalt.

Eesti esinejatest astuvad publiku ette Abrahams Café, Legshaker, Nikns Suns, Triskele, VEM, Vägilased, Untsakad, RO:TORO, Zetod, Paabel, Knihv, Kukerpillid ja mitmed teised.

Eesti Pärimusmuusika Keskuse korraldatav Viljandi pärimusmuusika festival leiab tänavu aset XIX korda ning kannab pealkirja "Rütm ja pulss!".

Uuri esinejate kohta lähemalt siit.

Tummfilmid tõstavad häält

2011-02-22

Veebruari keskpaigast märtsi alguseni toimub kolmel nädalavahetusel erinevates Tallinna kino- ja kontserdi-paikades uus festival "Tummfilmid tõstavad häält", mis on osa Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmist.

Festivali kontseptsioon on korraldajate sõnul hägustada piire filmi ja muusika vahel, pakkuda publikule üllatavaid ja ootamatuid lahendusi, mis lõppkokkuvõttes panevad tummfilmid meiega rääkima ainulaadses ja kõigile mõistetavas keeles.

Kokku toimub festivali raames viis kontsertlinastust ja üks loeng-linastus. Festival kestab 19. veebruarist 5. märtsini Kumu auditooriumis, kinos Artis ja Vene Kultuurikeskuses. Linastuvatele filmidele annavad kohapeal improvisatsioonilise muusika abil oma näo ja keele nimekad bändid ja esinejad kogu maailmast, Aafrikast Ameerikani.

Festivali vaieldamatuks suursündmuseks on maailma suurlavade ja mitme olulise muusikaauhinna võitja, Kongo etnofuturistliku ansambli Konono No 1 esinemine Vene Kultuurikeskuses 5. märtsil. Bänd loob muusikat saksa filmiklassiku Friedrich Wilhelm Murnau eksootilisele klassikale.

Valgelt kinoekraanilt näeb lisaks veel filmiklassika pärli nagu Dziga Vertovi "Inimene filmikaameraga", tehakse kummardus omamaisele filmile "Noored kotkad" ning eesti publikule seninäitamata saksa linnafilmile "Berliin, suurlinna sümfoonia".

Kuna tummfilme vändatakse ka tänapäeval, siis on programmis ka üks käesoleva sajandi mõjusamaid ja visuaalselt lummavamaid tummfilme "Antenn" 2007. aastast. Kaasaegse ja lummava helikeele abil panevad tummfilmid meiega kõnelema elektroonilise tango üks viljelejaid Argento Tango Fusion Hispaaniast, kitarrivirtuoosidest koosnev spagetivesterni stiilis duo Dead Combo Portugalist, ameerika räppar ja beatboxer Napoleon Maddox USAst koos eesti džässklarnetisti Meelis Vindiga ning kultuslik Eesti müramuusika bänd ÖÄK.

Festivali korraldab SA Tallinn 2011, koostööpartnerid on MTÜ Tallinna Pimedate Ööde Filmifestival ja Booking Agency Rampade Org.

Festivali peaesinejast Konono No 1st loe lähemalt Janno Zõbini artiklist: http://www.rada7.ee/?s=f&k=2&id=50876

Festivali kava

25. veebruar / Kumu auditoorium / Dead Combo (Portugal) / "Inimene filmikaameraga" (Nõukogude Venemaa 1929, rež: Dziga Vertov)
26. veebruar - Kumu auditoorium / ÖÄK (Eesti) / "Berliin, suurlinna sümfoonia" (Saksamaa 1927, rež:
Walter Ruttmann)
4. märts - Vene Kultuurikeskus / Argento Tango Fusion (Hispaania) / "Antenn" (Argentina 2007, rež: Esteban Sapir)
5.märts - Vene Kultuurikeskus / Konono Nº1 (Kongo) / "Tabu" (USA 1930, rež: Friedrich Wilhelm Murnau)

Festival Facebook`is: http://www.facebook.com/tummfilmid

Talvegala Klassikaraadio eetris

2011-02-21

Eesti Vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril algusega kell 19.05 on Klassikaraadio eetris suur pärimusmuusika ülevaatekontsert, mis salvestati kuu aja eest Viljandi Pärimusmuusika Aidas. EBU Euroraadio vahendusel jõuab kontsert peagi ka mitmete teiste Euroopa riikide raadiokuulajateni.
Pärimusmuusika talvegalaks ristitud kontserdil esinesid 21. jaanuaril paljud praeguse aja andekamad pärimusmuusikud, kelle pühendumuse ja kireta poleks meie pärimuskultuur täna sedavõrd elav ja mitmekesine. Kuulda saab Meelika Hainsoo, Cätlin Jaago, Tuule Kanni, Karoliina Kreintaali, Sofia Joonsi, Tarmo Noormaa, Maarja Nuudi, Sandra Sillamaa, Juhan Suitsu, Tõnu Tubli, Lauri Õunapuu, Jalmar Vabarna ja Ando Kivibergi esinemist ning ansambleid RO:TORO ja Gjangsta. Kontserti juhib Jaak Johanson.
Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) kaudu on praeguseks talvegala salvestise tellinud Poola, Portugali, Horvaatia, Läti, Rootsi ja Moldova raadiojaamad. Klassikaraadio toimetaja Karin Kopra avaldas veendumust, et aasta jooksul suureneb tellijate hulk veelgi

EPMK võtab tööle müügispetsialisti

2011-02-21

Viljandis asuv Eesti Pärimusmuusika Keskus võtab tööle müügispetsialisti, kelle tööülesandeks on müügistrateegiate koostamine ja müügitegevuse elluviimine vastavalt keskuse eesmärkidele.

Töö kirjeldus

kontsertide, kursuste, Pärimusmuusika Aida ja eriprojektide müügistrateegia koostamine ning elluviimine
uute koostööpartnerite otsimine ja partnerlussuhete hoidmine ning arendamine
otsemüügi teostamine ja läbirääkimiste pidamine

Nõudmised kandidaadile

rakenduskõrgharidus ja vähemalt 3-aastane erialane töökogemus
initsiatiivikus, loomingulisus ning planeerimisoskus
väga hea esinemis- ja suhtlemisoskus
hea meeskonnatöö- ja läbirääkimisoskus
iseseisva töö ja analüüsi oskus, kõrge pingetaluvus
loogiline mõtlemine ja matemaatiline võimekus
hea suuline ja kirjalik eneseväljendusoskus ka inglise keeles

Kandideerimisel tuleb kasuks

avar pilk ning sügav sümpaatia vaimse ja ainelise kultuuripärandi vastu
varasem töökogemus kultuurivaldkonnas
vene keele oskus

Eesti Pärimusmuusika Keskus pakub

kaasaegseid töötingimusi meeldivas keskkonnas Pärimusmuusika Aidas Viljandi lossimägedes
vastutusrikast ning mitmekülgset tööd arenevas, avatud ja ühiskonda teenivas organisatsioonis
sõbralikku meeskonda ja rohkelt muusikaelamusi
tööle väärilist tasu

Kandideerimiseks tuleb saata CV koos motivatsioonikirja ja palgasooviga aadressile liina.ostumaa@folk.ee hiljemalt 13. märtsiks 2011.

Lisainfo:
liina.ostumaa@folk.ee
434 2050
www.folk.ee

Frikar esineb Tartus festivalil MAAjaILM

2011-02-14

11. ja 12. märtsil Tartus peetava maailmamuusikafestivali MAAjaILM peaesineja on norra hallingtantsu lipulaev, maailmakuulus tantsutrupp Frikar, kelle esinemine kujunes mulluse Viljandi pärimusmuusika fetsivali üheks tipphetkeks.
Eesti Pärimusmuusika Keskuse eestvõttel kümnendat korda korraldatava MAAjaILM-a programmijuht Tarmo Noormaa meenutas, et suvel soovis Viljandis tantsutruppi näha tunduvalt rohkem inimesi, kui saali mahtus, mispeale lubasid korraldajad anda endast parima, et Frikar peagi taas eesti publiku ette jõuaks. "Nüüd võimegi rõõmuga teatada, et MAAjaILM-al on nad kohal ning annavad laupäeval, 12. märtsil kontserdi Vanemuise kontserdimajas," rääkis Noormaa.
Laiema kuulsuse saavutasid Frikari fantastiliste akrobaatiliste võimetega tantsijad 2009. aastal, mil võideti Alexander Rybaki taustatantsijatena Eurovisiooni lauluvõistlus. Pärast seda on nende viljeletav norra pärimuslik hallingtants pälvinud üha laiemat tähelepanu ning Frikar on selle žanri tipptegijana olnud oodatud külaline paljudes maailma riikides.
MAAjaILM-al astub tantsutrupp publiku ette lavastusega "Mjølk", mis põhineb puhtal rahvamuusikal ja rahvatantsul, kuid pakatab samas sürrealismist, mis pääseb valla siis, kui akrobaatidel igav hakkab.
Muu hulgas kostitab MAAjaILM sel korral publikut Põhjamaade tantsumajaga, mis kätkeb endas õpituba ja pidu, kus mängib Põhjamaade üks ehedamaid tantsuansambleid Baltic Crossing. Samuti esineb Põhja-Aafrika muusika uusimaks sensatsiooniks tituleeritud DuOud.
Eesti esinejatest tulevad üheskoos lavale kirglik mulgi muusik Anu Taul ja multiandekas kitarrist Andre Maaker. Regilauludele ja rahvapärastele koraalidele keskendunud ansambli Suurõ' pilvõ' koosseisus annavad kontserdi Celia Roose, Tuule Kann, Robert Jürjendal ja Arvo Urb. Samuti saab näha folki, jazz'i ning rokki segavaid Pärnu noori, kes on koondunud nimetuse Nuumen alla.

Loe MAAjaILM-a kohta lähemalt siit.

Kunstikeskus näitab vanu briti karikatuure

2011-02-14

16. veebruarist kuni 17. aprillini saab Viljandis Kondase keskuses näha kahe Briti kunstniku William Hogarth´i (1697-1764) ja John Kay (1742-1826) karikatuure.
Ühes ruumis on ajavahemikus 1792-1850 trükitud 19 Hogarth´i vase- ja terasgravüüri ning teises ruumis on aastail 1837, 1842 ja 1877 editeeritud kaheksateist John Kay vasegravüüri. Parema ettekujutuse saamiseks tolleaegsest briti karikatuurist on näitusel väljas üksikud originaalid mitmelt kaasaegselt: Thomas Rowlandson (1756-1827), George Cruikshank (1792-1878), James Gillray (1756-1815) ja Robert Seymour (1798-1836).
William Hogarth oli üks inglise rahvusliku maalikoolkonna ja graafika alusepanijaid, kes sai tuntuks ühiskonnakriitiliste maalide ja gravüüridega. Sotsiaalse ja poliitilise satiiri koolkonna esindajana lõi ta terava ja didaktilise sõnumiga gravüüre, mis ehk võrreldes mitmete kaasaegsete kuulsate graveerijatega ei paistnud silma niivõrd tehnilise püüdlikkuse ja iluga. Hogarth´it on peetud ka üheks inglisepärasemaks kunstnikuks, kelle andekuses ja suurest mõjust inglise kunstile ei kahtle keegi.
John Kay oli vastupidiselt Hogarthile ilma hariduseta ja graveerijana hiline iseõppija. Elades pärast ema surma sugulaste juures, sai temast selleks, et ebainimlikust kohtlemisest pääseda, juba 13. eluaastal habemajaja õpilane. Hiljem alustas ta Edinburgh´i kesklinna rajatud juuksuritöökojas põhiameti kõrvalt patroonidele ning kundedele miniatuurmaalide ja vaselõigete tegemist. Kay lõi elu jooksul umbes üheksasada gravüüri, millel kujutas kaasaegseid Edinburgh´i elanikke. Väljaannet värvikatest tüpaažidest ja inimsuhteid kujutavatest teostest ei jõudnud ta oma eluajal ära oodata.
Kay oli oma aja autsaider, tema nimi on kunstimaailmas siiani suhteliselt tundmatu ja oma eluajal ei teatud teda samuti eriti kunstnikuna. Pärast Kay surma müüs lesk vaselõikeplaadid Hugh Paton´ile, kes andis 1837. aastal, pärast piisava summa kogumist, välja Kay plaatidelt trükitud ligikaudu kolmesajast tööst koosneva kogumiku (teistkordselt 1842. aastal ning seejärel 1877. aastal). Kay käsitööoskus oli küll puudulik, kuid tema mahlakas, visuaalseist metafooridest kantud väljenduslaad on kordumatu.
Kondase Keskuses eksponeeritavad kunstiteosed kuuluvad ameerika kultuuriajaloolase R. Paul Firnhaberi kunstikogusse ja keskusel on rõõm tutvustada kunstiajaloos üheaegselt tuntud ja suhteliselt tundmatut Briti kunstniku loomingut, keda ühendab sotsiaalse ja poliitilise olukorra teravatooniline ja humoorikas kujutamine.

Lisainfo:
Kondase Keskus
433 3968
kondas@kondas.ee
Avatud: K-P kell 10.00-17.00

Viljandi talvepidu toob tantsijad aita

2011-02-07

Pärimusmuusika Ait võõrustab sel nädalal sadu Viljandi talvise tantsupeo külalisi.
Muu hulgas on huvilised oodatud laupäeval kell 11.00 väikesesse saali pärimushommikule, kus Annika Mändmaa ja Maarja Nuut veavad lustakaid laulumänge. Mõni tund hiljem kogunetakse aida naabrusesse Vabaduse platsile suurele pärimuslike tantsude ühistantsimisele.

Registreerumine ühistantsimisele veebilehel: http://talvinetantsupidu.viljandimaa.ee

Kõik talvise tantsupeo sündmused on osalejatele ja vaatajatele tasuta.

Tudengid tegid aidale tosin kirevat vaipa

2011-02-07

Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia andis 7. veebruaril Pärimusmuusika Aidale üle 12 tudengite valmistatud rõõmsavärvilist kaltsuvaipa, mida hakatakse kasutama kontserdilavade kujundamiseks.

Kooli rahvusliku tekstiili õppekava hoidja ning lektor Kristi Jõeste rääkis, et vaibad valmisid esmakursuslaste käe all. „Kuna kaltsuvaiba tegemine on kõige lihtsam kudumise tehnika, aitab see noortel hõlpsasti aru saada, kuidas üks kangas üldse tekib. Tänavu oli neil seda eriti hea teha, sest algusest peale oli teada kus ja kuidas vaipu kasutama hakatakse – usun, et see oli tüdrukutele väga motiveeriv. Pealegi on aida sisemus kujundatud selliselt, et sinna sobivad looduslike värvidega tehtud tekstiilid suurepäraselt,“ sõnas Jõeste.

Aida administraator Silja Soo avaldas heameelt, et kultuuriakadeemia tuli õppeaasta algul vaipu pakkuma ning andis kontserdimaja töötajatele võimaluse meelepärased kavandid ise välja valida. „Oleme vaipu lavade kujundamiseks varemgi kasutanud, kuid tahtsime juurde tuua midagi sellist, millel on oma lugu ning otsene seos Viljandiga. Valisime välja sellised kavandid, mis omavahel kõige paremini kokku sobisid, kuid pakkusid samas kontraste ning olid pilkupüüdvad ka eraldiseisvana.“

Vaipade autorid on Kärt Aedviir, Liis Jürken, Maarja Noorväli, Enelin Pedak, Pille Pilvar, Hanna Reilson, Signe Rätsepso, Kadi Salumets, Vaike Salus, Kadri Soone, Maren Suurna ja Kadri Viin.

20. veebruarini on huvilistel võimalik vaipu uudistada aida fuajees.

Mari Kalkuni kontsert jõuab Euroopa raadiokuulajateni

2011-02-01

Klassikaraadio salvestab neljapäeval, 3. veebruaril Eesti noore muusiku Mari Kalkuni kontserdi, mis jõuab tänavu paljude Euroopa raadiojaamade eetrisse.
Rahvusvahelisse raadiosarja "Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011" kuuluv kontsert toimub neljapäeval kell 19.30 Tallinnas, Kanuti Gildi saalis avaliku muusikasündmusena.
Kavas on palad Mari Kalkuni mullu ilmunud plaadilt "Vihmakõnõ" ja esikalbumilt "Üü tulõk". Mari Kalkuniga koos musitseerivad Triin Norman (laul, klaver), Silver Sepp (klarnet, löökpillid), Karoliina Kreintaal (viiul, laul) ja Tanel Kadalipp (kontrabass).
24-aastane Mari Kalkun on praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrant pärimusmuusika ja laulu alal. Tema laulud on leidnud tunnustust ka mainstream-muusika ringkondades. Albumiga "Vihmakõnõ" kandideerib Mari Kalkun Eesti muusikaauhinnale aasta naisartisti kategoorias kõrvuti tuntud poplauljatega.
Eesti raadiokuulajad saavad Mari Kalkuni kontserti kuulata Klassikaraadiost 8. märtsil kell 20 ja kõik huvilised on oodatud neljapäevasele salvestusele.

"Sõnade ja sõrmedega" kuues Eesti paigas

2011-01-25

14. jaanuaril Viljandi Pärimusmuusika Aidas sooja vastuvõtu saanud kontsert "Sõnade ja sõrmedega" läheb veebruaris üle-eestilisele tuurile. Ees seisab kuus kontserti, mis on täidetud eheda pärimusmuusika ja haaravate juttudega.

Eesti üks silmapaistvamaid noori pärimusmuusikuid Cätlin Jaago esitleb tuuril oma värsket sooloalbumit "Soolo" ning tutvustab peagi ilmuvat parmupillikogumikku. Tuntud jutuvestja Piret Päär räägib vahelduseks nii tõestisündinud lugusid kui rahvajutte, kus peategelaseks pillimees.

Kontserdid toimuvad 4. veebruaril Sangaste Seltsimajas, 6. veebruaril Haanja Rahvamajas, 9. veebruaril Tallinna Vanalinna Muusikamajas, 10. veebruaril Pärnu Maarja-Magdaleena Gildis, 18. veebruarilil Rapla Kultuurikeskuses ja 25. veebruaril Harjumaal Oru Külakeskuses.

Cätlin Jaago eestvõttel valmiv kogumik "Eesti parmupill" saab olema mahukas helimaterjalide ja fotodega illustreeritud ülevaade eesti parmupilli ajaloost, mängijatest ja pillilugudest, mille juures leiavad koha ka noodiraamat ning mänguõpetus.

Autori sõnul sai kogumiku koostamise ajendiks vajadus teadvustada, et parmupill on tegelikult olnud peene mängutehnikaga soolopill, millel mängitakse meloodiaid ja mis on olnud tantsumuusika mängimise pill teiste omaaegsete kõrval. „Mõnikord kiputakse parmupilli pidama naljapilliks, kuid tegelikult see pole nii. Parmupilliga on suuri tantsupidusid maha peetud," rõhutab Cätlin Jaago.

Raplamaalt pärit Cätlin Jaago tegutseb nii soolomängijana kui ansamblimuusikuna (Vägilased, RO:TORO, Udupasun, Elletuse). Tema ulatuslikus repertuaaris on lugusid ka vanemast pärimusmuusika kihistusest ja lemmikuteks just parmupilli- ning torupillilood.

Koostööd Piret Pääriga alustas Cätlin Jaago juba 1999. aastal, mil astuti esimest korda publiku ette jutuõhtutega, kus muusika ja jutulood üksteist toetavad ning seeläbi kuulajatele elamuslikuks mälestusteks saavad.

Kontsertide piletid on saadaval Piletilevi müügikohtades ja enne algust kohapeal.
Täpsem info: www.folk.ee/et/Sonade-ja-sormedega

Talvegala toob parimad lavale

2011-01-14

Eesti Pärimusmuusika Keskus kutsub reedel, 21. jaanuaril kell 19.00 pärimusmuusika sõpru Viljandisse suurele ülevaatekontserdile, kus astuvad lavale paljud praeguse aja kõige säravamad pärimusmuusikud.

Pärimusmuusika talvegala kunstiline juht Ando Kiviberg rääkis, et Viljandi Pärimusmuusika Aida suures saalis tuleb vaatajate-kuulajate ette kümmekond sooloesinejat ja kaks ansamblit. Tema hinnangul on noorema ja keskmise põlvkonna pärimusmuusikute seas palju häid ning väga häid artiste ja just nende seast saigi galakontserdi esinejate valik tehtud.

„Tegu on pühendunud inimestega, kelle kireta poleks eesti pärimusmuusika täna pooltki seda, mida ta on. Nad on vaatamist ja kuulamist väärt sõltumata sellest, kas kohtumispaigaks on suviselt palav vabaõhulava või talvise pakase eest varju pakkuv kontserdisaal," rääkis Kiviberg.

Galakontserdil külvavad muusikaelamusi Meelika Hainsoo, Cätlin Jaago, Tuule Kann, Karoliina Kreintaal, Tarmo Noormaa, Maarja Nuut, Sandra Sillamaa, Juhan Suits, Tõnu Tubli, Lauri Õunapuu, Jalmar Vabarna, Ando Kiviberg ning ansamblid RO:TORO ja Gjangsta. Kontserdi lavastaja on näitleja ja Ugala teatri loominguline juht Indrek Sammul. Laval toimuvat ohjab muusik ning pärimuskultuuri hoidja Jaak Johanson.

Kiviberg avaldas heameelt selle üle, et ERR-i Klassikaraadio on otsustanud galakontserdist teha helisalvestise, mida pakutakse alanud aastal Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) liikmesjaamadele. "Meie keskne eesmärk on eesti pärimusmuusika tutvustamine nii lähedal kui kaugel ja mis võiks selle sihiga paremini haakuda, kui see, et siin toimv viiakse Euroopa muusikasõpradele koju kätte."

Eesti Pärimusmuusika Keskus korraldab pärimusmuusikute esinemisi aastaringselt Viljandi Pärimusmuusika Aidas, aga ka paljudes teistes Eestimaa kontserdipaikades. Suurim traditsiooniline sündmus on tuhandeid inimesi kokku meelitav Viljandi pärimusmuusika festival, mis sel aastal leiab aset 28.-31. juulil ning kannab pealkirja "Rütm ja pulss".

Loe kontserdi kohta lähemalt siit.

Piletid müügil Pärimusmuusika Aidas ja Piletilevi müügikohtades. OSTA SIIT!

Moisekatsi Elohelü kutsub muusikuid võistlema

2011-01-04

23.-24. aprillil 2011 toimub Põlvamaal Moostes XII rahvamuusikatöötluste festival Moisekatsi Elohelü, mis on leidnud väärilise toimumiskoha Mooste uues Folgikojas.

Rahvamuusikatöötluste festival on avatud nii professionaalsetele kui harrastusmuusikutele ja eesmärk on taaselustada ning väärtustada eesti traditsionaalset muusikat. Festivali võistluskontserdil hinnatakse esinejate muusikalist mõttemaailma, vokaal- ja instrumentaalvõimeid ning muusikaliste seadete loomise oskusi nii, et säiliks side vana ja uue vahel.

Festivali läbiv teema on lihavõttepühad ja seekordne kohustuslik võistluslugu Kanepi kihelkonnast pärinev Hällülaul ehk Kiigelaul, mille sõnad ja viisi leiab festivali koduleheküljelt: http://folkfest.polvamaa.ee

Festivali peapreemia on 1000 eurot. Lisaks peapreemiale antakse välja eripreemiad ühele õpilaskollektiivile ja parimale kohustusliku loo töötlusele.

Võistluskontserdil osalemiseks tuleb registreeruda hiljemalt 17. jaanuariks, täites kodulehel osaleja ankeet või andes endast teada festivali kunstilisele juhile Ülle Podekratile telefonil 508 7825.

Festivalile pääseb osalema 14 kollektiivi. Eelmisel korral oli osaleda soovijaid rohkem kui kontserdikava võimaldas. Toona läks Moisekatsi Elohelü võit Paldiskist pärit ansamblile Krüüsel.

Mooste Folgikoda on Kagu-Eesti suuremaid statsionaarse heli- ja valgustehnikaga varustatud kontsertsaale. Festivali korraldavad MTÜ Folgisellide Selts ja Mooste Vallavalitsus.

Lisainfo:
Ülle Podekrat
508 7825
yllepodekrat@hot.ee

Näitleja esitleb "suuhöövlit"

2011-01-04

Eesti Pärimusmuusika Keskus ja Viljandimaa eakate organisatsioonid ootavad neljapäeval, 13. jaanuaril huvilisi Pärimusmuusika Aita järjekordsele päevasele kontsertkohtumisele. Sedapuhku astub vaatajate-kuulajate ette näitleja ning andunud suupillimängija Felix Kark.

1821. aastal ehitas vaevalt 16-aastaseks saanud saksa meister Friedrich Buschmann instrumendi, mille ehituse ja hääle tekitamise põhimõtted on aluseks ka praeguse aja suupillidele. Tänapäeval on suupill üks enimvalmistatavaid muusikainstrumente kogu maailmas, mistõttu jagub sellele ka mitmeid hellitusnimesid. Näiteks Baierimaal kutsutakse seda Fotzenhobel`iks ehk suuhöövliks.

Ehkki leiva on Felix Kark alates 1986. aastast lauale teeninud Pärnu Endla teatris, on ta viimased 15 aastat suure innuga vedanud suupilliklubi Piccolo tegevust, millega on kaasnenud aina populaarsemaks muutuva rahvusvahelise suupillifestivali korraldamine.

Piccolo oli omataoliste seas Eesti esimene, mistõttu võib Felix Karki koos tema sõprade Ilmar Tõnissoni ja Jüri Vaikjärvega pidada siinse suupillikultuuri isadeks. "Kavatsen suupilli mängida nii kaua, kuni mul õhku sees on," on Kark mõne aasta eest öelnud. Nende sõnade kinnituseks on mees lubanud suupill ka Viljandisse kaasa võtta.

Lisaks muusikale räägib Kark oma elukäigust, seal hulgas näitlejatööst, mida ta on pidanud 1965. aastast. "Õigupoolest ei saagi ma seda päris tööna võtta, sest minu jaoks on näitlemine ikka ennekõike loominguline tegevus. Kõige õnnelikum inimene on see, kelle hobi ja töö langevad kokku. Kui teatrivaldkonnas tegutseval inimesel see nii ei ole, juhtub tihtipeale ikka, et minnakse muud tööd tegema või hakatakse jooma. Näitlejaameti puhul on oluline, et see ei oleks ainult töötegemine, vaid et sellest oleks palju rõõmu ja see pakuks eneseteostuse võimalust."

Päevase kontsertkohtumise juttu juhib pärimusmuusika keskuse avalike suhete juht Rannar Raba.

Aidas peeti uue aasta vastuvõttu

2011-01-03

2011. aasta esimesel tööpäeval kutsusid Viljandi linnapea ja volikogu esimees hulga inimesi Pärimusmuusika Aita vastuvõtule, kirjutab maakonnaleht Sakala.

Linnapea Kalle Jents meenutas möödunud aastat, mil linn kaotas eelarvest palju miljoneid ja tegi raskeid otsuseid, et tulla toime kõige tähtsamate ülesannetega. «Midagi väga olulist ära ei jäänudki,» lausus meer linlaste ees seistes. Ta tänas töötegijaid ja ettevõtjaid, kes on linna arengusse oma osa andnud.

Volikogu esimees Tarmo Loodus mõtiskles teemal "Meie ise, meie lapsed ja meie suhted" ning muretses, kellele ehitame ja loome, kui meil nii vähe lapsi sünnib.

Samal ajal jooksis seinal pildiseeria, näidates mulluseid hansapäevi, pärimusmuusika ja vanamuusika festivali ning muid sündmusi. Vastuvõttu juhtis Eesti Pärimusmuusika Keskuse avalike suhete juht Rannar Raba. Meeldivat õhkkonda aitas luua pärimusmuusik ja tantsija Silver Sepp, kes näitas, et muusikat saab teha ka jalgrattakodarate ja plastanumate abiga.

Viltvaibad ilmestavad uue aasta algust

2011-01-03

6. veebruarini saavad huvilised Pärimusmuusika Aida fuajees ja klaassaalis uudistada värvilisi piltvaipu.

Näitus "Villast võlutet" koosneb kümnekonnast Koidu Lauri vaibast, mis on loodud villaloorist ja villaheidest. Töötehnikana on kunstnik neid luues kasutanud märgviltimist ja kuivnõeltehnikat. Pilte ilmestavad pärlid, litrid, paber ja mitmed muud materjalid.

Väikese osa ekspositsioonist moodustavad uudses tehnikas loodud monokroomsemad vaibad, mille puhul on põnevaid tulemusi saadud käsitsi valmistatud vilti lõigates. Tegemist on tehnikaga, mida eesti vaibakunstnikud on viljelenud väga lühikest aega. "Niisiis võib öelda, et osade aita üles pandavate vaipade näol on tegu esimeste katsetustega," selgitas Kuidu Laur.

Kõik vaibad on valminud 2010. aastal ning neisse on sisse vilditud palju rõõmsaid mõtteid, soove ja unistusi. Lisaks on autor teostesse peitnud vihjeid, vigureid ja mõistujutte.

Koidu Laur on sündinud Setomaal Petseri lähedal. Koolis käis ta Vilustes, Räpinas ja Tartus. Tartu Ülikoolist sai kunstnik keemiku hariduse ning on töötanud õpetajana, pabermaterjalide konservaatorina ning arhiivimaterjalide säilitamist korraldava riigiametnikuna.

Käsitööga on Koidu Laur tegelenud kogu elu. Ta on end täiendanud mitmetel kujutava kunsti kaugõppekursustel ja viimased kolm aastat Konrad Mäe maalistuudios. Viltimisvaimustus haaras teda paari aasta eest, kuid esimesed suuremad tööd jõudsid esmakordselt avalikkuse ette alles läinud sügisel.

"Villas on väge ja lummavaid võimalusi, millest on kerge jääda sõltuvusse. Loodan, et need pildid kõnelevad vaatajaga, pakkudes rõõmu ja iluelamust ning innustades alustama mistahes loova tegevusega," räägib Laur.

ETV teeb Pärimusmuusika Aidast otselülitusi

2010-12-27

ETV teeb eeloleval aastavahetusel mitu otselülitust Viljandi Pärimusmuusika Aita, kus peetakse pidu ansambli Untsakad muusika ja laulude saatel.

Eesti Pärimusmuusika Keskuse avalike suhete juht Rannar Raba meenutas, et suurt aastavahetuspidu peetakse aidas teist korda. Eelmisel uusaastaööl tantsitas enam kui 300 peolist ansambel Apelsin. "Need, kes tookord kohal olid, võivad kinnitada, et välja kukus tore pidu, kus jagus tantsulusti varajaste hommikutundideni. Nüüd tahame koos Untsakatega sama korrata," rääkis ta.

Raba avaldas veendumust, et aida peost kujuneb maakonnas üks suuremaid ja esinduslikumaid, mis toob kokku rahvast nii lähedalt kui kaugelt. "Pole just palju hetki, mida saame ajalooliseks tituleerida juba enne nende saabumist. Seekordne aastavahetus on kahtlemata üks nendest, sest koos 2010. aastaga vaob minevikku eesti kroon. Niisiis on meil küllaldaselt põhjust väärikaks tähistamiseks."

Märkimaks euroalaga liitumist ja kultuuripealinna tiitli saabumist Tallinnasse läheb suur osa ETV aastavahetusprogrammist eetrisse Estonia teatri juures peetavalt rahvapeolt, mida korraldavad sihtasutus Tallinn 2011, Rahvusooper Estonia ja Eesti Rahvusringhääling koostöös riigikantselei, rahandusministeeriumi, välisministeeriumi, Tallinna linnavalitsuse ja Eesti Pangaga. Pealinnast vahendavad televaatajatele toimuvat õhtujuhid Anu Välba ja Marko Kaljuveer aga ka näiteks Anatoli Tafitšuk ja mitmed teised tuntud teletegijad.

Lisaks püütakse aastavahetusmeeleolusid mitmes teises Eestimaa paigas, seal hulgas Viljandis. Pärimusmuusika Aidast teeb reportaaže ja intervjuusid rahvusringhäälingu Kesk-Eesti korrespondent Olev Kenk.

Aida uksed on 31. detsembril peoks valla alates kella 21-st ning ansambel alustab suures saalis kell 22.00. Õhtut juhib näitleja Aarne Soro ning külalised saavad muu hulgas osa üllatusest, õnnevalamisest ja õnneloosist. Avatud on kohvik ja mitu puhvetit.

Aidas ja Piletilevi müügikohtades on veel saadaval piiratud hulk aastavahetuspeo pääsmeid. OSTA SIIT!

Aidas saab näha uue koolihoone kavandeid

2010-12-16

20.-30. detsembril saab Pärimusmuusika Aidas tutvuda uue Viljandi gümnaasiumi hoone arhitektuurse ideevõistluse kavanditega.
Konkursi žürii esimees, linnavalitsuse arhitektuuri- ja planeerimisameti juhataja Marko Männik ütles, et riigihanke ideekonkursi esimeses etapis esitasid tähtaegselt taotluse konkursil osalemise sooviga 16 arhitektuuribürood. Neist kuus lubati teise vooru.
"Töid hindav žürii on nüüdseks kuuest tööst välja valinud kaks eskiislahendust, mis on huvitavad, sobivad linnaruumi ja mille ehitusprojekti koostamisel saab arvestada gümnaasiumi õppekava täitmiseks vajaliku ruumiprogrammiga. Väljavalitud tööde autorid on SALTO ab OÜ ja Kadarik arhitektid OÜ, kellega on alustatud läbirääkimisi kavandi täiustamiseks. Milline kavand kahest saab uue gümnaasiumi hoone projekteerimise ja ehitamise aluseks, ei ole žürii veel otsustanud. Selleni jõuame siis, kui selguvad läbirääkimiste tulemused. Pärimusmuusika Aidas välja pandud näitusel on kõik tööd esitatud märgusõnadega. Kahel sõelale jäänud tööl on juures ka autorid," selgitas žürii esimees Marko Männik.
Arhitektuurse ideekonkursi eesmärk on saada Viljandi Gümnaasiumi Hariduse tänav 2 ja 2-a asuvale alale parima, kaasaegsetele nõuetele ning arusaamadele vastava arhitektuurse ehitusprojekti eskiislahendus.
1928. aastal valminud Valuoja koolihoone kavatsetakse võtta arhitektuurimälestisena riikliku kaitse alla ja selle hooneosa projekteerimisel tuleb konkursil osalejal lähtuda muinsuskaitsealuste hoonete ümberprojekteerimise ning ruumide funktsioonide määramise headest tavadest arvestusega, et kogu koolihoone kompleks töötab tulevikus ühtse tervikuna.

Kuula Nikns Suns`i värsket singlit!

2010-12-13

Folkpunkrockloorne rajubänd Nikns Suns on jalge alla võtnud stuudiotee ja sepitseb kauaoodatud debüütalbumi kallal.
Esimene ametlik singel tulevaselt albumilt on nüüd internetiavarustes kõigile kättesaadav. Kuula siit!
Loo saamiseks oma arvutisse pole tarvis teha muud, kui läkitada sellekohane palve ansambli manageri Harlet Orasmaa aadressile harlet@folk.ee.
Singliks on Nikns Suns vorminud soome rahvaviisi "Karjapoiss", mille eestikeelsete sõnade autor on Tuudur Vettik.
Esikplaadi loodab ansambel valmis saada esimeste kevadpungade puhkemiseks.

"Jönkadi-jönkadi" jõulud tulevad!

2010-12-07

Noorel ja särtsu täis pärimusmuusikaansamblil VEM valmis koostöös heade sõpradega pop-versiooni vanast eesti regilaulust "Jönkadi-jönkadi", mis räägib jõuluootusest, jõulukapsast, jõuluossist ja kõigest muust, mis selle ilusa aja juurde käib.
VEMi moodustavad Eeva Lindal (viiul), Merike Paberits (rahvapärased puhkpillid) ja Villu Talsi (mandoliin). Värske jõululoo sünnile panid õla alla ka Tõnu Tubli, Karoliina Kreintaal ning Maarja Soomre.

Kuula lugu siit.

Tule-Tee kutsub pärimuse sõpru Raplasse

2010-12-06

11. detsembril Rapla Vesiroosi Gümnaasiumis toimuv pärimusmuusikapäev Tule-Tee pakub enne jõulueelset sagimist hetke mõtisklemiseks. Tule-Tee liidab tantsu, laulu, pillimängu ning laada.
"Tule-Tee nime saab lahti mõtestada mitmeti: ühelt poolt kui tulist teed, mida me joome, teisalt tulest teed, mida mööda käime ning lõpuks kui kutset tulla ja midagi teha," rääkis pärimuskultuuripäeva korraldaja Mari Tammar.
Tule-Teel esinevad TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia pärimusmuusika tudengid ning toimub üheslaulmine- ja tants. Enne õhtust kontserti korraldavad TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tudengid erinevaid töötubasid. Kokku valmistatakse ette seitse töötuba igas vanuses huvilistele, täpsem ajakava allpool. Kogu päeva vältel saab osta ning müüa laadakaupa Tule-turul.
Sel aastal on kavas pidada Videvikutundi, kus Nädalise ajakirjanik Margus Mikomägi, animakunstnik Valter Uusberg ning paigapärimuse uurija Jüri Metssalu mõtisklevad teemal "Rapla Vaim".
Pärimuspäeva traditsiooniliseks osaks on kohaliku päritoluga ravimtaimetee ning isevalmistatud karaski pakkumine. "Meile on olulised vaimsed väärtused, tõstes esile säästlikku elustiili, taaskasutust ja koostegemise rõõmu," rääkis Tammar.
Projekti veavad esimest aastat Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi pärimuskultuuri õppeaine õpilased, kellele on abiks varasemate aastate Tule-Tee tegijad TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiast. Meeskond püüab toime tulla eelarveta, toetudes kogukonna ühisele loominugule ja üritusse panustamisele. "Sellega püüame tõestada, et Rapla rahva ühistegemise vaim pole kuskile kadunud," lisas Tammar.
Tule-Tee päevapilt maksab 75 krooni, iga töötoa ja kontserti üksikpilet eraldi ostes 25 krooni. Koolieelikutele on päev tasuta.

Programm

13.00 päeva ja Tule-Turu avamine, Ehete meisterdamise töötuba, tuletaieste valmistamise töötuba
14.10 kitarri töötuba, torupilli töötuba, muinasjutu tuba
15.10 regilaulu töötuba
16.10 pärimustantsu töötuba
17.10 videvikutund (Teemal "Rapla Vaim" mõtisklevad Margus Mikomägi, Valter Uusberg, Jüri Metssalu
18.30 tuleinstallatsioon RVG terviserajal (tasuta)
19.00 TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia pärimusmuusika tudengite kontsert koos üheslaulmise- ja tantsuga

Kogu päeva vältel on avatud ka Tule-Turg, kus saab osta-müüa omavalmistatud kaupu. Taustaks elav muusika.

Lisainfo:
http://tule-tee.blogspot.com, http://tule-ee.raplamaa.ee

Mari Tammar, projektijuht
mari.tammar@gmail.com
Tel: 5345 1038

Festivali passid nüüd müügil!

2010-12-01

1. detsembril jõudsid müügile 2011. aasta Viljandi pärimusmuusika festivali passid. Kui eelmistel aastatel on passe müüdud festivali kodulehel, siis sel korral saab neid osta Piletilevi veebilehelt ja müügikohtadest üle Eesti.
Passe on saadaval piiratud kogus. Esimesed 600 passi müüakse hinnaga 705 krooni (45 eurot), järgmised 800 hinnaga 814 krooni (52 eurot). Nende lõppedes pannakse viimased 600 passi müügile hinnaga 924 krooni (59 eurot). Perepasside hind on vastavalt müügiperioodile 2112 krooni (135 eurot), 2441 krooni (156 eurot) ja 2770 krooni (177 eurot).

OSTA SIIT!

Festivali pealik Ando Kiviberg avaldas veendumust, et 28.-31. juulil 2011 aset leidev XIX pärimusmuusika festival paneb Viljandi lossimäed ja südalinna lõbusalt pulbitsema - sama moodi, nagu see on olnud eelmiste festivalide aegu.
Sedapuhku on korraldajad otsustanud festivali keskmesse tõsta rütmilisuse. "Eesti pärimusmuusika on olnud valdavalt meloodiakeskne, mistõttu loodame, et pealkiri "Rütm ja pulss" innustab muusikuid oma pillidel rütme üles leidma ning nendega kuulajaid ja tantsijaid inspireerima. Usun, et sellest saab taaskord üks ühtehoidev pidu, kuhu on teretulnud kõik noorusliku meelelaadiga õnnelikud inimesed, kellele pole võõras ka armumis- ja süvenemisvõime," rääkis Kiviberg.
Programmipealik Tarmo Noormaa selgitas, et välisesinejaid valides peetakse silmas ennekõike neid Euroopa ja muu maailma piirkondi, kus rütmipillidel on olnud traditsiooniliselt suur tähtsus. "On oodata ansambleid näiteks Baskimaalt ja Galiciast, Quebecist, Venemaalt aga ka niinimetatud kolmanda maailma riikidest."
Pass tagab festivali ajal sissepääsu kõigile välikontsertidele ja ööklubisse. Lisaks sisaldab hind vabapääset Pärimusmuusika Aidas ja Jaani kirikus toimuvatele kontsertidele ja annab soodustuse teistele sisekontsertidele. Kõik kuni 12-aastased lapsed pääsevad Viljandi festivalile tasuta.

Regilaulutekstid jõudsid internetti

2010-11-25

Valminud on eesti regilaulude internetiandmebaas, mis sisaldab laulutekste kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiivi kogudest. Hetkel leiab andmebaasist http://www.folklore.ee/regilaul/ kõik Jakob Hurda ja Eesti Üliõpilaste Seltsi rahvaluulekogude regilaulud - kokku 61 011 teksti, mis on kokku pool Eestis talletatud regilaulutekstidest.

Indrek Kalda juubelikontsert

2010-11-22

Detsembri hakul täitub 50. aastaring virtuoossel pillimehel, ainulaadse hääletämbriga lauljal ja nõudlikul muusikapedagoogil Indrek Kaldal.

Sel puhul on tema sõbrad ja austajad oodatud 9. detsembril kell 19.00 Viljandi Pärimusmuusika Aita osa saama juubelikontserdist "Jagatud armastus".

Aida produtsent Janne Suits märkis, et Indrek Kalda on TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõuna aidanud üles kasvatada mitu põlvkonda viiuldajaid ning püsib visalt selle töö juures ka praegu. Seeläbi on ta andnud palju nii eesti pärimusmuusikale kui muusikale üldse. "Pealegi on ta ka ise läbi aastate olnud väga viljakas muusik, tehes kaasa mitmetes kuulsates ansamblites, nagu näiteks Kukerpillid, Justament, Lindpriid, Sannalised ja mitmed teised."

Koos sünnipäevalapsega astuvad 9. detsembril aida suure saali lavale Celia Roose, Toomas Lunge, Jaan Sööt, Tiit Kikas, Sven Kullerkupp, Kait Tamra, Jaak Tuksam, Andres Kuut ja mitmed teised andekad muusikud. Kõlavad laulud Lindpriide, Jääääre, Justamendi ja Sannaliste repertuaarist, aga ka paljud lood, mis on spetsiaalselt selle päeva tarvis sahtlipõhjast üles otsitud.

Vaata ja kuula siit mullu septembris toimunud Omakultuuriakadeemia kontsertkohtumist, mille külaliseks oli Indrek Kalda.

EPMK võtab tööle turundusjuhi ja helitehnik-lavameistri

2010-11-21

Viljandis tegutsev Eesti Pärimusmuusika Keskus võtab tööle
TURUNDUSJUHI ja HELITEHNIK-LAVAMEISTRI.

Turundusjuht

Tulevase turundusjuhi tööülesandeks on Pärimusmuusika Aida, vabahariduskool August Pulsti õpistu ja Pärimusmuusika teabekogu turundusstrateegiate koostamine ning elluviimine vastavalt keskuse eesmärkidele.

Töö kirjeldus

Pärimusmuusika Aida kontsertide, kursuste, teabekogu ja eriprojektide turundusstrateegia koostamine ning elluviimine
partnerlussuhete hoidmine ja arendamine

Nõudmised kandidaadile

erialane kõrgharidus
vähemalt 3-aastane töökogemus turunduse alal
leidlikkus ning innovatiivne mõtlemine
väga hea esinemis- ja suhtlemisoskus
hea meeskonnatöö- ja läbirääkimisoskus
iseseisva töö ja analüüsi oskus, kõrge pingetaluvus
väga hea eneseväljendusoskus eesti ja inglise keeles nii suuliselt kui kirjalikult

Kandideerimisel tuleb kasuks

avar pilk ning sümpaatia vaimse ja ainelise kultuuripärandi vastu
varasem töökogemus kultuurivaldkonnas
vene keele oskus
B-kategooria autojuhiloa olemasolu

Eesti Pärimusmuusika Keskus pakub

kaasaegseid töötingimusi meeldivas keskkonnas Pärimusmuusika Aidas Viljandi lossimägedes
vastutusrikast, rutiinivaba ning mitmekülgset tööd arenevas, avatud ja ühiskonda teenivas organisatsioonis
sõbralikku meeskonda
rohkelt muusikaelamusi
tööle väärilist tasu

Kandideerimiseks saada CV koos motivatsioonikirja ja palgasooviga aadressile katrin.laidre@folk.ee hiljemalt 3. detsembriks 2010.

Helitehnik-lavameister

Helitehnik-lavameistri tööülesandeks on kontserdisaalide ettevalmistamine ja kontsertide ning muude Pärimusmuusika Aidas toimuvate sündmuste helindamine.

Töö kirjeldus

kontsertide ja sündmuste ning audiovisuaalsete materjalide kvaliteetne helindamine ja järelhelindamine
heliseadmete korrasoleku kontroll ja hoolduse teostamine
ruumide ettevalmistamine Pärimusmuusika Aidas toimuvateks sündmusteks

Nõudmised kandidaadile

erialane haridus ja varasem töökogemus helitehnikuna
muusikaline kuulmine
süsteemsus ja kohusetundlikkus
hea meeskonnatööoskus
B-kategooria autojuhiloa olemasolu
heal tasemel eesti ja inglise keele oskus

Eesti Pärimusmuusika Keskus pakub

kaasaegseid töötingimusi meeldivas keskkonnas Pärimusmuusika Aidas Viljandi lossimägedes
vastutusrikast tööd arenevas, avatud ja ühiskonda teenivas organisatsioonis
sõbralikku meeskonda
rohkelt muusikaelamusi
tööle väärilist tasu

Kandideerimiseks saada CV koos motivatsioonikirja ja palgasooviga aadressile katrin.laidre@folk.ee hiljemalt 3. detsembriks 2010.

Lisainfo:
Katrin Laidre, büroojuhataja
434 2053
katrin.laidre@folk.ee
www.folk.ee

Filmifestival Pärimusmuusika Aidas

2010-11-17

Pimedate Ööde Filmifestivali Viljandi programm toob detsembris Pärimusmuusika Aita viis head filmi.

Kolmapäev, 8. detsember

18.00 Viljandi PÖFF-i avamine ja avaseanss: "Benda Belili!" / Kongo, Prantsusmaa/ 2010 / Režissöörid: Renaud Barret, Florent de la Tullaye / 105 min

Reede 10. detsember

18.00 "Jookse, õde, jookse" / Soome / 2010 / Režissöör: Marja Pyykkö 112 min / Just Filmi noortefilm
20.15 "Raske koorem" / Suurbritannia / 2008 / Režissöör: Jerry Rothwell / 91 min/ Just Filmi noortefilm

Laupäev, 11. detsember

18.00 "Submarino" / Taani, Rootsi / 2010 / Režizzöör: Thomas Vinterberg / 105 min / Põhja valguse programm
20.00 "Issi" / Sloveenia / 2010 / Režissöör: Vlado Škafar / 71 min / EurAsia programm

Filmide tutvustused leiad Pärimusmuusika Aida sündmuste kalendrist.

Lisaks on huvilised neljapäeval, 9. detsembril kell 18.00 oodatud TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia musta saali animafilmide festivali Animated Dreams ning tudengi- ja lühifilmide festivali Sleepwalkers eriseansile. Samal õhtul kell 20.00 näidatakse mustas saalis ka Poola amatöörfilme.

Vaata ka PÖFF-i kodulehte!

Tartus peetakse regilaulukonverentsi

2010-11-17

24. ja 25. novembril peetakse Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis regilaulukonverentsi "Sa laulad siinnä, ma laulan siellä..."

Konverentsi ajakava leiad siit.

Keskus pöörab tähelepanu setodele

2010-11-15

Eelolevad kaks nädalalõppu mööduvad Viljandi Pärimusmuusika Aidas setode kultuuri võtmes - sel reedel peetakse suurt kirmaskit ning nädal hiljem süvenetakse Setomaa piirkondlikku pärimusse August Pulsti õpistu korraldataval kursusel.

Suurel seto peol ehk kirmaskil päästavad üheskoos ja vastastikku lauluväe valla Värska naiste leelokoor ja meeskoor Liinatsuraq, tantsumuusikat teeb ansambel Klapp. Publikul avaneb muu hulgas võimalus kaasa lüüa setode laulumängudes ning õppida pärimuslikke tantsusamme.

Aida produtsent Janne Suits märkis, et Eestis on autentne pärimuskultuur järjepidevalt säilinud vähestes piirkondades ning Setomaa on neist vaieldamatult kõige silmapaistvam. Tema sõnul oskab selle maanurga rahvas juuri tunnetada ning tahab seda ka teistele näidata. Seepärast on produtsendi hinnangul igati asjakohane, kui ka Eesti Pärimusmuusika Keskus neile oma hooajategemiste raames tähelepanu pöörab.

Suits avaldas lootust, et setode omanäoline laul ning värvikirevad rõivad aitavad tuua halli novembrikuusse vaheldust ning värskust. "Setomaal on pärimusmuusikast kantud kirmask loomulik nähtus, nüüd näitame seda ka Viljandis."

26. ja 27. novembril oodatakse enam kui 20 huvilist August Pulsti õpistu korraldatavale kursusele „Piirkondlik pärimus", mille käigus jagavad Setomaa kohta teadmisi Õie ja Maarja Sarv. Kursus aitab süveneda setode üsna suletud kultuurimaailma ja saada vahetult osa nende muusika erilisest vaimsusest. Põhirõhk on üheskoos laulmisel, mängimisel ja tantsimisel.

Õpistu õppejuhi Mare Lilienthali sõnul on kursusele veel paar vaba kohta, mistõttu tasub huvilistel aegsasti endast pärku anda e-kirja aadressil mare.lilienthal@folk.ee või telefonil 434 2061.

"Tähelaev" portreteeris Ando Kivibergi

2010-11-08

ETV iganädalane portreesaade "Tähelaev" pühendus 7. novembril Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhatajale Ando Kivibergile.
Pühapäeviti kell 10 eetris olev "Tähelaev" toob vaatajatele koju inimesed, keda tihtilugu tahetakse tänaval kohates tervitada justkui vana tuttavat isegi siis, kui "päris elus" teineteist ei tuntagi. Need on portreesaated inimestest, kellest me kõik vähemalt natuke midagi teame.
Saate tegijate hinnangul on pühapäeva hommik parim aeg rääkida teemadel,mille jaoks kiirustav argipäev sageli mahti ei anna - mõelda ja arutleda sellest, mis on elus oluline.

Vaata saadet Ando Kivibergist siit.

Ingrid Rüütel 75

2010-11-08

Etnomusikoloog ja president Arnold Rüütli abikaasa Ingrid Rüütel tähistas 6. novembril Tallinnas Rahvusraamatukogu suures saalis oma 75. sünnipäeva.

Koos TEA Kirjastusega esitles Rüütel oma uut raamatut "Muutudes endaks jääda". Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu eestvõttel anis juubilari auks kontserdi folkloorirühmad ja rahvapillimehed üle Eesti.

Meenutuste, artiklite ja uurimuste mahukas kogumik "Muutudes endaks jääda" sisaldab läbilõiget Ingrid Rüütli elutööst teadlasena, olulistest inimestest, kellega ta on kokku puutunud, ning isikupäraseid ja kohati emotsionaalseid põikeid tema elu erinevatesse etappidesse. Ka kõik tervituskontserdi esinejad olid juubilari elutöö jätkajad ja edasiviijad.

Svjata Vatra esineb Londonis

2010-11-03

Eesti-ukraina folkbänd Svjata Vatra siirdub esinema Londonisse kaasaegse muusika festivalile LIFEM (London International Festival of Exploratory Music).

Festival on tuntud ja hinnatud kui kaasaegse innovatiivse maailmamuusika esitleja Suurbritannia turule. Lisaks Svjata Vatrale esindab Eestit Hortus Musicus.

LIFEM leiab aset Londoni kesklinnas kaasaegses kontserdimajas Kings Place, St Etheldreda kirikus ja kohvikus OTO. Kokku on festivalil 10 esinejat eri riikidest, teiste seas nt Wim Mertens, Gavin Bryars, Pascal Comelade, Benjamin Taubkin ning kooslus Terry Riley (tituleeritud ka Ameerika minimalismi isaks) koos muusikutega Talvin Singh ja George Brooks.

Svjata Vatra esitleb oma uut albumit "Zillja Zelene'ke" Kings Place's reedel, 5. novembril. Festivali lõpetab Hortus Musicuse kontsert St Etheldreda kirikus laupäeval, 7. novembril, millega tähistatakse Arvo Pärdi ning Gruusia helilooja Giya Kancheli 75. sünniaastapäeva.

Svjata Vatra osalemine LIFEM festivalil saab teoks tänu Eesti suursaatkonnale Londonis, Eesti välisministeeriumile, kultuuriministeeriumile ja Eesti Pärimusmuusika Keskusele.

Lisainfo:
www.lifem.org.uk
www.myspace.com/svjatavatra

Kontsertide ja õpitubade sari pakub värskendavat helipilti

2010-10-25

Novembri algul rändab Eestis kontsertide ja õpitubade sari "Waking in a dream world Estonia 528".
Projekti idee autor on Norras elav USA päritolu muusik, laulja, helilooja ja pillimeister Ross Reaver. Ta on väljatöötanud uuendusliku keelpilli nimega worldstick^TM, mis kogub populaarsust mitmel pool maailmas. Eestis astub Reaver üles koos siinsetest muusikutest koosneva ansambliga, kuhu kuuluvad mitmed oma ala tuntud tegijad. Lavale tullakse unikaalse, kaasaegse ja dünaamilise seguga jazzist, folgist, popist ja maailmamuusikast.
Projekti eripära seisneb selles, et muusikud ei kasuta tänapäeval üldlevinud ning suhteliselt hiljuti standardiseeritud absoluutsete helikõrguste süsteemi ning võrdtempereeritud häälestust. Muusika kõlab pikaajaliste traditsioonidega meloodilises (Pythagorase) häälestuses, mille aluseks on 417 hertsi. Erinevaid helisagedusi saab seostada teatud kindlate elementidega, näiteks on 528 hertsi südame sagedus, 417 hertsi Päikese ja 396 hertsi Maa sagedus. Nõnda tuuakse ajatu ja ajalooline vahepeal unustusse jäänud kõlapilt tänapäevasel kujul kaasaega. Tulemuseks on helipilt, mis on värskendav ja nauditav kõigi muusikasõprade jaoks.
Õpitubades põimib Ross Reaver muusikapalad aruteluga, mis keskendub mitmetele tema jaoks olulistele põnevatele küsimustele. Milline on olnud muusika ajalooline funktsioon ühiskonnas? Miks ja millal on hakatud kasutama võrdselt tempereeritud häälestust? Kuidas tuli kasutusele tänapäeval üldlevinud 440 hertsil põhinev häälestus? Jutuks tuleb ka see, kuidas on popstaari ideaal mõjutanud ühiskonna arusaamist muusikast ning milliseid teaduslikke avastusi on muusika ja spetsiifiliste helisageduste kohta hiljuti tehtud.

Kaasa teevad: Ross Reaver (vokaal, Worldstick^TM), Mingo Rajandi (bass), Paavo Eensalu (analoogsüntesaator, Reigo Ahven (löökriistad), Mattias Siitan (džembe), Andre Maaker (kitarr/Worldstick^TM - ainult Viljandis)

Kontserdid:

2. november kell 21.00 - Tallinna VonKrahli Baar (pilet 50.-/75.-)
3. november kell 23.00 - Tartu klubi PlinkPlonk (pilet 50.-/75.-)
4. november kell 21.30 - Pärnu Endla Teatrikohvik (pilet 50.-)
6. november kell 20.00 - Tallinna Kloostri Ait (duo Ross ja Mattias)
9. november kell 21.00 - Viljandi klubi Puhas Kuld (pilet 50.-/75.-)

Õpitoad:

3. november kell 19.00 - Tartu KehaMeeleKool (pilet 60.-)
5. november kell 15.00 - Viljandi Pärimusmuusika Aida väike saal (pilet 30.-/eelregistreerunuile 15.-)

Lisainfo ja registreerimine õpitubadesse:
mihkel.soon@gmail.com
tel. 5354 1175

Silver Sepp: "Vaimuta ei tee midagi"

2010-10-25

Karismaatiline ja südamlik Silver Sepp kuulub kahtlemata noorte jõuliste tegijate uude lainesse, kes on pööranud eesti pärimuse edasikandmises värske ja paljutõotava lehekülje, kirjutab Viljandimaa päevaleht Sakala.

Eesti pärimusmuusikat džässiga segav Ro:Toro, kariibi ja india mõjudega eksootiliselt jõuline Bombillaz ning romantiline Udupasun - nende vägagi erinevatel traditsioonidel põhinevate kollektiivide ühenduslüli on Silver Sepp.

Noore koreograafi Triin Reemanniga kahasse loodud ja üllatushitiks kujunenud alternatiivmuusikal "Tulen homme" ning tänavu teatriauhindade jagamisel parima lavastuse kategoorias nelja silmapaistvama hulka pääsenud kosmofolkloorne «Tantsumasin» näitasid seni muusikuna tuntud Silverit uuest küljest.

Nii muusikas kui tantsus armastab ta värskel viisil põimida pärimust ja tänapäeva, koheldes mõlemaid ühtviisi aupaklikult.

Selle sügise viimasel päikeselisel päeval istub Silver koduses köögis ning vaatab heatahtlikul pilgul, pea veidi viltu, enda ette asetatud väikest hõbedast diktofoni. Vanast kõrgete lagedega korterist on tema töökohani, Viljandi pärimusmuusika aidani viisuga visata. Laual on meega tembitud karged jõhvikad, sügavpruun õunamahl ning aromaatne omasegatud tee, kust tõuseb ingveri- ja kaneeliauru.

Silver on rahulik ja muretu nagu laupäevahommik. Ta on võtnud seltsiks kitarri ning sõrmitseb jutu taustaks meloodiakatkendeid - muist justkui tuttavad, muist ilmselgelt kohapeal improviseeritud. Taas kord on südamest kahju, et ajaleht ei suuda edastada helisid.

"Sündisin Pärnumaal Treimani külas, kooliteed alustasin Metsapoole-nimelises põhikoolis," alustab Silver ja lisab kohe, et on pärit musikaalsest suguvõsast, kus ema Anni Soomre lapsi juba maast-madalast puhkpilliorkestri proovi ja laulukoori kaasa võttis. "Kui Häädemeeste keskkool läbi, seisin dilemma ees: kas minna õppima muusikat, tantsu või teoloogiat."

Muusikaga oli noormees siiski kõige tuttavam - süles olev kitarr kiidab sellele tõdemusele omas keeles häälekalt kaasa. Nii Silver oma helikeele otsinguil Viljandisse kultuuriakadeemia džässiosakonda õppima sattuski. Ta on hetke vakka. Pausi täidab kitarr, mis laseb kõlada mõtlikel akordidel.

"Ma ei teadnud Viljandist ega džässist algul midagi, ei teadnud isegi seda, et siin pärimusmuusika festival on," meenutab Silver Sepp kergelt muiates. "Avardumine oli suur ja kiire. Teisalt olen pealesurutavale alati vastu hakanud ning näinud asju läbi oma prisma. Kõik, mis lähtub sinust endast või spontaansest kirest, hakkab kandma, ehkki see võib aega võtta."

Kitarri kõla muutub äraolevaks ning annab aimu, et õigeima helikeele otsimine võib vahel kesta väga pikka aega. Ehk ongi mõnikord peamine pigem otsimisteekond kui lahenduse leidmine. Mine tea.

Silver Sepp jäi paljudele silma tavatute löökriistadega. Tänaseni kuulub tema juurde kirev plastmassist kausipill, kust - ime küll - õnnestub välja nõiduda rütmist tiineid hääli. Vesitrummi alumises kausis on vesi ning sellele asetatakse tagurpidi teine kauss. Kahe anuma vaheline õhkpadi muudab löögid kumedaks. Lihtne.

Silver paneb kitarri nurka ja võtab riiulilt paar poolikut Aafrika kõrvitsa ehk calabash'i koort. Ajalooliselt pärinevadki kausipillid Mustalt Mandrilt.

Calabash'i koor on väga kõva. Samast materjalist tehakse lummava häälega Aafrika harfe ehk korasid. Juba ongi muusikul kapist välja otsitud tavaline plastkauss kraani all vett täis lastud. Vee hääl on talle meeldinud juba lapsepõlvest peale.

Vett täis kaussi hulpima pandud kausikujuline koor toob kuuldavale üllatavalt mitmekesiseid hääli. Kõlavarjundid sõltuvad vee kogusest. Kord kumedamad, kord teravamad, põrkavad trummilöögid korteri seintelt lustakalt tagasi.

Kausitrummid on muide käinud isegi presidendi vastuvõtul. Võib vaid ette kujutada, milline efekt tekkis, kui surmtõsine Silver kraamis keset peeneid pidulaudu, mustades sabakuubedes härrasid ning paradiisilindudena üleslöödud prouasid sundimatult välja päevinäinud pesukausid.

Needsamad maasaunast leitud kausid on mänginud Moskva Uues ooperiteatris külg külje kõrval orkestriga, mida dirigeeris maestro Eri Klas. Kõige suurema komplimendi tegi Sven Grünberg, kes oli nende kõlast suisa vaimustuses.

Silver Sepa teekond tantsu juurde oli loogiline. Muusika kõrval oli sellelgi talle edastada oluline sõnum. Mõte kokku panna midagi pärimuslikku ja nüüdisaegset oli küpsenud Silveril juba mõnda aega.

Norra Telemarki ülikooli traditsiooniliste kunstide magistrantuuris õppides valis ta põhiteemaks tantsu. Eesti pärimustraditsiooni juurtest on tema arvates nuga läbi käinud.

"Nõukogude ajal vohanud kollektiviseerumisele järgnes globaliseerumine ning vana jäi maha," mõtiskleb ta. «Labajalg jäeti sinnapaika, peale tulid moetantsud. Ometi pole asi lootusetu. Pärimus küll muutub, kuid elab edasi.»

Uute vormide otsimine on Silverile südamelähedane. Ta on harutanud labajalatantsu detailideks ning neid kõiki akadeemiliselt käsitlenud.

Polegi siis imestada, et talle pakkus võimsa elamuse koreograafi, programmeerija ja interdistsiplinaarse kunstniku Taavet Jannseni Kihnu kirivöö süsteemi algosakesteks lahutamine. Körditriibu algorütmi tänapäevase arvutitehnoloogiaga töödeldes lõi ta terve etenduse.

"Oli võimas juuri nüüdisaegselt vaadata - tundsime Taavetiga mõlemad motiivi ja algallikat, kuid meie tulemus polnud üleekspluateerimine, näiteks kilekotile rahvusliku mustri panek," selgitas Silver. "Tulemus on midagi uut, kuid alged on vanas."

Kontekst on mõistagi sajanditega muutunud, kuid meie kliima, loodus ja elutunnetus - rääkimata geenidest - aitavad hoomata ammust.

"Heinategemise asemel tehakse raha, iseküpsetatud leiva asemel võivad menüüs olla friikartulid, kuid arhailist mustrit võib märgata ka selle taga," mõtiskleb muusik.

Eesti rahvakultuuri pärandi teema on Silver Sepal teaduslikus mõttes kadestamisväärselt põhjalikult läbi uuritud ja metoodiliselt läbi mõtestatud.

Seda tähelepanuväärsem on tema pühendumus detsembris Chalice'i plaadifirmas Superbandiit debüütalbumi üllitavale hüpereksootilisele pundile Bombillaz. India ragast jamaika reggae'ni ulatuva muusikalise haardega laval eriti efektsena mõjuv, enamasti emakeeles laulev kooslus täidab tühiku, mida kohalikud eksootikasõbrad olid seni nukralt piielnud.

Punjabi bhangra-beat, Radjastani folk ja afro-popp kõlavad puhastverd eesti meeste esituses vaimustavalt autentsed. Huvitaval kombel tundubki reggae viimastel aastatel võõrast verd meeste tunnetuslikus tõlgenduses ehedam kui pesuehtsate, kuid mõneti stereotüüpidesse takerdunud jamaikalaste endi suust.

"Bombillaze ringkonda sattumisega õnnistati mind tõesti," kiidab Silver. "Väga lahedad tüübid! Saame plaadi valmis, hakkame kohe uusi lugusid tegema. Selline stiil on inspireeriv ja eesti keelega saab hästi mängida. Teoretiseerima ei pea midagi, tuleb mis tuleb."

Bombillaze muusika kannab endas nakatavat positiivsust. Ka siin ei järgi Silver Sepp pimesi mingit stiili, vaid otsib üles algsõnumi ja liidab sellele enda oma. Nii vormuvadki uued lood. Lihtlabase imitatsiooniga pole midagi peale hakata.

Silver Sepp valmistab praegu ette tervelt kolme plaati. Bombillaze oma on peaaegu valmis. Järge ootab taas Inglismaa-tuurile mineva Ro:Toro uus album.

Ja siis. Soov läheb ees, tegu tuleb järele. Järgmiseks kevadeks ja sügiseks plaanib Silver välja tulla oma autoriplaadiga. Tema diplomitööks kirjutatud ja tormiliselt vastuvõetud hingekriipiv "Revolutsioon" sündis aastate eest, kui ta veel tulefolkbändi Svjata Vatra ridades kaasa tegi.

Rännakust ja kohalejõudmisest jutustav küps pala läks hinge nii paljudele, et kui bändist lahkunud Silver loo endaga kaasa võttis, kirjutas "Õhtuleht" sellest pikalt-laialt. Just sellest laulust on laenatud ka siinse artikli pealkiri.

Palju kiidetud "Tantsumasinat" hakkas autor kutsuma kosmofolklooriks. Silverit ennast võib rahumeeli kutsuda kosmofolkloristiks. Temas elavad kõrvuti ning täiendavad teineteist nii tuumaks olev juurtelähedane etno kui mõõtmatult avar ning lõputute võimalustega kosmos.

"Vaimuta ei tee midagi," laiutab ta rõõmsalt käsi. "Tantsu ja laulu ühendamine on mulle kandev teema. Lõpuks saavad kõik ühes kohas kokku." Jälle meenuvad kindlasti osalt autobiograafilise "Revolutsiooni" sõnad: "Unes võib rännata lõppu teed, kuid ükskord peab ärkama. Ta leidis laulu, ta leidis enda. Kolm maad olid üheks saand."

Margus Haav,
Sakala

Teabekogu tõi tunnustuse

2010-10-22

Raamatukoguhoidjate ühing omistas Eesti Pärimusmuusika Keskusele teabekogu asutamise ja käimalükkamise eest tiitli Aasta tegu 2010.

Pärimusmuusika teabekogu avati Viljandi Pärimusmuusika Aida keldrikorrusel 2009. kevadel. Lühikese ajaga on korrastatud mujetavaldav hulk pärimismuusika allikaid ning loodud juurdepääs paljudele elektroonilistele heli- ja videoandmebaasidele. "Teabekogust on saanud loominguline keskkond pärimusmuusikaga tegelemiseks ja uurimiseks," seisab raamatukoguhoidjate ühingu avalduses.

Eesti Pärmismuusika keskuse esindajana 22. oktoobril auhinna vastu võtnud Sofia Joons sõnas, et nii suur tunnustus tuli üllatusena ning innutab seni teostamata ideed teabekeskuses teoks tegema.

Aida suurt saali kaunistab uus pannoo

2010-10-18

Hiljuti Viljandi pärimusmuusika aida suure saali lava taha seinale seatud pannoo jätab eemalt vaadates efektse mulje, kuid kõiki selle põnevaid detaile ei pruugi kaugelt märgatagi.

Näiteks on riidele trükitud fotosid endistest ja praegustest pärimusmuusikutest. "Nii see mõeldud oligi," kinnitas kunstnik Kersti Rattus, kelle eestvedamisel teos sündis. "Et majast tehakse teleülekandeid, on see ühelt poolt taustaks, teisalt pakub aga võimalust näidata mõnd detaili suures plaanis."

Pannoo valmistamiseks kulus rohkem kui kümnel inimesel üle poole aasta. Esialgu sooviti töö lõpetada suvise festivali ajaks, kuid see osutus arvatust aeganõudvamaks. Nii said pannood esimest korda näha möödunud nädalavahetusel peetud lõikuspeo külalised.

Villasest, linasest ja puuvillasest materjalist seinakatet on tikitud ja telgedel kootud. Ametis oli suures osas sama meeskond, kelle teha on ka pärimusmuusika festivali kujundus, ning oma osa andsid Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö õpilased.

"Fantastilised inimesed, suudavad nii palju tööd teha!" kiitis Kersti Rattus, kes oli teose kavandamist alustanud juba kevadel. "Võib öelda, et tänapäeva kohta on nad isegi liiga sihikindlad. Nad tegid kaasa väga hea meelega."

Kolmeosalise teose iga tasand kannab oma kindlat sümbolit. "Alumises osas toimub kasvamine ning siin on kujutatud muusikariistu ja muusikuid," kirjeldas Kersti Rattus. "Keskmine osa näitab õitsengut ning siin on kesksel kohal ait ise koos toetajatega. Ülemised ornamendid sümboliseerivad pöörlemist, jõudu ja päikest."

Ülemisse ossa mahuvad ka rombid kui sündi tähistavad elemendid ning omal kohal on Linnutee. "Rahvalaulud kõnelevad lihtsas ja piltlikus keeles, nad ei tule sulle jõuga peale," mõtiskles kunstnik. "Siin on samamoodi. Võib teada sümbolite tähendusi, aga see pole otseselt vajalik. Ta loob ka niisama rõõmsa meeleolu ning ornamentide kaudu paralleeli rahvamuusikaga."

Pärimusmuusika keskuse juhataja Ando Kiviberg on tulemusega väga rahul. "Panno on väga detailirikas," leidis ta.

Senine kirev ning CD-plaatidega kaunistatud pannoo kattis kinni aida suured suitsuluugid ning see tuli ohutuse huvides maha võtta.

Margus Haav,
Sakala
www.sakala.ajaleht.ee

Järgmise aasta pärimusmuusika festival keskendub rütmile ja pulsile

2010-10-12

2011. aasta 28.-31. juulil peetava XIX Viljandi pärimusmuusika festivali teema on "Rütm ja pulss", mille kaudu loodavad korraldajad esinejaid ning publikut omavahel senisest veelgi tugevamalt siduda.

Festivali programmipealik Tarmo Noormaa märkis, et peo fookuses on rütmilisus. "Pole oluline, kuidas rütmid tekivad, kas meloodiapilli, laulu, tantsu või trummiga. Tähtis on rütmid pillidel üles leida ning nendega kuulajaid ja tantsijaid inspireerida. Eesti pärimusmuusika on olnud enamjaolt meloodiakeskne, rütmipillid pole siinmail olnud kuigivõrd levinud. Seda tähelepanuväärsem on olnud eestlaste oskus luua rütmimustreid laulu ja meloodiapillide abil. See on hoidmist ja arendamist väärt," selgitas ta.

Lisaks on Noormaa sõnul festivali korraldajad otsustanud tähelepanu pöörata Eestis viimasel ajal jõudsalt populaarsust kogunud võõramaise päritoluga rütmipillidele, nagu näiteks djembe, cajon ja darbuka. "Vaatame, kas nendega saab mängida ka meie oma labajalga, kargust, polkat ja valssi nii, et meloodiapillidele omane "vajutus" säiliks."

Festivali pealik Ando Kiviberg selgitas, et uut teemat valides otsustas festivali korraldusmeeskond püsida samal teel, mida peeti silmas läinud suvel. Kui eelmisel korral ärgitati publikut pärimuslike tantsusammudega sinasõprust sobitama ning pillimehega dialoogi otsides tantsupõrandal improviseerima, siis järgmisena tähtsustatakse tantsuks mängimise ning laulmise oskust ehk pärimusmuusika loomulikku olemust.

Kivibergi sõnul on pärimusmuusika rahvusliku muusikalise emakeelena elujõuline siis, kui see elab ja areneb oma loomulikus keskkonnas ehk vahetult inimeste sees ja ümber. "On loomulik, et ansambli muusikud jagavad ühtset pulsitunnetust, sest selleta pole nauditav koosmäng võimalik. Et kõigil oleks peoplatsil hea olla, on tähtis jõuda ka muusiku ja tantsija vahelise pulsitunnetuseni. "

Alates 12. oktoobrist on festivali esinejate leidmiseks avatud demovoor ning tunnuskujunduse konkurss, mille kohta saab infot festivali kodulehelt.

Soodushinnaga festivali passid tulevad müügile detsembri algul.

XIX pärimusmuusika festivali põhiprogrammis saab sarnaselt eelmistele kordadele olema ligi 70 kontserti, millele lisanduvad ülesastumised tantsupõrandal, Rohelisel vabalaval ja tänavanurkadel. Samuti on külalised oodatud õpitubadesse, näitustele ning PÖFF-i filmiseanssidele.

Hõimupäevad üle Eesti

2010-10-11

Fenno-Ugria Asutuse eestvedamisel leiavad sel nädalal üle Eesti aset erinevate soome-ugri ja samojeedi rahvaste kultuure tutvustavad iga-aastased hõimupäevade üritused, mille eesmärgiks on pöörata tähelepanu eestlaste lähimatele sugulasrahvastele ning tugevdada hõimurahvaste vahelisi sidemeid.

Marimaalt, Mordvast, Udmurtiast, Handi-Mansimaalt, Karjalast, Ida-Soomest ja Ungarist kohale saabunud pärimusmuusikud esinevad 11.-17. oktoobrini rohkearvulistel kontsertidel, hõimurahvaste kirjanike ja nende loominguga saab tutvuda kirjandusüritustel, kinos Artis on kavas soome-ugri filmiprogramm ning avatud on mitmed näitused.

Sugulasrahvastele pühendatud ettevõtmised toimuvad üle kogu Eestimaa rahvamajades, raamatukogudes ja koolides. Et hõimupäevade peaeesmärgiks on algusaegadest saati soome-ugri rahvaste tutvustamine noortele, toimub just koolides palju soome-ugri rahvastele pühendatud tunde, kohtumisi ja kontserte.

Soome-ugri rahvaid tutvustavaid ja nende omavahelisi sidemeid tugevdavaid hõimupäevi tähistatakse Eestis juba alates 1929. aastast. Hõimupäevade traditsioon katkes küll nõukogude okupatsiooni ajal, kuid jätkus taasiseseisvumisel 1988. aastal.

Tutvu hõimupäevade kava ja esinejatega siin.

Fotonäitus tähtsustab põlvkondade sidet

2010-10-04

5.-22. oktoobril on Viljandi Pärimusmuusika Aida fuajees võimalik nautida fotonäitust "Üle ühe põlve", mis kõrvutab kangale trükituna vanaisa Kalju Mihkelsoni ning tema lapselapse Merli Antsmaa pilte.

Merli Antsmaa, kes on ka näituse koostaja ja kujundaja, rääkis, et pole kunagi vanaisa Kaljuga kohtunud, sest viimane lahkus siit ilmast 1976. aastal, kümme aastat enne tema sündi. "Vanaisa oli Pärnumaal külapiltnik. Mõne aja eest sattus üks osa tema fotodest minu kätte ja ma märkasin neis mu oma piltidega teatavaid sarnasusi. Nüüd julgen öelda, et just fotograafia on mul aidanud kadunud vanaisaga sidet leida. Noored võiks esivanematelt rohkem õppida, neid rohkem hinnata - mälestused on väärtus omaette," rääkis ta.

1986. aastal sündinud Merli Antsmaa on aktiivselt pildistamisega tegelenud 2006. aastast. Õppides Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias, on ta pildiliselt jäädvustanud ohtralt siinsete tantsijate, näitlejate ja muusikute eksamitöid ning kümneid Viljandi kultuurisündmusi.

Kalju Mihkelson (1931-1976) tegutses külapiltnikuna Pärnumaal Häädemeeste kandis. Tema fotodel domineerivad külainimesed mitmesuguste tähtpäevade kontekstis (peod, matused, perekondlikud sündmused jms.). Samas on ta teinud ka palju portreepilte. Pärimusmuusika Aidas näha olevad pildid on tehtud 1950. ja 1960. aastatel.

Järgmisena rändab näitus Pärnusse, Tartusse, Tallinnasse ja Rakverre.

Noore kitarrimängija preemia

2010-09-28

21.-25. septembril toimunud Viljandi Kitarrifestivalil kuulutati välja Tiit Pauluse nimelise noore kitarrimängija preemia ja ühekordse stipendiumi võitja, kelleks on Laur Joamets.
Laur Joamets alustas kitarrimängu 9-aastaselt ning ta on saanud koolitust oma isalt, kitarrimängija Andres Joametsalt, Peeter Printsilt, Ain Aganalt, Oleg Pissarenkolt ja Ain Vartsilt.
Laur Joamets on mänginud telesaate "Eesti otsib superstaari" taustaansamblis ning teinud koostööd paljude pop-artistidega nagu näiteks Ott Lepland, Luisa Värk, Jana Kask ja paljud teised. Ühtlasi on Laur Joamets ansambel Dramamama asutajaliige.
Seekordse Viljandi kitarrifestivali eesmärk oli edendada improvisatsioonilist ja stiiliülest kitarrimängu. Meeleolukal nädalal esines improvisatsioonilise kitarrimängu virtuoose nii kodu- kui välismaalt, nende seas Ulf Wakenius Rootsist koos Estonian Dream Big Bandiga dirigent Örjan Fahlströmi juhatusel.
Samuti olid fookuses noored kitarrimängijad Eestist, Leedust ja Soomest, kes osalesid terve nädala vältel õpitubades ja esitlesid oma oskusi kontserdil ning jam-session'itel.
Viljandi kitarrifestivali kontserdid toimusid Pärimusmuusika Aidas, Jaani kirikus ja nukuteatris.

Jätkub päevaste kontsertkohtumiste sari

2010-09-28

Jaanuaris Eesti Pärimusmuusika Keskuse ja Viljandi eakate organisatsioonide ühise ettevõtmisena alguse saanud päevaste kontsertkohtumiste sari jätkub oktoobris, mil publiku ette astub Katrin Karisma.
Pärimusmuusika keskuse avalike suhete juht ja kontsertkohtumiste läbiviija Rannar Raba märkis, et koostöö Viljandi Pensionäride Liidu ja Viljandimaa Pensionäride Ühenduse laabus eelmisel hooajal igati ladusalt ning samas vaimus on kavas jätkata ka eelolevatel kuudel. Samas rõhutas ta, et kohtumistele ei ole oodatud üksnes pensionärid vaid igas eas muusikasõbrad.
"Uskusime, et päevaste kontsertkohtumiste formaadile on nõudlus olemas ning saime oma arvamusele selge kinnituse. Nägime aidas sadu elukogenud inimesi, kes on oma loomult terased ja aktiivsed kultuuri tarbijad, kuid kellele pole enamike sündmuste hiline toimumisaeg meelepärane. Pärastlõunane aeg sobib nende päevakavasse seevastu suurepäraselt," rääkis Raba.
Uue hooaja esimene kontsertkohtumine algab 7. oktoobril kell 13.00 ja siis on külaliseks armastatud laulja ja näitleja, legendaarne Pipi Pikksuka osatäitja Katrin Karisma. Novembris esineb pillimeister, pedagoog ja Torupillitalu peremees Ants Taul koos muusikust tütre Anu Tauliga.
Rannar Raba sõnul kavatsevad korraldajad hoida joont, mille kohaselt on pooled kontsertkohtumiste esinejad pärimusmuusikud ning ülejäänud mõne teise muusikažanri viljelejad. "Tahan sõltumata sellest, millele külaline oma loomingulises tegevuse keskendub, uurida, kus on tema juured ning milline on tema side pärimusmuusikaga. Senine kogemus on välja toonud hulganisti toredaid ja üllatavaidki seoseid."
Eelmisel hooajal esinesid päevastel kontsertkohtumistel Ivo Linna, Antti Kammiste, Indrek Kalda, Tarmo Noormaa, Heino Tartes, Voldemar Kuslap ja Ike Volkov.

Kohvik võtab tööle kelnereid ja ettekandjaid ning kokk-kondiitri

2010-09-28

Viljandi Pärimusmuusika Aidas tegevust alustav kohvik võtab tööle kelnereid ja ettekandjaid ning kokk-kondiitri.

Lisaks kontsertide publikule hakkab kohvik igapäevaselt teenindama kliente, kes hindavad lummavat vaadet, maitsvat kohvi ning omanäolisi hõrgutavaid toite. Aida kohvikust on kavas kujundada paik, kuhu viljandlased toovad meelsasti oma külalisi ja kus Tartu ning Pärnu vahel reisivad inimesed saavad teha mõnusa kohvi- või söögipeatuse.

Kelner / ettekandja

Töö kirjeldus

kohviku külastajatele püsivalt meeldiva ja professionaalse teeninduse pakkumine
tellimuste vastuvõtmine ja täitmine
serveerimine, laudade katmine ja koristamine
külastajatega arveldamine ning kohvikuruumi korrashoidmine

Nõudmised kandidaadile

vähemalt keskharidus
väga avatud ja sõbralik suhtleja
kiire õppimisvõime ja -tahe
hea eesti ja inglise keele oskus
ausus ja kohusetundlikkus
valmisolek töötada graafiku alusel
teenindusvalmidus ja rahulik meel
hea pingetaluvus

Kandideerimisel tuleb kasuks

küpsus ja varasem töökogemus kelneri või ettekandjana
läbitud erialased koolitused
catering-teeninduse kogemus

Aida kohvik pakub

kaasaegseid töötingimusi meeldivas ja ainulaadses keskkonnas Pärimusmuusika Aidas Viljandi lossimägedes
arenemisvõimalust
sõbralikku meeskonda

Kokk-kondiiter

Töö kirjeldus

peakoka juhiste kohaselt toitude ja kondiitritoodete valmistamine
korra ja hügieeni tagamine köögis

Nõudmised kandidaadile

erialane haridus
kirg maitsvate toitude valmistamise vastu
kiire õppimisvõime
professionaalne töössesuhtumine
loovus ning hea suhtlemisoskus
meeskonnatöö oskus
kohusetundlikkus
valmisolek töötada graafiku alusel
hea pingetaluvus
korraarmastus

Kandideerimisel tuleb kasuks

varasem erialane töökogemus
loomuomane soov pakkuda kohviku külastajatele parimat
võõrkeelte oskus

Aida kohvik pakub

kaasaegseid töötingimusi meeldivas ja ainulaadses keskkonnas Pärimusmuusika Aidas Viljandi lossimägedes
arenemisvõimalust
sõbralikku meeskonda

Täpsemat teavet Pärimusmuusika Aida kohta leiad siit.

Kandideerimiseks saada oma CV koos motivatsioonikirja ja palgasooviga aadressile katrin.laidre@folk.ee hiljemalt 8. oktoobriks 2010.

Festivalide eestvedajad kohtuvad Viljandis

2010-09-23

Pärimusmuusika Lõikuspeo ajal, 1. ja 2. oktoobril kogunevad Viljandisse aastakoosolekule Euroopa Maailmamuusika Festivalide Foorumi ehk EFWMF-i (European Forum of Worldwide Music Festivals) delegaadid.

1991. aastal asutatud organisatsioon ühendab enamike Euroopa riikide maailmamuusika festivalide kunstilisi juhte. Tänavust aastakoosolekut korraldav Eesti Pärimusmuusika Keskus on foorumi liige alates 2000. aastast.

Keskuse juhataja Ando Kiviberg selgitas, et seesugused kokkusaamised leiavad aset erinevates riikides üle Euroopa ning nende korraldamisõiguse üle peetakse liikmete vahel isegi väikestviisi võistlust. „Eelmisel aastal saime kokku Korsikal ning üle-eelmisel aastal Jeruusalemmas. Nüüd õnnestus taas Eesti ahvatlevaks rääkida," lausus ta.

Viljandis peeti EFWMF-i aastakoosolekut esimest korda 2003. aastal. Kuna vahepeal on lossimägede servas valminud Eesti üks moodsamaid ja omanäolisemaid kontserdimaju - Pärimusmuusika Ait -, läheb Kiviberg enda sõnul seekordsele kohtumisele vastu erilise rahulolutundega. „Meil on, mida näidata ja mille üle ühkust tunda."

Kokku on Viljandisse oodata ligi 20 delegaati. Esindatud on näiteks Suurbritannia, Ungari, Norra, Holland, Rootsi, Itaalia, Belgia, Prantsusmaa ja mitmed teised Euroopa riigid ning assotseerunud liikmesmaadest väljaspoolt Euroopat Brasiilia ja Palestiina. Kivibergi kinnitusel on kõik delegaadid oma ala vaieldamatud tipptegijad, näiteks on lubanud tulla Suurbritannia muusikatööstuse üks tuntumaid produtsente ja promootoreid Ben Mandelson.

Aastakoosoleku eesmärgiks on uute muusikaliste avastuste ja kogemuste jagamine, aga ka ühiste ettevõtmiste kavandamine. Lisaks tehakse tutvust kohalike pärimusmuusikutega. Selleks puhuks ongi tänavune Pärimusmuusika Lõikuspidu üles ehitatud ülevaatefestivalina, mis koosneb 40-minutilistest kontsertidest. Nii publik kui delegaadid saavad läbi kahe päeva osa tihedast ja tempokast programmist, mis heidab valgust parimasse, mida Eesti pärimusmuusika maastikult praegu leida võib. Pilti aitavad mitmekesistada balalaikavirtuoos Aleksei Arhipovski Venemaalt ja ansambel Ilgi Lätist.

Aida kohvik võtab tööle peakoka

2010-09-22

Viljandi Pärimusmuusika Aidas tegevust alustav kohvik võtab tööle peakoka.

Töö kirjeldus

kohviku klientidele igapäevaselt meeldivate maitseelamuste pakkumine
vaheldusrikka ning omanäolise menüü koostamine sõltuvalt kohaliku värske tooraine võimalustest ning arvestades tervisliku toitumise põhimõtteid
köögi varustamine kohaliku värske toorainega
köögi toimimiseks vajaliku meeskonna väljaõpetamine ning juhtimine

Nõudmised kandidaadile

erialane haridus
vähemalt 3-aastane töökogemus kokana
kirg maitsvate toitude valmistamise vastu
ausus
professionaalne suhtumine oma töösse
oskus korraldada tööd iseseisvalt ja ratsionaalselt
loovus ning leidlikkus
hea suhtlemisoskus
majanduslik mõtlemisvõime
organiseerimisvõime ja meeskonnatöö oskus
kohusetundlikkus
valmisolek töötada graafiku alusel

Kandideerimisel tuleb kasuks

loomuomane soov pakkuda kohviku külastajatele parimat
korraarmastus
rahvusvaheline erialane töökogemus
catering-teenuse kogemus
võõrkeelte oskus

Kohvik pakub

kaasaegseid töötingimusi meeldivas ja ainulaadses keskkonnas Pärimusmuusika Aidas Viljandi lossimägedes
vaheldusrikast tööd ja võimalust loomingulisteks väljakutseteks
eneseteostusvõimalust
võimalust hea tööga avalikkuse ees silma paista

Täpsemat teavet Pärimusmuusika Aida kohta leiad siit.

Kandideerimiseks saada oma CV koos motivatsioonikirja ja palgasooviga aadressile katrin.laidre@folk.ee hiljemalt 5. oktoobriks 2010.

Festival toob Viljandisse mitmekesise kitarrimaailma

2010-09-21

Kolmandat korda koguneb kitarrimängu armastav seltskond muusikuid Viljandisse, et 21.-25. septembrini tuua kuulajateni meisterlikku kitarrimängu intiimsetest helimõtisklustest särtsakate soolotulevärkideni.
Toimuvad kontserdid, õpitoad, jam-sessionid ning kohtumised, mis annavad publikule aimu, kui mitmekesine on kitarrimaailm. On võimalik näha lähedalt muusiku isiklikku kohtumist oma instrumendiga, kui Paul Daniel astub üles oma soolokavaga õdusas-koduses Viljandi nukuteatris. On võimalik olla tunnistajaks aastatepikkusele sõprusele muusikas, kui eelmise aasta Tiit Pauluse nimelise noore kitarrimängija preemia saaja Erki Pärnoja ning trummar Kristjan Kallas painutavad rütme ja helisid. Või siis Norra tuntud jaazmuusikute, kitarrivirtuoos Jacob Youngi ja saksofonist Bendik Hofsethi muusikalist kahekõnet. Samuti pakutakse kuulajale uusi ja üllatuslikke kohtumisi laval, olgu selleks siis tehniliselt ja tunnetuslikult säravad Ben Monder ja Kristjan Randalu või Soome tunnustatud kitarrimängija Niklas Winter koos Siim Aimla Trioga.
Festival lõpeb suurejoonelise kontserdiga, kus Estonian Dream Big Bandi ja Rootsi dirigent Örjan Fahlströmiga koostöös, astub Pärimusmuusika Aida lavale Rootsi tippkitarrist Ulf Wakenius. Sinna vahele on pikitud veel eriilmelisi kontserte, mis sobituvad Viljandi maalilise sügise loomulikuks taustaks.

Maian Kärmas,
kitarrifestivali pressipealik

Zetod ja Paabel annavad paljulubava kontserdi Rock Cafes

2010-09-16

Eesti ühed armastatumad folkbändid Zetod ja Paabel kohtuvad 16. septembri õhtul Tallinnas klubis Rock Cafe, et lisaks enda loomingule esitada värske nägemus vastase repertuaarist - mõlemad bändid kaverdavad teineteise lugusid.
Zetode solisti Jalmar Vabarna sõnul on plaanis mängida eelkõige juunis ilmunud plaadi "Lätsi sanna" palasid, kuid mitte ainult - kavas on ka Zetode esimese hiti "Põdralugu" uus tulemine, millest tõotab kujuneda õhtu nael.
Vabameelne Paabel aga lubab rokkida küünitäitmise taustal ning tuua kuuldele lahedad folkbiidid!
Uksed kontserdile avanevad kell 19.00. Piletid hinnaga 100 krooni on müügil Piletilevi müügikohtades ja Statoili teenindusjaamades.

Vaata lisaks: www.myspace.com/zetod, www.myspace.com/paabel

Jalmar Vabarna loobus tippspordist muusika nimel

2010-09-13

(Ajalehes Sakala 4. septembril 2010 ilmunud persoonilugu. Autor: Gerly Nugis)

«Zetod, Klapp, Gjangsta, Viljandi Guitar Trio ning Kiwi Trio ehk Wamberg, Vabarna, Jüssi,» loeb Jalmar Vabarna ühe hingetõmbega üles muusikakollektiivid, milles ta kaasa lööb.

Folgisõbrad teavad teda nii nime- kui nägupidi, ehkki alles mõni aasta tagasi oli tema seos pärimusmuusikaga veel üsna habras.

Setumaalt pärit Jalmar Vabarnat kuidagi eriliselt pärimuskultuuri alalhoidjaks ei kasvatatud. 1987. aastaks, mil ta sündis, ei käidud ka seal kandis enam nii sügavat kultuurirada.

«Siis olnuks ehk teine asi, kui Setumaal oleksid veel alles vanad talud ja lapsed käiksid karjas. Minu emal ja onunaisel on aga maasikakasvatus ning mina pidin hoopis linnuvahis käima,» räägib ta.

Suvehommikuti tõusis Jalmar Vabarna koos onupoeg Artur Linnusega varavalges üles ja kella viie paiku ootasid nad juba põlluservas linde. Kohe, kui mõni maias suleline maasikavagude vahele maandus, pidid poisid ta sealt ära hirmutama. Selleks oli neil suisa spetsiaalne relv.

«Kui vanaonu lubas meile teha linnupüssi, kujutasime Arturiga ette, et saame soola- või õhupüssi moodi relva ning võime sellega tulistada. Siis aga tuli välja, et linnupüss kujutas endast kaht tünni põhjalauda, mis olid omavahel uksehingega ühendatud ja mida kokku lüües kõlas pauk,» jutustab Vabarna toonasest suurest pettumusest.

Juhtus ka seda, et poisid ei olnud jõudnud end nii varajasteks hommikutundideks välja magada ning jäid vahis olles tunniks või paariks tukastama. Kui unevõlg tasa, paugutasid nad jälle edasi.

Nagu Jalmar Vabarna ütleb, jõudis ta just tol ajal äratundmisele, et pillimäng on lahe, ning kui mõni aasta hiljem näis Zetodest üks pill puudu olevat, kutsus ta seltsi oma akordioniga sugulase ja sõbra Arturi.

Põhikooli ja gümnaasiumi ajal käis Jalmar Vabarna nii muusikakoolis kui trennis. Kirgliku orienteeruja ja Peko klubi liikmena eelistas ta aga pilliharjutamise asemel suuskade või rattaga maastikul mütata. Füüsiline vorm oli tal tollal lausa nii hea, et temast oleks võinuks vabalt saada tippsportlane.

«Käisin kahtedel suusaorienteerumise maailmameistrivõistlustel. Ühel aastal Venemaal sain 15., 17. ja 20. koha, mis oli nii kõva sõna, et ka treeneril läksid silmad suureks,» meenutab Vabarna.

Spordiga tegeles ta innukalt seni, kuni astus Viljandi kultuuriakadeemiasse. «Siin jõudis mulle kohale, et kui muusikakoolis õppisin nii nagu muusikakooli õpilased ikka, siis ülikoolis peab natuke rohkem pingutama.»

Esimesel semestril sõitis Vabarna küll veel päris tihti Holstre-Polli suusatama, aga see röövis mitu tundi kõige magusamat pilliharjutamisaega. Nii et tuli teha valik. Et ülikooli astus ta õppima just muusikat, mitte kehakultuuri, valis ta esimese ning jättis sporditegemise päevapealt katki.

Nüüd teab ta, et see oli vale. «Keha lihtsalt vajab liigutamist. Praegu käin jälle võimaluse korral jooksmas, et jõuaksin ikka laval pilli käes hoida ja publiku rõõmuks ka energiliselt ringi hüpata. Muusikule on sport elutähtis - see hoiab keha korras.»

Naerdes lubab mees ühel kontserdil endale pulsikella randmele kinnitada, et välja uurida, kas ta kontserti andes isegi rohkem kaloreid ei põleta kui korraliku treeninguga.

Seda, et ta sportlaskarjääri asemel muusikutee valis, Jalmar Vabarna ei kahetse. «Olen kultuuriakadeemiaga väga rahul,» sõnab ta.

Hästi läheb ka Vabarna muusikakollektiividel, millest enim tuntakse just 2003. aastal loodud Zetosid.

«2004. aastal olime oma nelja looga juba folgil. Saime need kaks korda läbi mängida, sest publik kutsus meid lavale tagasi,» meenutab Vabarna esimest suuremat esinemist ning nendib mõtlikult: «Oli kuldne aeg...»

See ei tähenda, et järgnevad aastad kuidagi kehvemad oleksid. Need on Vabarna ütlemist mööda lihtsalt teistmoodi head.

«Iga ansambel töötab ikka selle nimel, et inimesed teda kontserdile kuulama tuleksid. Praegu on Zetod kõige kaugemale jõudnud, aga kõik on veel ees,» kõneleb ta.

Kuskile pidama jääda ja ennast ühele kindlale asjale ära lubada Vabarna nii pea ei kavatse. Ta tahab ringi käia, õppida ja pilli mängida. «Tahan kütta, kuni saan, mängida nii kaua, kuni oskan, nii et on osatud.»

Akadeemias õpib Vabarna viiendat aastat ja kuigi peas küpseb plaan tuleval kevadel kool lõpetada, ei luba ta midagi.

«Äkki pakutakse näiteks tuuri Indias. Kuidas ma siis ütlen, et ma ei saa sinna sõita, sest pean kooli ära lõpetama?» muigab ta.

Töövõtjaks Jalmar Vabarna hakata ei taha ja palgapäevast palgapäevani elamine talle ei meeldiks. Ka ei aja ta taga suurt rikkust.

«Kui mul parasjagu raha on, muudan oma õppimist ja harjutamist mugavamaks. See, kui sulle meeldib töö, mida teed, motiveerib sind rohkem pingutama,» nendib ta.

Pärimisele, mida ta võtaks ette sel juhul, kui enam muusik ei oleks, vastab Vabarna, et hakkaks siis meelsasti kõrtsi pidama.

Nii-öelda oma koha loomine on plaan, mida ta ei välista ka muusikategemise kõrval. Sellele on ta mõelnud koguni nii palju, et kujutab suurepäraselt ette, missugune see kõrts olla võiks.

«Mulle meeldiks selline mõnus koht, kus sõpradega istuda ja õlut juua. See võiks olla omaette maja. Kindlasti aga niisugune lahe paik, kus armastaksid käia rahvamuusikud.»

Kõrtsi tahaks Vabarna avada mõnes Eesti väikelinnas. «Võib-olla istun ma kunagi siinsamas Viljandis Arkaadia aias oma kõrtsi ees,» muigab ta. «Ehk teen selle Rubiini asemele.»

Kui küsin, kus ta kümne aasta pärast olla võiks, langetab Jalmar Vabarna korraks mõtlikult pea, aga vaatab siis mulle kelmikal pilgul otsa ja vastab: «Ma surfan Austraalias ning mu sõbrad Jaan Jaago, Veiko Linnus, Artur Linnus ja Barack Obama on ka seal.»

Põgusa mõttepausi järel nendib ta, et Obamat vist siiski pole, aga naised ja lapsed suudab ta sellesse kujutluspilti manada küll. «Lapsed on naisega basseini ääres. Naine rüüpab oma sõbrannadega kokteili ja õhtul on meil klubis esinemine...»

Õhulosse Jalmar Vabarna enda jutu järgi ei ehita, kõrtsiehituseks võib aga ühel päeval minna küll. «Sel juhul hakkab see kandma nime Folk ‘n' Roll või Folk ‘n' Bass või... No midagi sellist ebaoriginaalset igatahes.»

Särav balalaikamängija lisab sügisele värve

2010-09-13

Läinud aastal Viljandi pärimusmuusika festivali publiku jäägitu poolehoiu võitnud ning tänavu veebruaris Vene Teatris ovatsioonidega üle külvatud Venemaa balalaikavirtuoos Aleksei Arhipovski tuleb Eesti Pärimusmuusika Keskuse kutsel taas Eestisse ja annab kontserdi Tallinnas, Tartus ning Viljandis.

Keskuse juhataja Ando Kiviberg märkis, et Arhipovski Eestisse toomine on seotud 1. ja 2. oktoobril Viljandis toimuva traditsioonilise Pärimusmuusika Lõikuspeoga. Tänavu tõotab see kujuneda tavapärasest rahvusvahelisemaks, sest samal ajal peavad Viljandis aastakoosolekut Euroopa Maailmamuusika Festivalide Foorumi delegaadid. „Tahame neile meie oma esinejatele kõrval tutvustada ka paari lähinaabrite tipptegijat. Et aga pikk teekond Moskvast siia läheks täie ette, otsustasime juhust kasutades Arhipovski ka Tallinna ja Tartu publiku ette viia," selgitas ta.

Venemaa üheks tuntumaks balalaikavirtuoosika peetav Arhipovski annab kontserdi Tallinnas Vene Kultuurikeskuses 30. septembril ja Tartus Athena Keskuses 1. oktoobril. Mõlemad kontserdid algavad kell 19.00.

Viljandis astub ta lõikuspeo külaliste ette 2. oktoobri hilisõhtul.

Kiviberg avaldas veendumust, et Arhipovski nimi on nüüdseks tuttav ka paljudele neile eestimaalastele, kel pole siiani olnud võimalust teda vahetult laval näha. "Olen väga rahul, et ta nõustus veebruaris esinema Eesti Vabariigi aastapäeva kontserdil Vanemuises. Kuulsin pärast seda tema kohta ohtralt ülivõrretes kiidusõnu."

Arhipovski näol on tegu silmapaistvalt osava pillimehega, kes suudab nobedate näppude, kolmekeelse pilli ja tagasihoidlike elektrooniliste abivahenditega tekitada illusiooni justkui esineks terve orkester. Tema etteasted pakatavad kirest, pühendumisest ja artistlikkusest, mida mitmed tema austajad on iseloomustanud kui näidet tõelisest vene hingest.

Aidas lauldi lahti kolmas hooaeg

2010-09-11

Pärimusmuusika Ait kostitas oma kolmanda hooaja avapeol publikut nii lüüriliste laulude kui hoogsa tantsu-muusikaga.
Reedel, 10. septembril aset leidnud peo juhatas sisse noore põlvkonna üks karismaatilisemaid pärimusmuusikuid Mari Kalkun, kes tõi koos heade sõprade Triin Normani, Silver Sepa, Siim Soopi ja Karoliina Kreintaaliga kuulajateni loomingut värskelt autoriplaadilt "Vihmakõnõ". Kontserdi teine pool oli ajalooliste sõjalaulude esitamisega legendaarseks saanud ansambli Lindpriid kanda.
Nagu kombeks, ei piirdu ait hooaja olulisematel sündmustel kontserdiga, vaid pakub külalistele võimalust ka jalga keerutada. Selleks puhuks tulid avapeole musitseerima energilised noored Jalmar Vabarna, Maarja Nuut, Karoliina Kreintaal, Eeva Lindal ja mitmed teised.
Aida produtsendi Janne Suitsu sõnul lähtuti avapidu ettevalmistades soovist tuua publiku ette nii noori ja värskeid kui kogenud ja töökindlaid tegijaid. "Mari Kalkun on vaieldamatult üks silmapaistvamaid noori lauljatare, kelle hääletämbrit pole võimalik kellegi teisega segi ajada. Sama peab märkima ka Lindpriidesse kuuluvate Jaan Söödi, Toomas Lunge ning Indrek Kalda kohta. Sõnumiga laulud, mille saatel sobib videvikuajale vastu minna, olidki selle õhtu kõige olulisemaks märgiks," rääkis Suits.
Lisaks kümnetele üksikkontsertidele iseloomustavad alanud hooaega mitmed sündmustesarjad, millega Pärimusmuusika Aida sõbrad on juba tuttavad. Näiteks jätkuvad Annika Mändmaa eestvedamisel lastega peredele suunatud laupäevased pärimushommikud, millele võrreldes varasemaga lisatakse kohapeal küpsetatavate pannkookide lõhna. Kultuuriakadeemiaga kahasse korraldatav kontsertkohtumiste ja loengute sari Omakultuuriakadeemia keskendub eelseisvatel kuudel teemale „Kultuur ja keha".
Koostöös eakate organisatsioonidega saavad jätku eelmisel hooajal alanud päevased kontsertkohtumised. Esimesena tuleb oktoobris huviliste ette Katrin Karismaa.
Oktoobri esimestel päevadel on kavas traditsiooniline 2-päevane lõikuspidu, mille publik tõotab sedapuhku kujuneda tavapärasest rahvusvahelisemaks, sest samal ajal kogunevad Viljandisse oma aastakoosolekule Euroopa Maailmamuusika Festivalide Foorumi delegaadid.
Pärimusmuusika Ait avati Viljandi lossimägede servas 2008. aasta kevadel. Alates sellest sügisest on aidal esmakordselt hooajatoetajad: AS A Le Coq ning LHV Pank.

Vägilased mängivad eesti rahvaga

2010-08-27

Kümneaastane etnoansambel Vägilased sai rukki-lõikuse ajal valmis oma uue, laulumängude plaadi "Kes aias?" ja läheb teele mööda Eestit - Kihnust Värskani.
Mihkel Raud kirjutas juba aastal 2006 Eesti Päevalehes: "Vägilased on esimene bänd pärast Collage'i, kelle katsed eesti rahvamuusikat elektriliste instrumentidega segada talumatut piinlikkust ei valmista."
Vägilased (Meelika Hainsoo - laul ja viiul; Cätlin Jaago - torupill, vilepillid, parmupill, laul; Jan Viileberg - kitarrid; Tiit Kikas - elektriviiul, live-elektroonika; Marti Tärn - basskitarr; Reigo Ahven - löökpillid) kuulub vaieldamatult Eesti tuntumate ja tunnustatumate pärimusmuusika kollektiivide sekka. Käesoleval suvel Viljandi pärimusmuusika festivalil antud kaks kontserti olid taas väga menukad ja tõestasid veelkord, et ansambli publik ootab tantsumänge väga ja tuleb juhendamisega heal meelel kaasa.
Pikalt hoogu kogunud soov anda ammuunustatud laulumängudele uus elu ning tutvustada kuulajatele valikut laulumängude erinevatest variantidest üle Eesti, on jõudnud plaadile. Cätlin Jaago ja Meelika Hainsoo on välja otsinud uusi variante näiteks juba lasteaiast tuttavaks saanud lauluviisidest "Kes aias?", "Rukkilõikus", aga tutvustavad ka vähemlevinud traditsioonilisi laulumänge, nagu "Ätsemäng", "Nõelamäng" jne.
Mängulaulude taasesitamisel peab ansambel esmatähtsaks säilitada lugude esmast funktsiooni, sisu, tempot ja mängulikkust. Tegemist on ka unikaalse õppematerjaliga, kuna plaadiga on kaasas raamat, mis jagab mängukirjeldusi ja laulude sõnu nii eesti kui inglise keeles.
Vägilastel on varem ilmunud kaks albumit: "Väga ilusad" (2004) ja "Ema õpetus" (2006).
Nüüdse ringreisi mõnel kontserdil teevad külalisena kaasa ansambli head sõbrad Orelipoiss ja ansambel Klapp, kus mängib ka üks Vägilaste asutajaliige Kristjan Priks ning eksvägilane Toomas Valk.

Ringreisi kontserdid:

28. august - Kihnu Muinastulede öö
2. september - Tartu klubi Plink Plonk (külaline Orelipoiss)
3. september - Värska rahvamaja (külaline ansambel Klapp)
4. september - Võru kultuurimaja Kannel
9. september - Haapsalu kultuurimaja (külaline Orelipoiss)
10. september - Kuressaare kultuurivara
16. september - Tallinn, Von Krahli teater
17. september - Türi kultuurimaja (külaline Orelipoiss)
24. september - Pärnu Endla teatri kohviku Jazziklubi
2. oktoober - Viljandi Pärimusmuusika Ait - Lõikuspidu

Vaata ka ansambli kodulehte: www.vagilased.ee

Keskus võtab tööle majajuhi

2010-08-24

Eesti Pärimusmuusika Keskus võtab tööle majajuhi, kelle ülesandeks on Viljandi Pärimusmuusika Aida külaliste kliendisõbraliku teeninduse tagamine.

Töö kirjeldus

Pärimusmuusika Aida külaliste teenindamine, informatsiooni jagamine
Kliendisõbraliku infolaua, müügileti ja piletipunkti töö tagamine
Telefonikõnedele vastamine, teadete edastamine ja kõnede suunamine
Maja heakorra jälgimine

Nõudmised kandidaadile

kutse- või keskharidus
väga hea suhtlemis- ja väljendusoskus
meeldiv töökogemus klienditeenindajana
väga hea eesti ja inglise keele oskus
hea arvutikasutamise oskus
valmisolek töötada graafiku alusel
sõbralikkus, abivalmidus ja kohusetundlikkus

Kandideerimisel tuleb kasuks

sümpaatia vaimse ja ainelise kultuuripärandi vastu
positiivne ellusuhtumine
teiste võõrkeelte oskus

Eesti Pärimusmuusika Keskus pakub

rõõmsameelset kollektiivi
kaasaegseid töötingimusi meeldivas keskkonnas Pärimusmuusika Aidas Viljandi lossimägedes
tööd arenevas, avatud ja ühiskonda teenivas organisatsioonis
rohkelt muusikaelamusi

Kandideerimiseks saada oma CV koos motivatsioonikirja ja palgasooviga aadressile katrin.laidre@folk.ee hiljemalt 5. septembriks.

Lisainfo:
Katrin Laidre, personalijuht
Tel: 434 2053
E-mail: katrin.laidre@folk.ee
www.folk.ee

Õpistu peibutab sügishooaja kursustega

2010-08-24

Vabahariduskool August Pulsti õpistu ootab sügishooajal huvilisi osalema ligi paarikümel kursusel, mis aitavad lihvida pillimänguoskust aga ka tundma õppida Eesti eri piirkondade pärimusmuusikat ja -tantsu.

Õpistu juhataja Sofia Joons märkis, et tegelikult on vabahariduskooli puhul väga keeruline öelda, millal üks hooaeg lõpeb ja teine algab, sest mitmed kursused leiavad aset ka suvekuudel. "Näiteks oli meil 20.-22. augustil Vormsil hiiu kandle kursus ning 25.-27. augustil saavad muusika- ja huvikoolide õpetajad Viljandis osa sissejuhatusest pärimusmuusikasse." Veel ühe olulise suvise teetähisena tõi Joons esile vahetult enne Viljandi pärimusmuusika festivali Kõpus aset leidnud XIV Eesti ETNO laagri, kus noorte eestli muusikute kõrval täiendasid sel korral oma pillimänguoskust mordvalased, belglased, rootslased, tšehhid ja austerlased.

August Pulsti õpistu on pärimusmuusikaõpet pakkuv vabahariduskool, mis sai oma nime vanavarakoguja ja Eesti muusikalise pärandi jäädvustaja August Pulsti (1889-1977) järgi. Õpistu tegutseb Pärimusmuusika Aidas Viljandis.

Loe lähemalt kursuste kohta siit.

Draama 2010 esitleb "Pidulikku lugu"

2010-08-24

Läinud aasta detsembris viiel korral Pärimusmuusika Aidas etendunud lavastus "Pidulik lugu" valiti Eesti suurima teatrifestivali Draama tänavusse programmi.

"Pidulik lugu" põhineb kahel Eesti rahvajutul: "Taevane pulm" ning "Hunt ja Uteke". Need on kokkusaamiste, lahkuminemiste ja taaskohtumiste lood. Pidulikud on Kadri Karu, Mari Kalkun, Helen Rekkor, Liisa Taul, Tanel Kadalipp, Karl Saks, Sander Põllu ja Rauno Kaibiainen.

Lavastust saab näha Draama 2010 autoriteatriprogrammi osana äsja Tartus renoveeritud Teatri Kodus (Lutsu tn 2) laupäeval, 11. septembril kell 16.00 ja pühapäeval, 12. septembril kell 12.00.

Vaata lavastust tutvustavat videoklippi siit ja Draama 2010 kodulehte siit.

Evelin Ilves avas poolakate kontserdi

2010-07-30

Chopini Aasta patroon Evelin Ilves avas 24. juulil Viljandi pärimusmuusika festivalil Poola muusikuid koondava Janusz Prusinowski trio kontserdi.
"Mul on hea meel, et Janusz Prusinowski esines Viljandis suisa kahe kontserdiga ja siin mängiti nii masurkat, poloneesi kui krakowiaki, mis kõik on olnud inspiratsiooniks ka kuulsale Poola heliloojale ja pianistile Fryderyk Chopinile," ütles Evelin Ilves.
Kohe pärast kontserti toimus töötuba, kus Evelin Ilves valmistas kunstnik Kaia Prusinowskaga masurka kooke Nela Rubinsteini (kuulsa pianisti ja Chopini muusika interpreteeri Arthur Rubinsteini abikaasa) retsepti järgi.
"Kui avasin Tallinnas roosiaeda, siis ütlesin, et Chopini aasta Eestis lõhnab tema rooside järgi. Ka Viljandi peaväljakult, linnavalitsuse eest leiab Chopini roosid. Seega Viljandi on teine linn, mis on saanud endale Chopini aasta roosid. Nüüd on lisaks lõhnale Chopini aastal ka oma maitse - masurka kookide maitse," sõnas Evelin Ilves.

Aidarahvas kogub järgmiste sündmuste tarvis energiat ja häid mõtteid

2010-07-30

Andmaks äsjastele festivalielamustele aega settida ning kogumaks eeloleva hooaja sündmuste tarvis häid mõtteid ning energiat, siirduvad Eesti Pärimusmuusika Keskuse töötajad paariks nädalaks kollektiivpuhkusele. Seoses sellega on Pärimusmuusika Ait 2.-15. augustil suletud. Peatse taaskohtumiseni!

Festival tantsitas toredaid inimesi

2010-07-26

22.-25. juulil Viljandi lossimägedes ja südalinnas toimunud XVIII pärimusmuusika festival meelitas taas kokku tuhandeid muusikasõpru. Tantsulisest programmist sai nelja päeva vältel osa umbes 20 000 inimest ehk suurusjärgu poolest sama palju kui varasematel aastatel.
Festivali pealiku Ando Kivibergi hinnangul läks pidu igati korda ning süvendas veendumust, et tegu pole hariliku suvesündmusega. "Festival sündis siirast soovist pärimusmuusikale laiemat kandepinda leida. Selle eesmärgi saavutasime juba aastate eest ning täna võima kindlalt öelda, et tegu polnud ajutise moeröögatusega. Meid on õnnistatud suure hulga kodu- ja välismaiste sõpradega, kes väärivad kõige suuremat lugupidamist. Aitäh kõigile, kes leidsid tee Viljandisse ja aitasid festivali-imel taaskord sündida," rääkis Kiviberg.
Pealik avaldas heameelt, et festivali külalised võtsid kiiresti omaks Jaani kiriku esisesse vallikraavi rajatud tantsupõranda. "Kuna see oli pidevalt tantsijatest ja muusikutest tulvil, usun ma, et meil on põhjust tantsupõrand maha panna ka järgmistel kordadel. Tants pääses inimeste seest valla just nii, nagu me mullu sügisel seekordset teemat paika pannes lootsime."
Sarnaselt varasematele aastatele oli ka sel korral festivali publikurohkeimaks päevaks laupäev, mil kontsertidest ja õpitubadest sai osa üle 10 000 inimese. Populaarseimaks esinejaks osutus Venemaa ansambel Otava yo, keda käis laupäeval Kaevumäel kuulamas umbes 4000 inimest. Peaaegu sama palju oli publikut Svjata Vatra ja Pantokraatori vabaõhukontsertidel.
Internetilehe www.folk.ee kaudu elati festivalile kaasa 2285 arvutist. Lisaks Eestile, tunti festivali ülekannete vastu huvi 27 riigis, kõige enam Saksamaal, Rootsis ja Soomes. Eestis jõudsid ülekanded tuhandetesse kodudesse ka Elioni DigiTV vahendusel.
Järgmine festival toimub 28.-31. juulil 2011 ning selle teema saab avalikuks sügise hakul.

Võidupühale pühendatud näitus

2010-06-18

Võidupühale pühendatud näitustel Pärimusmuusika Aidas on välja pandud fotod Vabadussõjast ja Kaitseliidu ajaloost.

Eksponeeritud on ligi 180, enamuses seni vähe või üldse mitte avaldatud fotot koos selgitavate tekstidega. Näituse on kokku pannud Kaitseliidu museoloog Tanel Lään ning see on avatud 17. juunist 7. juulini. Pärimusmuusika Ait on lahti tööpäeviti kell 09.00-19.00 ning nädalavahetustel 11.00-17.00.

Vabadussõja näitusel "Rindejoon" näeb kuperjanovlasi 1919. aasta maikuu lõpus külarahva keskel Petserimaal ja nende jõudmist Pihkvasse, Kalevi pataljoni võitlejaid Lõunarindel, saab ettekujutuse väeosade töökodadest, väliköökidest, poodidest ja laskepesadest rindel, relvastuse varumisest ja remontimisest ning näeb Vabadussõja ajal formeeritud Eesti väeosade lipukavandeid.

Vabadussõjas langenute mälestusele on pühendatud pildigalerii, kus on nii soomusrongide divisjoni suurtükiväe inspektor leitnant Reinhold Sabolotnõi kui ka Vabadussõja mälestussambad, millest osa on veel taastamata.

Lahinguväljadel langes 2121 võitlejat. Haavade, põrutuste ning haiguste tagajärjel suri 2058 sõjameest. Koos terroriohvrite, vangilangenute ja muul viisil hukkunutega võib Vabadussõjas inimkaotuste arvuks Eestile pidada 6127 inimest.

Briti laevastiku eskaadri saabumine 12. detsembril 1918. aastal kujunes Eesti Vabadussõjas üheks pöördepunktiks, mis näitusel leiab samuti kajastamist nagu ka Briti kõrgemate mereväeohvitseride kirjad kindral Johan Laidonerile.

Kaitseliidu ajaloost saab vaadata kahte näitust "Noored Kotkad-80" ja "Kolmas algus". Noored Kotkad on Kaitseliidu juures tegutsev vabatahtlik skautlik poisteorganisatsioon, mis asutati Kaitseliidu Vanematekogu otsusega 27. mail 1930. Enne laiali saatmist oli Eestis 20 000 noorkotkast ja 1800 noortejuhti.

Noorte Kotkaste organisatsioon taastati 12. augustil 1989 Pärnumaal Tahkurannas. Organisatsiooni ülesanneteks on skautlike kasvatusmeetodite ja treeningu kaudu kasvatada noortes tasakaalukust, sõbralikkust, ausust, südamlikkust ja otsustusvõimet, süvendada noortes armastust oma kodu ja isamaa vastu, valmistada neid ette kaitseväeteenistuseks ja anda oskusi hädasolija abistamiseks.

Enne Teist maailmasõda oli Noorte Kotkaste patrooniks president Konstantin Päts, 2007. aastast Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. Noorte Kotkaste ridadesse kuulub praegu üle 4000 poisi ja noormehe.

Näitus "Kolmas algus" kajastab Kaitseliidu taasasutamist 1990. aastate alguses. Need olid rasked, huvitavad ja otsustavad ajad, mil uue Eesti ehitamisel tehti palju julgeid otsuseid, mil teiste Eesti riigile oluliste struktuuride seas ehitati juba kolmandat korda ajaloo jooksul (1918, 1924 ja 1990) vabatahtlikku riigikaitse organisatsiooni - Kaitseliitu. Tänasest päevast näeb aga pilte Kaitseliidu tegevusest terrritoriaalkaitsel ja rahuvalvemissioonil.

Näitustel esitatavad fotod on Kaitseliidu muuseumi fotokogust ja Eesti Filmiarhiivist.

A Le Coq toetab festivali ja hooaega

2010-06-09

MTÜ Eesti Pärimusmuusika Keskus sõlmis aktsiaseltsiga A Le Coq koostööleppe, mis toob tuntud joogitootja järgmiseks kaheks aastaks tagasi Viljandi pärimusmuusika festivali suurtoetajate hulka. Samuti toetab ettevõte kahel järgmisel hooajal Pärimusmuusika Aida hooajasündmuste korraldamist.

Pärimusmuusika keskuse juhataja Ando Kivibergi sõnul näitasid koostööläbirääkimised A Le Coq-iga, et ettevõtte oskab hinnata keskuse tegevust ning mõistab selle pikemaajalisi eesmärke. Kõige selgemaks tunnistuseks sellest on tema hinnangul asjaolu, et A Le Coq ei piirdu järgneval kahel aastal üksnes suvise pärimusmuusika festivali toetamisega, vaid paneb õla alla ka aida hooajasündmustele.

Ait pani teisele hooajale punkti

2010-06-02

Viljandi Pärimusmuusika Ait pani 28. mail oma hooajale punkti kireva peoga. Kuna juuli lõpus peetava XVIII Viljandi pärimusmuusika festivali teema on "Seest tuleb üks tants!", andsid ka hooaja lõpetamisel tooni tantsulised lood ja laulud.

Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhataja Ando Kivibergi hinnangul laabus aida teine hooaeg ladusalt. „Kuigi majanduses valitsevad heitlikud olud ning tööpuudus püsib kõrgel, on meie sündmustele publikut jagunud. Rõõm on tajuda, et inimesed ei otsi üksnes odavat meelelahutust, vaid leiavad aega ka püsiväärtustesse süvenemiseks."

Mitmekümne kultuurisündmuse seast tõi Kiviberg meeldejäävamate hetkedena välja tantsulavastuse „Tantsumasin" esietenduse, Marko Matvere ja Margus Põldsepa ühiskontserdi „Sõbrad sõiduvees" ja iirlaste ansambli Providence kontserdi. Lisaks avaldas juhata heameelt, et koostöös Viljandi eakate organisatsioonidega käivitus päevaste kontsertkohtumiste sari, kuhu leidsid tee sajad pensionärid aga ka nooremas eas publik.

„Väljaspool Viljandit korraldatud sündmustest oli kõige suurema märgilise tähendusega galakontsert Estonias, millega võtsime kokku August Pulsti 120. sünniaastale pühendatud sündmuste rea. Ja muidugi ei saa märkimata jätta Venemaa balalaikavirtuoosi Aleksei Arkhipovsky emotsionaalset kontserti Vene Teatris ning festivali MAAjaILM Tartu klubis Plink Plonk," rääkis Kiviberg.

Alates sügisest on Pärimusmuusika Aidal esmakordselt hooajatoetajad: AS A Le Coq ning LHV Pank. Mõlemad ettevõtted on ka seekordse ja järgmise pärimusmuusika festivali suurtoetajad.

Hooaja lõpetamise juhatas sisse akordionimuusikal põhinev kontsertlavastus „Hinged rändavad kevadeti", mille on loonud TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tudengid Kulno Malva ja Loore Martma. Õhtut jätkas ansambel Vägilased, kes on juulis peetava festivali teemale mõeldes koos Lauri Õunapuu ja Tarmo Noormaaga kokku pannud kava, mis sisaldab ohtralt tantsulisi lugusid. Lisaks saatsid Vägilasi Tiit Kikase viiulitüdrukud.

Zetod esitlevad verivärsket plaati

2010-06-02

Maikuu algul võttis Setomaa folkroki kultusbänd Zetod jalad selga ja vihad kätte ning põrutas põhjanaabritele külla, et õiges Soome saunas (loe: stuudios) kogu uus materjal enda seest välja vihelda ja kettale salvestada. Peagi algaval kontserttuuril saab igaüks kütte kuumust ise hinnata.

Jalmar Vabarna sõnul pani enam kui nädalane intensiivne stuudiosessioon Soomes ja sellele järgnenud nädalane viimistlusaeg Eestis ennastki imestama, kui sügavaks bänd oma kraavid on kaevanud. „Etnokulpidega kuulajailt ammutatud energia andis meile palju ideid ja tegutsemisindu, et arhailine seto leelo saaks taaskord väärika tähelepanu ja stiilse lahenduse meie muusikas," kinnitas Vabarna. Uuelt plaadilt leiab kümme lugu, mis on bändi liikmete sõnul helipildilt sisukamad ja pehmemad võrreldes eelmise plaadi lugudega.

Juuni keskpaigas poeriiulitele jõudev CD-plaat „Lätsi sanna" lennutab noored ja loomingut täis folkrokkpunkarid kohe ka plaadiesitlustuurile. „Lisaks pöörasele higistamisele seto rahvarõivais pakume kuulajaile kogu oma uue lauluvaramu taustal ka vanu hitte, samuti oleme ühes kutsunud oma hääd sõbrad," lubab Jalmar Vabarna. Koos Zetodega astuvad kontsertidel üles Lõkõriq, Kristjan Priks, Andreas Kalkun, Aapo Ilves, Lenna Kuurmaa, Tsibihärbläseq, Aare Külama, Allan Järve, Diskreetse Mango Trio ja Trallikud.

Zetode kolmanda plaadi esitluskontserdid toimuvad juunis Tartus, Viljandis ja Tallinnas ning juuli algul Värskas. Peo lõpetab etnodisko. Uksed kõikjal valla alates kella 20-st. Piletid müügil kohapeal.

„Lätsi sanna!" esitluskontserdid:

Kolmapäeval, 16. juunil Tartus klubis PlinkPlonk / erikülalised Lõkõriq, Kristjan Priks, Andreas Kalkun / etnodiskot teeb Martin Oja alias DJ Daysleeper
Neljapäeval, 17. juunil Viljandis Pärimusmuusika Aidas / erikülalised Aapo Ilves, Lenna Kuurmaa, Tsibihärbläseq, Aare Külama, Allan Järve / etnodiskot klubis Puhas Kuld teeb DJ Harl:Etno
Reedel, 18. juunil Tallinnas RockCafés / eriküaline Diskreetse Mango Trio / etnodiskot teeb Aimar Ventsel alias Picney Tiger
Laupäeval, 10. juulil Värska Kultuurikeskuses / erikülaliseks Trallikud

Zetod alustasid Värska kultuurikeskuse eestvedamisel tegevust 2003. aastal. Varem on neilt ilmunud plaadid "Lätsi vällä kaema" (2005) ja "Lätsi tarrõ tagasi" (2008), samuti kaks singlit. Tänaseks on bändist kujunenud tuntuim pärimusmuusikat töötlev kooslus Eestis. Kahel korral on nad kuulajate poolt valitud R2 ja Eesti Pärimusmuusika Keskuse poolt kokku pandud etnoedetabeli parimaks bändiks, samuti on Zetod võitnud A Le Coq Live Eesti Muusikaauhindadel 2009 aasta etno/folkartisti auhinna ja samal aastal Kuldse Plaadi tseremoonial eriauhinna folkmuusika populariseerimise eest. Seto kultuuriringkondade poolt sai bänd tähtsa tunnustuse 2005. ja 2009. aastal, mil Zetosid peeti eduka rahvamuusika töötlemise, menuka kontserttegevuse ning seto identiteedi säilitamise eest Anne Vabarna nimelise omakultuuripreemia vääriliseks.

Vaata lisaks:
www.myspace.com/zetod

Kaerajaan tantsitakse kuulsaks

2010-06-01

Aastal 2011 on Tallinn Euroopa kultuuripealinn ja Eesti rahvatantsijad on sel puhul otsustanud nii Euroopale kui maailmale kinkida oma rahvatantsu kaerajaan, et näidata eestlasi kui tantsurahvast.

Tänaseks on kampaaniaga liitunuid ligi 16 000 inimest, mis teeb keskmiselt 100 kaerajaani tantsijat päevas. Lisaks Eestile on kaerajaani tantsitud USA-s, Belgias, Inglismaal, Itaalias, Kanadas, Leedus, Lätis, Luksemburgis, Portugalis, Saksamaal, Türgis. Tantsust on osa saanud eestlased, ameeriklased, aserid, belglased, grusiinid, inglased, itaallased, leedulased, lätlased, norralased, pakistaanlased, poolakad, portugallased, rootslased, rumeenlased, sakslased, sloveenid, soomlased, türklased, ungarlased, venelased...

Kuidas aidata kaasa kaerajaani Euroopasse viimisele?

Tantsige! Suvi on tantsuaeg, nõudke peokorraldajailt ja bändidelt kaerajaani mängimist. Tutvustage just välismaa sõpradele kaerajaani kampaaniat, leidke võimalus nendega tantsimiseks. Suvereisid on hea kaerajaanimise ajend.

Töödelge! Töödelge kaerajaani, kuidas oskate - tantsige püsti ja pikali, maas ja vees, õhust rääkimata. Looge kaerajaanile uusi sõnu. Kutsuge muusikuid looma kaerajaanist kõikvõimalikke töötlusi alates klassikahõngulistest kuni pungi, räpi ja rajurokini välja.

Teatage! Kuulutage kõigest, mida teete ka Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltslile (ERRS) kõva häälega, tehke pilte ja videoid.

Kui kaerajaan tantsitud, andke sellest teada Kadri Valnerile aadressil kadri@errs.ee lisades järgnevat:

mitu inimest, millal, kus ja kuidas tantsis
mitu ja mis rahvusest inimest kaerajaani selgeks sai
kui võimalik, lisage ka foto või video

Teatamine on tarvilik, sest ERRS peab kaerajaani Euroopasse viimise kronoloogiat, mille leiate koduleheküljelt www.errs.ee/index.php?id=11746

Kaerajaani muusika, tantsukirjeldus ja video on ERRS-i internetiküljel: www.errs.ee.
Eestikeelne fänniklubi Facebookis: www.facebook.com/kaerajaan.euroopasse/
Ingliskeelne: www.facebook.com/group.php?gid=361689294380&ref=ts
55 näidet kaerajaani tantsimisest: www.youtube.com/user/ERRSKJ
Kaerajaanija kiidukiri: www.errs.ee/public/2010_wordid/Kaerajaan_kiidukiri_1.0.pdf

Kaerajaani lugu, mida huvilistele seletada, on kokkuvõtlikult selline: külasepp Jaan Kaer puges mõisa pesukööki, et piiluda seal pesu pesevaid näitsikuid, kes olid palavuse tõttu napis riides. Paraku jäi Jaan Kaer vahele ja sattus pilkelaulu sisse, mis algab sõnadega „Oi Kaera-Jaan, karga välja kaema..." Lisaks võib viidata Eesti külmale kliimale, kus hüppamine ja käte plaksutamine aitab sooja teha.

Peapreemia võitis Ann Maria Piho

2010-05-10

7. mail peeti Viljandi Pärimusmuusika Aidas teist üleriigilist pilliõpilaste võistumängimist. Vilunud muusikutest koosnev žürii hindas peapreemia vääriliseks 15-aastase Võru kanneldaja Ann Maria Piho.

Võistumängimisest võttis osa ligi 70 last Eesti eri paigust. Projektijuht Mare Lilienthal rääkis, et paljud neist paistsid silma oskustega, mis lubaksid üles astuda ka suurema publiku ees. "Võime olla üsna kindlad, et praeguse aja pärimusmuusikutele on tubli järelkasv tulemas," ütles ta.

Lilienthali sõnul oli võistumängimise korraldajatel rõõm aidas kohata korraga kümneid särasilmseid poisse ja tüdrukuid ning nende pühendunud õpetajaid. "Tundub, et kõik laabus suurepäraselt ning järgmisel aastal on oodata osavõtjaskonna poolest veelgi suuremat võitumängimist."

Võistluse viis läbi Eesti Pärimusmuusika Keskuse juures tegutsev vabahariduskool August Pulsti õpistu. Pillimängu hindasid Neeme Punder, Elo Kalda, Ürjo Jaama, Tarmo Noormaa, Ain Agan ja Ando Kiviberg.

Parimad võistumängijad:

Kannel (noorem)
parim - Miina Aleksandra Piho
eripreemiad - Annabel Kaasik, Lisete Link, Robert Reiska

Kannel (vanem)
parim - Ann Maria Piho
eripreemiad - Elise Roodla, Mirjam Vodi

Avatud klass (noorem)
parim - Lisete Ulla
eripreemiad - Kärt Pihlap, Eliise Veltri

Avatud klass (vanem)
parim - Hanna-Liis Lao
eripreemia - Säde Tatar

Torupill (noorem)
parim - Hanna Valk
eripreemia - Ott Leitham

Torupill (vanem)
parim - Kaisa Kuslapuu

Lõõtsalised (noorem)
parim - Ruti Kirikmäe
eripreemia - Doris Kudre

Viiul (noorem)
parim - Laura Kruusamäe

Viiul (vanem)
parim - Gloria Kadarpik
eripreemiad - Marta Lotta Kukk, Triin Puusaar

Näppepillid (noorem)
parim - Egert Ojamäe
eripreemia - Ivo Laanelind

Näppepillid (vanem)
parima - Paul Neitsov
eripreemiad - Sten Aamer, Tõnis Taul

Hiiu kannel (noorem)
parim - Hanna Valk

Pärimuslikud hällilaulud said plaadile

2010-05-06

Tartu muusikastuudio Musaklubi andis välja CD-plaadi "Suisu, suisu lapsukene", mis kannab eesti pärimuslikke õhtu- ja hällilaule.

Plaadile on kogutud ilusaimad hällilaulud, mis pärinevad Eestimaa erinevatest maakondadest. Lisaks on laulu tekstides kasutatud võimalikult palju kohapärimusele vastavat murret. Plaat on ainulaadne selle poolest, et kõik laulud on lauldud lapse ja tema ema, isa või lähedase poolt üheskoos. "Andsime plaadi välja veendumuses, et see aitab hoida ja tutvustada Eesti pärimusmuusikat. Loodame, et see julgustab ning ärgitab nii mõnegi täiskasvanust kuulaja ka ise koos lapsega laulma," rääkis üks plaadi väljaandmise eestvedatest Pille Siht.

Plaat valmis muusikastuudio Musaklubi ja Luunja Lasteaia Midrimaa koostööna. Pille Siht rääkis, et plaadi tegemise idee sündis arusaamisest, et Eestis on vanad hällilaulud ununenud hoolimata sellest, et kunagi on need olnud igapäevaelu lahutamatuks osaks. Samas möönis ta, et vajadus hällilaulude järele on suur. "Vanemad, kellega olen koos tegutsenud, on nende laulude positiivset mõju märganud, kui on tekkinud vajadus lapsi rahustada. Teisisõnu on need ühtaegu meeldivad kuulata aga ka praktiliselt vajalikud."

Lisainfo:
Pille Siht, Musaklubi juhendaja
5346 3674
musaklubi.musaklubi@gmail.com
www.musaklubi.ee

"Seitse aastat ja seitse ööd"

2010-05-03

Pärimusmuusika Aidas etendub 10. ja 11. mail tantsulavastus "Seitse aastat ja seitse ööd".

Eeskätt lastele ja nooremale publikule, aga ka kõigile teistele suunatud lavastuse loojad on TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tudengid Liis Niller ning Rene Liivamägi.

"Seitse aastat ja seitse ööd" on lugu sõprusest ning hoolimisest nii unes kui ilmsi. Poisil, kellel on halb harjumus krati kombel kõiksugu asju näpata, saab ühel ööl unenäos tuttavaks metshaldjale sarnaneva tüdrukuga, kellega koos rännatakse läbi fantaasiamaailma ning kohtutakse salapäraste ja kummaliste tegelastega.

Lavastus pakub kultuuriakadeemia erinevate erialade tudengitele head koostöövõimalust. Näiteks on selle helilise poole kujundanud muusikud Tanel Kadalipp ja Taavet Niller. Videolõikude salvestamisel olid abiks visuaaltehnoloogia eriala üliõpilased Laura Romanova ja Pille Kannimäe. Kokku on lavastuse ettevalmistamises kaasa löönud enam kui poolsada abilist erinevatest osakondadest.

Lavastuse jaoks valmib spetsiaalne lava. Kui tavaliselt tantsitakse kõval põrandal, siis "Seitse aastat ja seitse ööd" tegevus toimub püünel, mis sarnaneb voodiga. Tantsijate Paula Saluranna ja Raho Aadla sõnul on pehmel pinnal tantsimine väga väsitav ning tõsiselt tuleb pingutada, et mitte kaotada tasakaalu. "Samas on ka kukkuda tore, sest pole ohtu haiget saada," möönavad nad.

Etenduse valmimisele on õla alla pannud: Viljandi Metall AS, Delux Domotex OÜ, Baltic Bolt OÜ, ROVEX OÜ, Eesti Kultuurkapital, MTÜ Eesti Pärimusmuusika Keskus, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, Männiku metsatalu ja Eve stuudio.

Etendused algavad nii 10. kui 11. mail kell 18:00. Piletid hinnaga 25 krooni on müügil tund enne algust kohapeal.

Lisainfo:
Lee Lang, projektijuht
5667 2037
lee.lang@folk.ee

NolensVolens esitleb debüütplaati

2010-04-30

Tudengineiudest koosnev NolensVolens annab välja esikplaadi, mille saabumist tähistatakse esitluskontsertidega.

Vokaalansambel NolensVolens koosneb seitsmest näitlemist ja lavastamist õppivatest neiust, kelle kursust teatakse ka Krahli kursuse all. Muusika ja laulmine on kõigil hingelähedane ja nii luuakse oma versioone eesti ja muu maailma pärimuslugudest. 2010. aastal pälvis ansambel R2 ja Viljandi Pärimusmuusika Keskuse korraldatud pärimusmuusika auhindade jagamisel parima uustulnuka tiitli. Bändi liikmed ise ütlevad enda kohta: "NolensVolens on pärimuslik kuid traditsioonidele allumatu - leebe ja samal ajal ürgnaiselik Viljandis teatrit õppivate neidude ansambel. Regilaulud ja oma seaded - omad laulud ja veel omamad seaded."

NolensVolensisse kuuluvad: Katre Kaseleht, Kirsti Villard, Liis Lindmaa, Loore Martma, Maili Metssalu, Mari Pokinen, Ragne Veensalu.

Plaadiesitluskontserdid:

6. mai kl 21.00 - Von Krahl, Tallinn. Pilet 50/75 kohapeal
12. mai kell 19.00 - Genialistide klubi, Tartu- Pilet 35/50 kohapeal
13. mai kell 19.00 - Koidu apteegi hoov, Viljandi.
18. mai kell 19.00 - TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia must saal
21. mai kell 19.00 - Rapla Maarja-Magdaleena kirik

Esikplaadi tegemisele aitasid kaasa: Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, Viljandi Muusikakool, Kehrwieder, TÜ Üliõpilasesindus, bändiliikmete perekonnad, MTÜ Kultuur aitab hingata

Lisainfo:
www.myspace.com/nolenvolen

Aidas näeb Maavalla koja pildinäitust

2010-04-28

Maavalla koda avas 29. aprillil Viljandi Pärimusmuusika Aida fuajees ja klaasosas pildinäituse "Maavalla looduslikud pühapaigad".

Avamise puhul pidas aida kaminasaalis loengu Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse juhataja Ahto Kaasik.

Väljas on üle 30 foto, mis koos allkirjadega tutvustavad hiisi ja teisi ajaloolisi looduslikke pühapaiku, nendega seotud pärimust, tavasid ja pühapaikade hoidmisega seotud muresid. Fotod on teinud Auli Kütt, Ahto Kaasik ja Ahto Raudoja. Allkirjad on koostanud Ahto Kaasik. Näituse on kokku seadnud Elo Liiv ja Epp Margna.

Näitus on varem väljas olnud näiteks Tallinna Linnahallis, Rock Cafes, Rocca al Mare koolis, Kuressaare Kultuurikeskuses, Võru Muusikakoolis, ja Tallinna Heleni koolis.

Märt Avandi on Paabli usalduse üle uhke

2010-04-27

Pärimusfusiooni ansambli Paabel kevadtuuril osalev näitleja Märt Avandi kinnitab Viljandimaa päevalehele Sakala ajakirjanikule Margus Haavale antud intervjuus, et on bändi usalduse üle uhke.

Märt Avandi, bändiga tuurile minna on teil vist esimene kord?
Esimene kord jah ja tuleb tunnistada, et väga tore on. Olen isegi pisut uhke, et Paabel mind kampa võttis.

Kuidas teil muidu suhe pärimusmuusikaga on?
Iga päev ma sellega ei tegele ja kodus on sellise muusikaga plaadid teiste helikandjatega võrreldes vähemuses, kuid Viljandi pärimusmuusika festivalil olen viimastel aastatel ikka käinud. Suhe on positiivne!

Paabeli uuel plaadil laulate kolme lugu. Kuidas võtta: kas teie usaldasite bändi või bänd teid?
Bänd usaldas ikka mind. Valiku, milliseid lugusid ma laulda võiks, tegi Paabel. Ütlesin, et mina olen kõigega nõus, ja nii ta läks.

Teie ja Ott Sepa väga vaimukas teleparoodia «Pean saama Eurovisioonile, muidu suren 2010» on olnud minu üks tänavusi eredamaid muusikaelamusi. Sealt selgus ilmekalt, et näitlejale tuleb lauluoskus kasuks. Kas aga muusikud peaksid näidelda ka oskama?
Näitleja ilmtingimata ei pea laulda oskama. Tean väga palju väga häid näitlejaid, kes ei pea üldse viisi. Musikaalsus on näitlejale lisaväärtus ja tuleb talle muidugi kasuks, aga see pole reegel, et nii peaks olema.

Näitleja seisukohast võttes on muusika tihti väga tähtis: ta aitab vaatajal end õigele emotsionaalsele lainele häälestada. Paabeli plaadil on lavastuse muusika. Kas see ilma lavastuseta töötab?
Kindlasti töötab. Need lood on väga iseseisvad ega nõua ilmtingimata tükki. Nad annavad sellele väga palju juurde, kuid on tõesti täiesti iseseisvad teosed. Sellega ei teki kohe kindlasti probleeme.

Hando Runneli ja Madis Kõivu tekstid on küllap üsna vastutusrikas materjal.
Kindlasti. Muide seda tükki mängime Saueaugu teatritalus ka sellel suvel.

Pärnus peetakse pärimusmuusika päevi

2010-04-21

Reedel ja laupäeval, 23.-24. aprillil leiavad Pärnus aset II Pärnu pärimusmuusika päevad, mille raames toimuvad kontserdid, pillimängu ja käsitöö õpitoad oskajatele ning muidu uudistajatele, taluturg ja festivaliklubid ühise tantsude õppimisega.

Pärnu Postimehe teatel mahuvad kahte päeva kontserdid Kunstide majas, pillimängu ja käsitöö õpitoad oskajatele ja algajatele, taluturg, klubielu ühise tantsuõppimise ning tuntud ansamblite Untsakate ja L'Doradoga. Sel korral ongi pärimusmuusika päevade uueks küljeks käsitööliste tegemiste sidumine rahvamuusikaga.

Avakontserdil reedel, 23. aprillil kell 18 astub Kunstide majas üles märtsis Raadio 2 ja Eesti pärimusmuusika keskuse koostöös väljaantava uustulnuka etnokulbi vääriliseks tunnustatud Nolens Volens. See pärimuslik, kuid traditsioonidele allumatu, leebe ja samal ajal ürgnaiselik Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias teatrikunsti õppivate neidude ansambel esitab regilaule ja omi seadeid.

Nolens Volensi liikmete sõnul lammutavad nad kodumaiste kõrval välismaiseid rahvalaule, proovides neile mitte haiget teha, pigem leida lugudega teatraalne side. Grupp sai kokku 2008. aasta Viljandi pärimusmuusika festivali eel tungist seal esineda ja teoks see mõte tehtigi.

Kell 20 annab Nolens Volens kontserdi Tori rahvamajas.

Pärnus avakontserdil aga toetavad uustulnukaid kümneid aastaid folgilavadelt tuntud vennad Johansonid. Sedapuhku musitseerib koos Kärdi, Jaagu, Mardi ja Antsuga Eestis sündinud, praegu Šveitsis elav bansuri- (bambusfööt) ja saksofonimängija Citra Krista Joonas. Tema soolodega võetakse unustuse hõlmast välja mõnigi lugu, mida Johansonid ammu laulnud pole, näiteks "Hingamine". Kärt Johanson ja Krista Joonas kõrvutavad ja mässivad kokku Eesti põhjaranniku regilaulu ja klassikalise India raga laadi ilmapildi.

Festivaliklubis kuursaalis hakkavad kell 21 esimesele õhtule hoogu sisse puhuma Pärnumaa omad pillimehed, kelle mängu saatel ja tantsuõpetaja Paul Bobkovi juhendamisel õpivad peolised mitut vana seltskonnatantsu. Kui reinlendri- ja polkasammud selged, astuvad püünele Untsakad.

Laupäev algab kell 11 õpitubadega. Kihnu Poistest ja Virrest tuntud Ott Kaasiku, Tuulelõõtsutaja Siim Rikkeri ning Aime Reieri ja Sofia Joonsi (mõlemad Viljandi pärimusmuusika aidast) juhendusel võib julgesti tulla noppima uut repertuaari või tegema suisa esimesi katsetusi pärimusliku kitarri-, lõõtsa- ja karmoška-, eri kannelde ja viiulimängu alal. Joonsi eestvõttel on lootust käima saada õpitubade bänd, kus põhirõhk Pärnu- ja Läänemaa pillilugudel.

Õpitut demonstreeritakse kell 15 algaval kontserdil. Õpitoad on tasuta, aga soovitatav on registreeruda meiliaadressil ylle@jantson.ee.

Samal ajal pilliõppega saavad suured ja väikesed käsitööhuvilised nikerdada-meisterdada Maarja-Magdaleena gildis.

Kel aga suurest õppimisest ja uudistamisest nälg näpistama hakkab, astugu läbi meistritubade läheduses Steineri aiast, kus oma ja ehedat pakub taluturg.

Kell 18 jõuab oma plaadi esitlustuuriga Pärnusse ansambel Paabel. Viljandi kultuuriakadeemia muusikatudengitest koosnev kollektiiv on tuntust kogunud eelkõige Eesti pärimusmuusika ja ülejäänud muusikastiilide eduka sünteesiga.

Selle aasta etnokulpide jagamisel võidutses Paabel kahes kategoorias: nende esimene helikandja "Epopöa" tunnistati eelmise aasta parimaks etnoalbumiks ja solist Sandra Sillamaa edukaimaks instrumentalistiks.

Esitletav bändi teine täispikk album "Küüni täitmise lood ja laulud" sisaldab lugusid samanimelisest lavastusest. Mainitud albumil ja kontserdil teeb kaasa lavastuse üks peaosatäitjaid Märt Avandi.

Kahepäevase festivali võtavad kokku taas kell 21 kuursaalis musitseerivad kodulinna muusikud ja tantsuõpetaja Paul Bobkov. Tol õhtul aga tulevad kordamisele rumba- ja sambasammud, et 1993. aastast tegutseva ja eestikeelsete tekstidega Ladina-Ameerika sugemetega muusikat viljeleva L'Dorado saatel puusatöö ja sussisahin soojamaa rütmides püsiks.

Pärnu pärimusmuusika päevi korraldavad rahvakultuuri arendus- ja koolituskeskuse Pärnumaa spetsialist Kati Põldots ja Viljandi kultuuriakadeemia esimese lennu rahvamuusik Ülle Jantson.

Piletid hinnaga 75 ja 50 krooni (välja arvatud kuursaal) on müügil tund enne algust kontserdipaikades. Info veebiaadressil http://www.praks.ee.

Osale stipendiumikonkursil!

2010-04-19

Viljandi Pärimusmuusika Ait pakub oma avarate saalide, erilise miljöö ja moodsa tehnikapargiga häid võimalusi erisuguste projektide elluviimiseks. Sisustamaks aida hooaega huvitavate pärimusmuusikal põhinevate kontsertide, lavastuste ja esitustega, kuulutab Eesti Pärimusmuusika Keskus loovisikutele ja loomingulistele kooslustele välja stipendiumikonkursi.

Konkursi statuudi leiad siit ja taotlusvormi siit.

Täpsem info:
Janne Suits,
produtsent
434 2069
512 9491
stipendium@folk.ee

Muusikatriaad vallutab taas Viljandi!

2010-04-16

18. korda TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia poolt korraldatav traditsiooniline muusikasündmus Muusikatriaad toimub tänavu 21.-23. aprillil.

Muusikatriaadi raames on huvilistel võimalus kuulata kultuuriakadeemia õppejõudude heategevuskontserti, elada kaasa võistluskontsertile, nautida Rimski-Korsakovi nimelise Pihkva Kunstikolledži muusikute musitseerimist ja kuulata kultuuriakadeemia muusikaosakonna üliõpilaste kontserti.

Muusikatriaadi esimesel päeval, 21. aprillil kell 19.00, toimub Jaani kirikus heategevuskontsert Viljandi Lasteabi- ja Sotsiaalkeskuse heaks. Esinejateks TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia muusikaosakonna õppejõud.

Teisel päeval, 22. aprillil, leiab aset konkurss, mis toimub sel aastal Pärimusmuusika Aidas. Konkurss kulmineerub õhtul parimate autasustamise ja tunnustamisega, kus esinevad ka Rimski- Korsakovi nimelise Pihkva Kunstikolledži muusikud.

Kolmandal päeval, 23. aprillil toimub Viljandi Lasteabi- ja Sotsiaalkeskuses kontsert selle asutuse lastele Esinevad kultuuriakadeemia muusikaosakonna üliõpilased.

Konkursi žüriis hindavad noori muusikuid kaupluse Muusik omanik Vello Kuura, muusikaärimees Jüri Makarov, muusika ja August Pulsti õpistu juhataja Sofia Joons, muusik Lauri Õunapuu ning Tallinna Filharmoonia direktor ja muusik Jüri Leiten.

Muusikatriaad on kultuuriakadeemia eestvedamisel toimuv sündmus, mis on välja kasvanud kunagise Viljandi Kultuurikolledži poolt korraldatud levimuusika eriala päevadest, mille kutsusid ellu Evald Raidma ja Tõnu Kallaste. Muusikatriaadi nime sai sündmus 2003. aastal, viidates kolmel päeval kõlavale kiriku-, pärimus- ja džässmuusikale.

Sündmust toetavad Viljandi linn, Eesti Kultuurkapital, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, Nädal Viljandis, Eesti Pärimusmuusika Keskus, kauplus Muusik, www.korraldajad.ee.

Täpsem informatsioon:
http://kultuur.edu.ee/muusikatriaad
muusikatriaad@hotmail.com

Pank aitab hoida muusikalist emakeelt

2010-04-15

LHV Pank ja Eesti Pärimusmuusika Keskus allkirjastasid koostöölepingu, mille kohaselt jätkab pank Viljandi pärimusmuusika festivali toetamist ning paneb esimese ettevõttena õla alla keskuse aastaringsele tegevusele.

LHV Panga juhatuse esimees Erki Kilu ja pärimusmuusika keskuse juhataja Ando Kiviberg andsid lepingule allkirjad 15. aprillil pärimusmuusika aida väikeses saalis, kus pank pidas oma kliendipäeva.

Erki Kilu rõhutas, et LHV on Eesti kapitalil põhinev pank, mistõttu tahetakse kaasa lüüa nendes ettevõtmistes, mille eesmärgiks on rahvuskultuuri hoidmine. „Olukorras, kus riigi ressursid on piiratud, tuleb ettevõtjatel oma õlg alla panna, et rahvuskultuuri hoidmine ja arendamine ei katkeks," ütles ta.

„Enam kui aasta kestnud koostöö on meile kinnitanud, et Eesti Pärimusmuusika Keskuse vägi ei peitu pelgalt ühes suures suveürituses, vaid aktiivses aastaringses tegevuses nii Viljandis kui ka teistes linnades. Seepärast otsustasime lisaks festivali sponsoreerimisele toetada ka keskuse hooajasiseseid tegemisi."

Ando Kiviberg tuletas meelde, et majanduskriis on viimase paari aasta jooksul otseselt või kaudselt riivanud kogu ühiskonda ja seetõttu tuleb eriti kõrgelt hinnata neid ettevõtjaid, kes maldavad kõigest hoolimata silmas pidada püsiväärtusi. „Rõõm on tegutseda üheskoos inimestega, kes saavad aru, et pärimusmuusika elus hoidmine pole pelgalt meelelahutus, vaid rahvuskultuuri püsimise seisukohalt elutähtis tegevus. See on meie rahvuse muusikaline emakeel, mis puudutab moel või teisel igaüht."

1999. aastal loodud ja Eesti kapitalil põhinev LHV Pank tegutseb Eestis, Lätis ja Leedus. Alates
6. maist 2009 omab LHV Pank krediidiasutuse tegevusluba. LHV Panga teenuseid kasutab üle 13 000 kliendi.

LHV-st sai pärimusmuusika festivali suurtoetaja 2009. aasta jaanuaris.

Sofia Joons: pärandkultuurita tekib tühjus

2010-04-14

Eesti pärimusmuusika keskuse juures tegutseva August Pulsti õpistu juhataja Sofia Joons osales Araabia Ühendemiraatide pealinnas Abu Dhabis sealse valitseva šeigi Khalifa bin Zayed Al Nahyani kokkukutsutud ümarlaual, mille eesmärk oli riigi kultuuripärand taas au sisse tõsta.

Sofia Joons, kes oli valmistunud kõnelema pärimusmuusika säilitamisest ja propageerimisest UNESCO egiidi all toimuval konverentsil, leidis end korraga istumas ühe laua taga Abu Dhabi kõrgete kultuuriametnike ja maailma juhtivate spetsialistidega. Nähtust-kuuldust rääkis Joons intervjuus Sakala ajakirjanikule Margus Haavale.

Sofia Joons, sellise kaliibriga isikute ja maailma hinnatumate spetsialistidega ühe laua taha pääsemine oli sulle ilmselt natuke ootamatu.

Oli küll. Samas oli kõik äärmiselt huvitav. Ühendemiraatides ei ole demokraatiat ja seal käivad asjad hoopis teistmoodi. Tänu naftale on Abu Dhabi üks maailma rikkamaid linnu ja see paistab igal sammul välja.

Ei maksa unustada, et nad tulid kõrbest välja alles kuuekümnendatel aastatel. Siis valitses neid teine šeik, kelle juhtimisel pandi naftast saadud raha tallele.

Üsna pea sai šeigiks tema vend, sest ta oli veendunud, et kõige tähtsam vara on inimesed ning raha tuleb panna haridusse, infrastruktuuri ja üldse sotsiaalsesse süsteemi. Praegune pärandkultuuri arendamine käib sellesama põhimõttega kokku.

Raha ei ole neile niisiis mingi probleem.

Ei ole tõesti. Seal toimub kõik tohutu kiirusega.

Sealse rahva mõistmisel oli mul väga palju abi lapsepõlves kuuldud muinasjuttudest. Näiteks lugu mehest, kelle puudutus muudab kõik kullaks. Või lugu kurvast printsessist, kelle lõbustamiseks kutsutakse kokku inimesi kõikjalt maailmast: kes ajab ta naerma, saab pool kuningriiki endale.

Araabia Ühendemiraatide kultuuriministeeriumis töötab kokku nelisada inimest! Abu Dhabis käib meeletu ehitustegevus. Kui näed, et maja küljes on midagi, mis tundub olevat kuld, siis see ongi kuld. Nüüd plaanivad nad merre ehitada tohutut saart ja saarele kultuurilinna. Valmis peab see saama nelja aastaga.

Mida siis õieti raha eest saab?

Sinna saarele tuleb kokku maailmakultuur: Louvre'i filiaal, Guggenheimi muuseumi koopia ja muu säärane. Seda kõike saab raha eest. Aga raha eest ei saa oma pärandkultuuri.

Kas sealne rahvas tahab üldse minevikku mäletada? Ehk soovitakse kunagist nomaadielu kõrbes meeltest pühkida?

Sealsed kõrgetel positsioonidel olevad inimesed on saanud Euroopas või Ameerikas suurepärase hariduse, neil on Oxfordi ja Harvardi kraadid. Et raha pole takistuseks, korraldavad nad nõupidamisi, kuhu kutsutakse kokku maailma oma ala tipud, ja ühele niisugusele sattusin ka mina.

Küsisin, kuidas nad asju arutavad - demokraatiat neil ju pole. Vastuseks sain, et see on väga lihtne. Meie siin peame mõtlema valimiste peale, nemad aga mõtlevad kohe probleemile. Seda arutatakse, otsitakse lahendusi, küsitakse nõu ja võetakse käsile programm, mis on kõikidele parim.

Nii et nad siiski tahaksid minevikku paremini mäletada.

Milline see Araabia identiteet üldse on? Meie poolt vaadates võib arvata, et islam. Absoluutselt kõik rääkisid aga identiteedikriisist. Nendele on keskpunkt hõim, kuhu nad kuuluvad ja mille seas elasid kõrbes. Selle järel tuleb kuningriigi identiteet ja pärast seda eri piirkondade oma.

Kui vaadata Euroopa Liitu, siis selles on koos kõik demokraatlikud riigid ja mängureeglid on kokku lepitud. Araabias on kuningriigid ja vabariigid, maailma rikkamad ja vaesemad riigid kõik segamini. Siin tulebki mängu pärandkultuur.

Ühiseks nimetajaks on neile kaamelid, oaasid ja kõik muu säärane. Neid huvitab ka väga, kuidas oma kultuuri maailmale vahendada. Teisest küljest tahavad nad seda kindlasti hoida ja kasutada ka oma rahva sees, et ei tekiks tühjusetunne.

Eestis on inimesi, kes tahavad midagi teha, aga ei leia selleks raha. Seal muud polegi kui raha, aga kas on ka selliseid inimesi?

Täpselt. Nad peavad leidma võimalusi, kuidas inimesi motiveerida.

Rääkisin väga konkreetselt meie õpistust. Meil on ju mittetulundusühing ja keegi ei ütle meile, mida me tegema peaksime. Nad küsisid igaks juhuks üle, et keegi ju ikka peab midagi käskima. Seletasin, et ei ütle keegi meile ette, me vaatame ise, mida teha. See tundus neile täiesti võõras.

Kui teha midagi vastu tahtmist, siis pole kindel, kas sõnum ikka kohale jõuab. Minu põhisõnum oligi see, et me peame suurendama rahulolu, mis tekib pärandkultuuriga tegeldes. Nad olid tõesti väga üllatunud, et Eestis inimeste enda initsiatiivil sellega tegeldakse.

Kohati tekkis seal ikka väga absurdne, lausa printsessi tunne. Tehti väga uhkeid kingitusi. Oli väga huvitav näha, mis juhtub, kui absoluutselt kõigeks on meeletutes kogustes raha.

See kogemus oli ilmselt ainulaadne.

Isegi teraapiline. See rikkus, mida nad näitavad, on nii meeletu, et muutub lausa sürreaalseks. Selline elu on tuttav ainult muinasjuttudest.

Kummaline on, et sul peab olema tohutult raha, saamaks aru, et kõike raha eest ei saa.

Jah. Nii nad murravadki pead, mida teha ja kust ideid saada. Kodanikuühiskonnast tulnule oli imelik näha, et nii, nagu šeik ütleb, nii ka tehakse. Meie teeme jupphaaval, vahetub valitsus, vahetuvad eelistused. Seal nähakse tervikut.

Vahel tundub tõesti, et demokraatia ei toimi.

(Naerab.) Ma olen hariduselt sotsioloog ja kohtusin seal ühe kolleegiga Oxfordist. Arutasime temaga, mis tegelikult nende ilusate fassaadide taga toimub. See on nagu kapitalistlikus maailmas toimiv kommunistlik kuningriik: raha kogutakse nagu kapitalismis, aga jagatakse nagu kommunismis.

Nad muide ei tahtnud algul üldse kõrbetest linna tulla, šeik pidi neid meeletult meelitama.

Neid huvitab väga see, et pärandkultuur poleks ainult muuseumides, vaid ikka elaks. Tutvustasin neile põhjalikult, kuidas meie seda asja ajame. Meile on väga oluline, et teeme seda, mille vastu inimestel huvi on. Raha eest saab küll eksperte palgata, aga et asi argiellu jõuaks, on vaja lähtuda rohujuure tasandilt. Selle järelduseni konverentsi lõpuks ka jõuti.

Kanneldajad Eesti eri paigust saavad Viljandimaal kokku

2010-04-12

Reedel, 16. aprillil kell 20.00 võtavad Leisi juurtega kandlemeistrid, nende järeltulijad ning õpetajad Viljandimaal Ramsi Vaba Aja Keskuses ette suure ühiskanneldamise.

Üles astuvad väikesed ja suured kanneldajad Padiselt, Vana-Vigalast, Mäetaguselt, Juurust, Orissaarest, Kuressaarest ja Leisist. Õhtu jätkub seltskonnatantsudega.

Paabel esitleb aprillis uut plaati

2010-04-05

Särav Eesti pärimusfusiooni punt Paabel läheb kevadtuurile.

Aprilli lõpus antavate kontsertidega tähistatakse oma kolmandat sünnipäeva ning esitletakse uut plaati. Paabli teine album koondab suvise Saueaugu teatritalu etenduse "Küüni täitmise lood ja laulud" muusikat ning sel puhul tuleb tuurile laulma ja pilli mängima kaasa ka Märt Avandi. Vaata tuuri videoklippi siit.

Hando Runneli ja Madis Kõivu sõnadele viisistatud palad on valminud Paabli ühisloominguna. "Meile anti loomiseks vabad käed," kommenteeris suvist loomeprotsessi Sandra Sillamaa Paablist. "Tegime neid lugusid täpselt nii, nagu ise tahtsime ja tulemuseks on rokkivad hullused, südantlõhestavad ballaadid ja kantribiit."

Lisaks „Küüni täitmise lugudele ja lauludele" esitab bänd kontsertidel ka oma uhiuut materjali, mis on oma olemuselt veelgi eksperimenteerivam, pöörasem ja mitmetahulisem. Seega saavad Paabli armastajad ka seekord kätte oma annuse metsikust muusikalisest virvarrist.

Paabli eelmine plaat "Epöpoa" valiti hiljuti R2 ja Eesti Pärimusmuusika Keskuse poolt korraldatud etnomuusika edetabeli kokkupanekul rahva poolt 2009. aasta parimaks etnoplaadiks. "See oli meile kõvaks tunnustuseks ning meeldivaks sünnipäevakingiks," kinnitas Sandra Sillamaa.

21.-29. aprillini kestva kevadtuuriga tähistab Eesti pärimusfusiooni lipulaev oma kolmandat sünnipäeva ning sel puhul toimuvad Tallinna, Tartu ja Viljandi kontsertide järel ka maailmamuusikapeod, kus mängib DJ Harl:Etno.

Paabli kontserdid toimuvad 21. aprillil Tartus Genialistide klubis, 24. aprillil Pärnu pärimusmuusika päevade raames Pärnus Kunstide Majas, 28. aprillil Viljandis Pärimusmuusika Aidas ning 29. aprillil Tallinnas von Krahli teatris.

Paabli lood koosnevad omavahel põimitud vanadest pillilugudest, regilauludest ning omaloomingust. Paabli moodustavad Sandra Sillamaa (eesti torupill, sopransaksofon, viled, parmupill), Arno Tamm (laul, akustiline kitarr), Erko Niit (elektrikitarrid), Tõnu Tubli (löökpillid), Tanel Kadalipp (kontrabass) ja Rainer Koik (helikunstnik).

"Küüni täitmise lood ja laulud" mängitakse Saueaugu teatritalus ka sel suvel.

Lisainfo: www.paabel.com

Tung pillilaagrisse on olnud erakordselt suur

2010-04-04

Tung 2010. aasta Eesti ETNO laagrisse on olnud varasematest aastatest märgatavalt suurem, mistõttu said kohad täis juba aprillikuu alguseks ehk algselt kavandatust kaks kuud varem. Samas jätkab laagrit korraldav August Pulsti õpistu huviliste kirjapanemist juhuks, kui tekib vabu kohti.
Projektijuht Margit Kuhi rääkis, et ühest küljest on tal praeguse olukorra üle hea meel, sest suur huvi kinnitab, et seesuguse ettevõtmise järele on Eestis jätkuvalt vajadus ning varasemad laagrid on hästi õnnestunud. "Teisalt tunnen ka pisut kurbust, sest tean, et meiega sooviks liituda veel paljud tublid ning andekad noored. Nende ukse taha jätmine pole sugugi meeldiv."
Sarnaselt eelmisele aastale leiab ka tänavune laager aset Kõpu mõisas, mis paikneb paarikümne kilomeetri kaugusel Viljandist. Nagu ikka, saavad laagris kokku 16-30-aastased musikaalsed noored, kes soovivad läbi vahetu pillimängu oma oskusi lihvida ning uute toredate kogemuste võrra rikkamaks saada. Laager tipneb kontserdiga Viljandi pärimusmuusika festivali avapäeval.

Festival pakub tantsulist programmi

2010-03-30

22.-25. juulil peetaval XVIII Viljandi pärimusmuusika festivalil astuvad tuntud eestimaiste esinejate kõrval üles kümned muusikud mujalt Euroopast, aga ka näiteks Aafrikast ja Ladina-Ameerikast.

Festivali pealik Ando Kiviberg rääkis, et korraldajad on programmi viimistledes jõudnud äratundmiseni, et ees seisab taas üks lustlik ja ühtehoidev pärimuspidu. „Nagu läinud aasta novembris välja hõikasime, on festivali teemaks sedapuhku „Seest tuleb üks tants!" ning sellest tulenevalt lasub programmis põhirõhk tantsulist pärimusmuusikat pakkuvatel ansamblitel," selgitas Kiviberg.

Muu hulgas pidas pealik märkimisväärseks programmi laia geograafilist haaret, mis hõlmab kõiki Euroopa piirkondi ning ka mitmeid kaugeid maid. Näiteks saab näha ja kuulda Habana Son Club`i Kuubalt, kelle kuumad rütmid peaksid publikut tantsupisikuga nakatama sõltumata sellest, kas lõõskab päike või ladistab vihma.

Nimekamatest esinejatest tõi Kiviberg esile paljude rahvusvaheliste tiitlitega pärjatud Ale Möller Band`i, keda nii festivali korraldajad kui ka publik on juba aastaid Viljandis näha igatsenud. Tegu on maailmamuusika vaieldamatute tippude sekka kuuluva kooslusega, milles liidavad oma energia Rootsi, Kreeka, Mehhiko, Kanada ja Lääne-Aafrika muusikud.

Lisaks on festivalile oodata Tsuumi Sound System`it Soomest, Ilgi`t Lätist, Omir`i Portugalist, Csürrento`t Ungarist, Hermann Haertel`it Austriast, Otova Yo`d Venemaalt, Puerto Flamenco`t Hispaaniast ja mitmeid teisi välisesinejaid.

Iseenesestki mõista on kohal armastatumad Eesti ansamblid eesotsas Zetode, Virre, Ro:Toro, Pantokraatori, Paabli, Klapi, Svjata Vatra, Kihnu Poiste, Gjangsta, Oorti ja Fibrilliga. Aastaid festivali publikumagneti seisuses püsinud Vägilased astuvad üles koos Metsatöllist tuntud Lauri Õunapuu ja Võrumaa lõõtsamehe Tarmo Noormaaga ning Svjata Vatra koos DJ P-Julmaga. Ando Kivibergi kinnitusel ei jää viimati nimetatud ainsateks, kes end värskest küljest või koos uute sõpradega näitavad.

Tulenevalt festivali teemast saab publik sel aastal näha mitut tantsulavastust, näiteks mullu sügisel Viljandi Pärimusmuusika Aidas esietendunud „Tantsumasinat", mis äsjasel teatripreemiate jagamisel pääses parima lavastuse kategoorias nelja silmapaistvama sekka. Oma koht on Viljandi pärimusmuusika festivali programmis ka Norra tantsugrupil Frikar, mille liikmed on viimase aasta vältel rahvusvahelise tähelepanu keskmes olnud ennekõike Eurovisiooni lauluvõistluse võitnud Alexander Rybaki taustatantsijatena. Viljandis astub Frikar lavale oma uue tantsulavastusega.

Kokku on Balti- ja Põhjamaade suuremate suviste kultuurisündmuste sekka kuuluva Viljandi pärimusmuusika festivali põhiprogrammis üle 70 kontserdi, millele lisandub mitukümmend kontserti Rohelisel vabalaval.

Pärimuspeo passid on hinnaga 790 krooni müügil veebilehel. Alates 1. aprillist on passi hind 890 krooni ning 1. juulist 990 krooni. Märtsi algusest on Piletilevis saadaval ka festivali päevapassid.

Vikerraadio läheb eetrisse aidast

2010-03-29

Teisipäeval, 30. märtslil läheb Vikerraadio saade Uudis+ eetrisse Pärimusmuusika Aidast, kus ajaleht Sakala ja Euroopa Parlamendi Eesti infobüroo korraldataval arvamusliidrite lõuna.

Keskpäeval aida suures saalis algav arvamusliidrite lõuna on kolmas säärane üritus Viljandimaal. Sedapuhku on sajakonnal maakonna tegusal inimesel võimalus kaasa mõelda ja rääkida teemal «Kuhu on maetud Euroopa rahapada?».

Sama on lubanud intervjueeritavatelt küsida ka raadiosaate tegijad. Teiste seas räägivad eurotoetuste saamisest ja kasutamisest Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esimees ja Paistu vallavanem Ene Saar, osaühingu Eesti Valgus juht Peter Wüthrich.

Lisaks tehakse 15-minutiline otselülitus aida saali, kui endine majandusminister Meelis Atonen ja praegune majandusminister Juhan Parts väitlevad selle üle, milline oleks Eesti ilma eurotoetusteta.

Samuti tuleb eetris juttu Viljandis palju vaidlusi esile kutsunud riigigümnaasiumi võimalikust tulekust, kevadest Soomaal ning pärimusmuusikute tegemistest.

Ansambel Ro:Toro tuuritas Inglismaal

2010-03-29

Eesti pärimusliku torupilli helisid ja traditsionaalseid pillilugusid mängiv, neid läbi jazzi-, roki- ning fantaasiapillide väänav ansambel Ro:Toro tuuritas 10.-28. märtsil Edela-Inglismaal, kus oli kavas 15 kontserti.

Mullu samal ajal veidi lõunapool ringreisi teinud ja lõpuks rahvusvahelisel showcase-l (IVOC: INTERNATIONAL SHOWCASE AND CONFERENCE ON RURAL TOURING) menu kogunud ansambel on sõlminud kokkulepped Suurbritannia maa-kohtades tuure korraldavate üksustega juba ka pikemalt ette. Tuleval sügisel ning 2011. aasta kevadel ja sügisel on plaanis analoogsed tuurid erinevates Suurbritannia osades.

Seekordse ringreisi käigus olid esinemiskohtadeks peamiselt Village Hall-id, mida võiks eestimaises mõistes kõrvutada väikeste külakultuurimajadega. Ansambli löökpillimängija Silver Sepa sõnul on neil majadel Inglismaal väga oluline roll, sest need aitavad kogukondi liita ja elusana hoida. Lisaks peatus Ro:Toro ka mõnes väikeses linnas, kus astuti üles profesionaalsetes kontsertsaalides.

Ansambel sõitis ringi omal käel ja oli väga rahul kõikjal kohatud profesionaalse korralduse ning sooja vastuvõtuga. "See on maitekas viis reisimiseks ja konnektštseni saamiseks võõra kultuuri ja keskkonnaga," ütles Sepp.

Vaata ka Ro:Toro ringreisi blogi: http://rotoro.wordpress.com

Tallinn Music Week`il taas folgi eri!

2010-03-16

Nagu eelmisel aastal, annab Eesti Pärimusmuusika Keskus ka tänavu Tallinn Music Week'i raames üksikasjaliku ülevaate sellest, mis meie pärimusmuusika maastikul praegu toimub.

Laupäeval, 27. märtsil kell 20.00 teatris NO 99 algav ülevaatepidu koosneb kaheksast 30-minutilisest kontserdist, kus astuvad lavale praeguse aja pärimusmuusika vaieldamatusse koorekihti kuuluvad ansamblid. Energiast pakatavast programmist saab iga kohaletulnu õhtutäie muusikalisi elamusi!

Tallinn Music Week`i folgi eri kontserdid:

20:00 NO Jazziklubi - Tuule Kann ja Jaak Sooäär
20:30 NO Black Box - Klapp
21:00 NO Jazziklubi - Atlas
21:30 NO Black Box - Virre
22:00 NO Jazziklubi - Paabel
22:30 NO Black Box - Svjata Vatra
23:00 NO Jazziklubi - Strand...Rand
23:30 NO Black Box - Zetod

Piletid hinnaga 175 ja 200 krooni on müügil Piletilevis ja kohapeal.

Lisainfo: www.tallinnmusicweek.ee

Tulekul rahvusvaheline jutuvestjate seminar

2010-03-16

Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus korraldab Ungari Instituudi toetusel 20.-21. märtsil Viljandimaal Männiku metsatalus rahvusvahelise seminari "Jutuvestja tänapäeval - 10 aastat hiljem".

2000. aastal toimus rahvusvaheline konverents "Jutuvestja tänapäeval" Ungari ja Rootsi jutuvestjate osavõtul. Nii mõnedki tänaseks elluviidud ideed sündisid just tollasel kokkusaamisel - jutuklubid, jutupank ja erinevad jutukoolitused.

Nüüd, 10 aastat hiljem, kutsutakse taas kokku lapsevanemaid, õpetajaid, kasvatajaid, raamatukogu- ja muuseumitöötajaid, kõiki, kes oma töös ja elus lugusid vestavad või tahaksid seda teha.

Oma kogemusi ja mõtteid jagavad jutuvestjad Berecz András ja Tóth Krisztina Ungarist, Marie Chiff´mine Prantsusmaalt ja Guntis Pakalns, Līga Reitere ja Inita Šalkovska Lätist. Korraldatud tõlge.

Seminar toimub kevadisel pööripäeval, ülemaailmse jutuvestmispäeva raames. Selle aasta teema on "Valgus ja vari".

Täpsem info ja eelregistreerimine:
Piret Päär
E-mail: piret@rahvakultuur.ee
Telefon: 514 0242

Lisainfot eelnevate ja järgnevate jutuürituste kohta Tallinnas ning Tartus leiad Muinasjutukooli kodulehelt.

Suvise festivali päevapassid nüüd müügil!

2010-03-08

Alates 1. märtsist on Piletilevi müügikohtades saadaval XVIII Viljandi pärimusmuusika festivali päevapassid. (OSTA SIIT!)

Päevapass tagab antud päeval sissepääsu kõigile välikontsertidele ja ööklubisse ning annab kuni 50-protsendise soodustuse sisekontsertidel. Soodushinnaga päevapasse on võimalik osta üksnes eelmüügist, kohapeal on need kallimad.

Kontsertide üksikpiletid saavad olema müügil tund enne algust kontserdipaikades. Festivalile saavad tasuta kõik kuni 12-aastased lapsed (k.a.).

XVIII pärimusmuusika festival leiab aset Viljandi lossimägedes ja südalinnas 22.-25. juulil.

Rahva lemmikud said pihku Etnokulbid

2010-03-07

Raadio 2 ja Eesti Pärimusmuusika Keskus selgitasid rahvahääletuse abil välja Eesti parimad etnomuusikud aastal 2009. Etnokulbi nime kandvad auhinnad pisteti võitjatele pihku 6. märtsil Tartus festivalil MAAjaILM.

Kokku ütles Raadio 2 veebilehel oma arvamuse välja ligi 600 inimest. Saate "Etnokonservid" saatejuhi Aimar Ventsli sõnul on tegu tähelepanuväärse hulgaga, sest teistest selle raadiojaama korraldatud küsitlustest on suurema osaluse saavutanud üksnes pika traditsiooniga Aastahiti valimine.

Etnokulpe, millega on muusikutel ühtviisi hea nii saunas leili visata kui ka loomingulist inspiratsiooni ammutada, jagati esmakortselt möödunud aastal.

Hääletuse tulemus:

Parim album
Paabel - "Epöpoa"

Parim bänd
Zetod

Parim laulja
Margus Põldsepp

Parim instrumentalist
Sandra Sillamaa

Parim lugu
Svjata Vatra - "Kalyna" (Vofka mix)

Parim uustulnuk
Nolens Volens

Parim Autorilaul etnomaastikul
Jaan Tätte ja Udupasun - "Tulemine"

Suur tänu kõigile hääletanutele!

Selgusid Flandria etnolaagrisse minejad

2010-03-05

Eesti Pärimusmuusika Keskuse juures tegutsev August Pulsti õpistu valis välja kolm noort muusikut, kes esindavad Eestit tänavuses Flandria Ethno laagris, mis leiab aset 2.-9. augustil Oostendes. Reisi kulud katavad korraldajad.

Laagrisse sõidavad Kaire Kartau, Anastassia Mišenkina ja Ann Kuut. Palju õnne!

Lisainfo:
Sofia Joons,
õpistu juhataja
sofia.joons@folk.ee
5664 2510

Vaata ka Flandria ETHNO kodulehte!

Osale näituse koostamises!

2010-03-05

Alanud on ettevalmistused tänavuse Viljandi pärimusmuusika festivali näituseks, mis käsitleb tantsuklubide liikumist Eestis.

Kõigil, kes on Eestimaa eri paigus tantsuklubidest osa võtnud, on võimalik näituse koostamisel abiks olla, annetades fotosid, videomaterjale ja mälestusi.

Näituse koordinaatori Lüüli Kiige sõnul on ilmne, et suur osa seesugusest materjalist on üsna isikliku iseloomuga, mis ei pruugi võõrale pilgule kuigi palju infot anda. "Sestap näen näituse huviliste sihtgrupina eeskätt just tantsuklubilisi endid. Neile oleks see tore võimalus olnut meenutada."

Kuigi näitus avatakse alles juulis, võib materjale Lüüli Kiigele saata juba praegu. Oluline on seejuures märkida, millal ja kus on pilt või video tehtud ja kes on pildil. Teretulnud on ka saadetuga haakuvad olukirjeldused, mälestused ja emotsioonid.

Kontakt:
Lüüli Kiik,
näituse koordinaator
lyyli.kiik@gmail.com
5698 0718

MAAjaILM päästab valla globaalse naeratuse

2010-03-02

Eesti Pärimusmuusika Keskuse eestvõttel avanevad laupäeval, 6. märtsil Tartus klubis Plink Plonk maailma-muusika parimad pungad - üheksandat korda peetakse festivali MAAjaILM.

Sedapuhku on peamiseks muusikalisi elamusi suunavaks märksõnaks „reggae". Kodumaistest esinejatest astuvad lavale reggae´t ja idamaist maailmamuusikat eestikeelse lüürikaga ühendav kooslus Bombillaz ning Eesti reggae-liikumise lipulaev Bashment. Nad on koos lavalaudu vallutanud varemgi ja seda vägagi edukalt - esimene muusikalise professionaalsuse garantiiga ja teine alati uuenduslike ülevaadetega kogu maailma reggae`st ja selle variatsioonidest.

Festivali projektijuht Harlet Orasmaa rääkis, et tänavune MAAjaILM pakub muusikalist elamust eelkõige läbi globaalse positiivsuse ja naeratuse. „Selle kinnituseks on kirsiks tordil Soomes resideeriv marokolane Momo Cat, kes oma loomingus ühendab Kariibi mere
päritoluga rütme ja araabia keelt," selgitas ta.

Nagu mullu, jagatakse MAAjaILM-a raames seegi kord etnomuusika auhindu ehk Etnokulpe. Kiituse osaliseks saavad need, keda võib kõhklemata nimetada oma žanri tippudeks, sest otsus langes Raadio 2 veebilehel korraldatud avaliku hääletuse teel. Saate „Etnokonservid" saatejuhi Aimar Ventsli kinnitusel osutus Etnokulpide hääletus teist aastat järjest väga populaarseks, ületades hääletajate hulga poolest teisi raadiojaama korraldatud küsitlusi.

Harlet Orasmaa sõnul on tänavuste nominentide iseloomustamiseks väga raske leida ühist nimetajat peale selle, et neid kõiki sobib tituleerida etnomuusikuteks. „Tegu on kirju seltskonnaga, kuhu mahub nii teenekaid muusikuid, kes on pildil püsinud juba alates esimestest Viljandi pärimusmuusika festivalidest kui ka alles laineid tekitama hakkavaid elektroonilise muusika loojaid. Ja loomulikult ei lähe me mööda praeguse hetke noortest pärimusmuusika staaridest."

Sarnaselt eelmisele aastale antakse välja Aasta albumi, Aasta artisti, Aasta muusiku, Aasta instrumentalisti, Aasta uustulnuka ja Aasta loo tiitlid. Lisandunud on ka üks uus kategooria: Parim autorilaul etnomaastikul.

Täpse kava ja piletiinfo leiad siit.

"Tantsumasin" kandideerib teatriauhinnale

2010-03-01

Eesti Teatriliit kuulutas välja teatri aastaauhindade nominendid 2009. aasta loomingu eest. Parima lavastuse kategoorias pääses nelja silmapaistvama sekka ka Eesti Pärimusmuusika Keskuse tantsulavastus "Tantsumasin".

Lisaks "Tantsumasinale" kandideerivad auhinnale "Kuidas seletada pilte surnud jänesele" (Teater NO99), "Meie, kangelased" (Tallinna Linnateater) ja "Toatüdrukud" (Rakvere Teater).

"Tantsumasina" esietendus oli Viljandi Pärimusmuusika Aidas 2009. aasta novembris. Selle autor ja lavastaja on Silver Sepp, kes on varem pälvinud tähelepanu Jaan Tättest jutustava alternatiivmuusikali „Tulen homme" looja ning ansambli Udupasun ühendajana.

Sepa kõrval teevad lavastuses kaasa tuntud arhailise ja kaasaegse muusika ühendajad Jaak Johanson, Tiit Kikas ja Cätlin Jaago. Oma panuse annavad ka tantsijad Kadri Lepasson, Ele Viskus ning pärimusmuusikud Karoliina Kreintaal ja Tarmo Noormaa. Kostüümikunstnik on Lee Reinula ning valgustaja Rene Liivamägi.

„Tantsumasin" on osa pärimusmuusika keskuse tantsuaastast, mis tipneb 22.-25. juulini peetava Viljandi pärimusmuusika festivaliga, mille teemaks on „Seest tuleb üks tants!".

Jaak Johanson: pärimus ei ole omaette asi, samamoodi ka riik

2010-02-24

Pärimuskultuuri hoidja Jaak Johanson sõnas 23. veebruaril pärast presidendilt teenetemärgi saamist, et pärimus ei ole mingi omaette asi, nagu seda pole ka riik.

Johanson möönis, et pärimust on väga lihtne muuta dekoratsiooniks ning seda on tehtud igal pool ja alati. Samas rõhutas ta, et inimesed pöörduvad pärimuse poole seetõttu, et neil tekib igapäevase kiiruse juures pidetuse tunne. "Igaviku igatsus on inimesel alati ja igavikku oskab ta otsida reeglina minevikust. Siit see pöördumine mingil hetkel pärimuse poole, vanamuusika poole," vahendas Johansoni sõnu ajaleht Postimees.

Johansoni hinnangul on kõige suuremad ohud Eesti jaoks seotud rahvusriigi püsimises. "See on minu arust väga jõuline, et tekitada pseudoeliit, pseudo kultuuriline eliit, pseudo ärieliit. Kes justkui nagu tegelikult ei ole selle kogukonna esindajad, keda nad näiliselt esindavad. Sama võib hõlpsalt juhtuda ka riikidega. See on arengu olemuses koondada kõiki ühe mütsi alla, sest nii on lihtsam," rääkis ta.

Selleks Eesti Johansoni sõnul olemas ongi, et rahvusriiki hoida ja selleks on väga vaja poliitikuid. "See, et neid täna siin ei ole, on teistpidi selline kurb ja ohtlik märk. Ma loodan, et ühel hetkel nad siin märkidejagamisel jälle on. Eestile ja eestlastele soovin aga aastapäeva puhul väärikat püsimist."

Etnokulbid leiavad taas omaniku

2010-02-23

Eesti Pärimusmuusika Keskus ja Raadio 2 jagavad märtsis veebihääletajate abiga etnoartistide auhindu ehk Etnokulpe. Auhinnatseremoonia leiab aset 6. märtsil maailmamuusikafestivali MAAjaILM raames Tartus klubis Plink Plonk.

Raadio 2 saatejuhi Aimar Ventseli sõnul tahavad etnomuusika auhindade väljaandjad teada saada, kes on tegelikult kuulajate arvates selle žanri parimad bändid.

Ventsel möönis, et etnomuusika mõiste on äärmiselt lai, ulatudes otsapidi nii raskerokki kui ka džässi. "Põhimõtteliselt on etnomuusika see muusika, mis ei ole inglisekeelne. Inglise keeles see muusika, mis ei ole edetabelimuusika - see on rusikareegel," selgitas ta.

Auhindu antakse mitmes kategoorias (Aasta album, Aasta artist, Aasta muusik, Aasta instrumentalist, Aasta uustulnuk, Aasta lugu). Võrreldes eelmise aastaga on juurde tulnud üks uus kategooria: Parim autorilaul etnomaastikul.

Hääletajate vahel loositakse välja etnoteemalisi auhindu, näiteks CD-plaate ja kontserdipileteid.

Hääletada saab siin!

Õpistu otsib osalejaid Flandria etnolaagrisse

2010-02-19

August Pulsti õpistu võimaldab Eesti noortel vanuses 18-25 aastat osaleda tasuta Flandria Ethno laagris, mis leiab aset 2.-9. augustil Oostendes (vaata lisaks: www.flandersethno.be).
Osalemissoovist tuleb teada anda hiljemalt 5. märtsiks õpistu juhata Sofia Joonsi e-maili aadressile sofia.joons@folk.ee. Et Eestit esindavad noored võiksid laagris oma maad vääriliselt esindada, peab kandidaatidel olema varasem osalemiskogemus mõnest Eesti pärimusmuusikalaagrist.

Algas registreerumine tänavusse Eesti ETNO laagrisse

2010-02-09

Eesti Pärimusmuusika Keskuse juures tegutsev August Pulsti õpistu avas 1. veebruaril registreerimise tänavusse Eesti ETNO laagrisse.
Nagu varasematelgi aastatel on 16.-21. juulil toimuvasse laagrisse oodatud 16-30-aastased noored, kes soovivad läbi praktilise pillimängu ja ühistegevuse saada pärimusmuusikaga paremini tuttavaks ning arendada oma pillimängu oskusi. Nii nagu mullu, leiab tänavune laager aset kaunis Suure-Kõpu mõisas, mis paikneb paarikümne kilomeetri kaugusel Viljandist. Samuti astuvad etnokad üles XVIII Viljandi pärimusmuusika festivali suurtel ja väikestel lavadel. Täpsem teave registreerumistingimuste, õpitubade ja õpetajate kohta on üleval Eesti ETNO uuel kodulehel.

Lisaks valis August Pulsti õpistu 15 kandidaadi seast välja viis Eesti noort, kes osalevad 24. aprillist kuni 9. maini Ethno France laagris. Pariisi sõidavad: Karoliina Kreintaal, Merike Paberits, Lisandra Roosioja, Lee Taul ja Cathy Sommer.
Osalejate endi kanda jääb 100 euro suurune osalustasu. Ülejäänud kulud (lennupiletid, majutus, toit, transport Pariisis) katab Ethno France. Ühtekokku osaleb Ethno France`il tänavu 30 noort pärimusmuusikut Prantsusmaalt, Rootsist, Küproselt, Sloveeniast ja Eestist.

Näitus tähistab kuulsaima lõõtsameistri 135. sünniaastapäeva

2010-02-09

Tänavu, 29. augustil, möödub 135 aastat lõõtspillimeister August Teppo sünnist. Sel puhul on Pärimusmuusika Aida fuajees üleval Võrumaa Muuseumi fotonäitus "Helisesid Teppo lõõtsad".

Võrumaa Muuseum on kuulsa meistri sünniaastapäeva tähistanud juba 10 aastat lõõtsapäevaga, kuhu on külla oodatud kõik Vana-Võrumaa lõõtspillimängijad, eraldi kutsutakse aga nii lähedalt kui kaugelt Teppo lõõtsal mängijaid.

Vanima, 1896. aastal valmistatud pilli omanik, põlvalane Heinar Kahar on olnud lõõtsapäevade esinejaks koguni 9 aastal. Ülejäänud mängijate käsutuses on olnud XX sajandi teisel aastakümnel aga ka hiljem valmistatud pillid. Kokku on lõõtsapäevadel esinenud 41 mängijat ja kõlanud on 18 Teppo lõõtsa.

Aeg kulutab nii inimesi kui ka pille. 1970. aastatel pillipassi saanutest on paljud juba igaviku rännuteedel, nende pillid aga vahetanud korduvalt omanikku. Selle eest, et lõõtspill ikka mängukorras püsiks on hea seisnud meie vanim lõõtsamängija, võrulane Elmar Ruusamäe, kes on uue elu andnud paljudele pillidele, nende hulgas Teppo lõõtsadele. Paraku ei jätku aga Teppo pille kõikidele soovijatele ja nii ongi Valgjärve mees Heino Tartes hakanud valmistama uusi lõõtspille, nendel mängibki enamus Põlva meestest.

Viljandi Pärimusmuusika Aidas eksponeeritud näitus on osa möödunud aastal aset leidnud 10. lõõtsapäeva väljapanekust. Väljapanek tutvustab lõõtspillimeister August Teppo elu ja tegevust, fotodel saab näha ka tema poolt valmistatud lõõtspille.

Näituse koostaja on Maimu Telk ja kujundaja Tiia Haug.

Tantsupidu tõi kokku tuhatkond inimest

2010-02-08

6. veebruaril Pärimusmuusika Aidas ja Viljandi südalinnas kulmineerunud XII talvine tantsupidu kujunes varasematest rahvarohkemaks. Korraldajate teatel võttis Vabaduse platsil toimunud ühistantsimisest osa enam kui 700 inimest, neid jälgis umbes 300 pealtvaatajat.

Kolm päeva väldanud peo põhipäeva hommikul said huvilised aida väikeses saalis osa eesti ja poola tantsude õpitubadest ning suures saalis rahvatantsurühma Vabajalg ja Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambli kontserdist. Päeva lõpetas jätkupidu ansambli Estonia Brass vedamisel.

Viljandimaa päevalehe Sakala pildid talvisest tantsupeost leiad siit.

Muusikakool tähistab aastapäeva

2010-02-04

Reedel, 5. veebruaril kell 19 tähistab Viljandi Muusikakool Pärimusmuusika Aidas oma 65. aastapäeva.
Täna on kool oma ajaloo jooksul kõige suurema õpilaste ja õpetajate arvuga: 47 õpetaja käe all õpib koolis koos eelastmega 275 õpilast. Õppetöö toimub mitmes majas kuuel päeval nädalas.
Muusikakooli direktori Tonio Tamra sõnul keskendub sünnipäevakontsert oma koolile. "Oleme viimastel aastatel teinud palju muusikaprojekte väljapoole, nüüd vaatame väljast sisse, seda nii otseselt kui ka ülekantud tähenduses. Koostöös kultuuriakadeemia E-keskuse videostuudioga saab meil valmis 20-minutiline dokumetaalfilm muusikakooli argipäevast. Kaadrisse oleme jäädvustanud kõikide õpetajate ja töötajate huvitavad tegemised. Ja loomulikult on pildil õpilased, kelle jaoks see kool ju ongi," selgitas Tonio Tamra dokumentaalfilmi tegemise ideed. Filmi stsenaristid on kooli õppealajuhataja Marko Mägi ja Tauno Uibo kultuuriakadeemiast.
Kui viis aastat tagasi võttis muusikakooli õpetaja ja kultuuriakadeemia lektor Maret Tomson oma ettekandes vaatluse alla kooli ajaloo 60 aasta vältel, siis seekordne teema käsitleb muusikakooli käivitamist ja muusikaharidust Viljandis 1920. ja 1930. aastatel.
"Aastapäevakontserdi esimeses pooles esinevad solistid ja ansamblid, teises osas koorid ja orkestrid, sealhulgas Eesti "Aasta Puhkpilliorkester". Lavale tuleb kogu kooli paremik.
Kui arvestada Viljandi Muusikakooli õpilaste ja kollektiivide saavutusi vabariiklikul areenil, siis võib häbenemata öelda, et laval on Eesti paremik. Repertuaar on vaheldusrikas ja esindatud on kõik žanrid.
Kõige suurema esinejate koosseisuga kantakse ette süit filmist "Kariibi mere piraadid". See lugu on kindlasti üks laste lemmikutest," tutvustas Tonio Tamra lühidalt kontserdi esinejaid ja kava.
Pärast kontsert pakutakse kõigile sünnipäevakringlit.

Õpistu otsib osalejaid Ethno France laagrisse

2010-01-29

August Pulsti õpistu otsib Eestist viite noort inimest vanuses 18-25, kes sooviks käesoleva aasta kevadel osaleda Ethno France laagris.

Aeg: 24.04-09.05.2010
Koht: Pariis
Osalustasu: 100 eurot

Kulud, mille katab Ethno Fance:
* lennupiletid (Tallinn-Pariis-Tallinn)
* majutus
* toit
* transport Pariisis

Ethno France`il osaleb tänavu kokku 30 noort pärimusmuusikut Prantsusmaalt, Rootsist, Küproselt, Sloveeniast ja Eestist.

Registreerumine ja lisainfo:
Sofia Joons
sofia@folk.ee

Nukumeistrite tööd Kondase keskuses

2010-01-25

7. veebruarini on Viljandis Kondase Keskuses avatud suurejooneline Eesti nukumeistrite ühisnäitus "Koosmäng".

Eksponeeritud on väga erinevatest materjalidest ja erinevas käekirjas teostatud nukulooming 23 kunstnikult: Terje Kiho, Christi Kütt, Mare Hunt, Ave Maser, Tiia Mets, Pille Pattak, Resa Tiitsmaa, Eva Kõiv, Aleksandra Efimova, Mare Rannast, Kaili Kask, Maris Aare, Piret Mildeberg, Kersti Roosmaa, Leenamari Pirn, Tiina Piisang, Tatjana Mokhrjakova, Lembe Maria Sihvre, Lilian Bristol, Sveta Aleksejeva, Viive Noor, Inna Smirnova ja Maaja Kalle.

Tänapäeval on üle maailma loodud nuku- ja mängukarude kunstnike omamaiseid ja rahvusvahelisi ühinguid, stuudioid, koole ja galeriisid. Ilmuvad spetsiaalsed ajakirjad, korraldatakse näitusi, konkursse ning oksjone. Eestis tegutsevatel nukutegijatel oma organisatsiooni veel ei ole, kuigi Tartu Mänguasjamuuseumi abil on koos käidud nii Eestis kui tutvustatud oma töid välismaal, korraldatud nii ühis- kui isikunäitusi. Mõned nukukunstnikud on koondunud Eesti Käsitöö Seltsi Liidu mänguasjameistrite alaliitu. Enamasti tegelevad nad nukuloominguga oma põhitöö kõrvalt, vaid üksikud teevad nukke igapäevaselt.

Ühisnäituse "Koosmäng" on korraldanud ja kujundanud Tartu Mänguasjamuuseumi töötaja, kunstnik Mare Hunt.

Mis on nukk? Nukukunstnikud tervest maailmast püüavad sellele küsimusele vastust leida. Vastust otsides valmistavad nad realistlikke, abstraktseid, naiivseid või sürrealistlikke nukuinterpretatsioone. Nukke, mida nad loovad oma näo või käe järgi.

Kunstnikunuku eripära seisneb ainukordsuses. Tavaliselt teeb kunstnik korraga vaid ühe nuku ja sellest nukust on raske koopiat teha. Vahel harva luuakse vormid, millesse saab valada rohkem kui ühe nuku kehaosasid. Sel juhul antakse välja limiteeritud seeriaid.

Nukukunstnikud kasutavad oma loomingus nii traditsioonilisi materjale - riiet, vaha, puud, keraamikat, portselani, pabermassi, plastmassi, voolimismasse - kui ka ebatavalisi ja veidraid materjale: metalli, puu- ja juurvilju, merekarpe, kive, tarbeesemeid, jahu, martsipani jms.

Tavaliselt, kuid mitte alati on kunstnikunukud peenelt välja töödeldud, üllatades vaatlejat nii filigraansete näojoonte kui imeväikeste riidedetailidega. Kunstnikunuku olemus ei peitu ainult tema kehas, vaid ka riidevoltides ja aksessuaaride filigraansuses.

Eesti nukutegijate looming on sündinud peamiselt soovist teha oma lastele poemänguasjadest eristuvaid "hingestatud" mänguasju või kingitusi täiskasvanud sõpradele.

Täpsem info näituse kohta:
Mare Hunt
mob.tel. 515 9387
tel. 736 1551

Kondase keskus
Viljandi
Pikk tn. 8
kondas@kondas.ee
www.kondas.ee
433 3968

Avatud: K-P kell 10.00-17.00

Raplamaal peetakse kandlepäeva

2010-01-21

23. jaanuaril toimuv kolmas Raplamaa kandlepäev toob Hagudi Huvikeskusesse kokku 75 pillimängijat, kes Raplamaa eri paigus kannelt õpivad ja õpetavad.

Kokku saavad nii väikekandle, rahvakandle kui ka hiiu kandle mängijad. Korraldajate sõnul on eesmärgiks saada kokku nii õpilaste kui õpetajate tasandil, õppida uusi lugusid ning teha rohkem koostööd.

Kandlepäeva õpitubades jagavad õpetust Pille Karras, Aime Reier, Helle Suurlaht, Terje Kaur, Margit Kuhi, Juss Heinsalu ja Aivar Arak. Päev lõpeb kell 15.00 kontserdiga, kus esinevad nii üksikesinejad kui ka ansamblid.

Kandlepäeva korraldab MTÜ Kandlekoda, kes tegeleb erinevate pärimuskultuuri alaste koolituste, laagrite ja muude ürituste korraldamisega ning kannelde valmistamisega.

Päeva toetavad Eesti Kultuurkapital ja Raplamaa Omavalitsuste Arengufond

Lisateave:
Margit Kuhi
5568 7474
kandlekoda@hot.ee

Vene balalaikavirtuoos esineb Tallinnas

2010-01-11

2009. aasta Viljandi pärimusmuusika festivalil suure menu osaliseks saanud Vene balalaikavirtuoos Aleksei Arkhipovsky tuleb pärimusmuusika keskuse kutsel taas Eestisse ning annab 25. veebruaril algusega kell 19.00 Tallinnas Vene Teatri suures saalis kontserdi.

Ehkki publikulemmiku tiitlit Viljandi pärimusmuusika festivali esinejatele ei jagata, avaldas peo pealik Ando Kiviberg veendumust, et viimasel korral pälvis just Arkhipovsky kõige enam tähelepanu ning kiidusõnu. „Tegu on erakordselt andeka muusikuga, keda võiks igaüks vähemalt korra elus näha. Lisaks sellele, et ta on osav pillimees, pakatavad tema kontserdid kirest, pühendumisest ja artistlikkusest. Teda vaadates ja kuulates pole võimalik ükskõikseks jääda," rääkis Kiviberg.

Arkhipovskyle on omane oskus mängleva kergusega sulatada ühtseks, kõiki vaimustavaks emotsioonik nii pärimusmuusika, jazz, rock kui ka klassika. Elektroonilisi abivahendeid kasutab ta sedavõrd delikaatselt, et need ei riku naturaalse pillimängu võlu. Tema esinemised on heaks näiteks sellest, kuidas sooloartisti võimuses on hea pillimängu kaudu luua illusioon justkui seisaks laval terve orkester.

Arkhipovsky suvise kontserdi videosalvestise leiad siit.

Virtuaalnäitus kujunduskonkursi võistlustöödest

2009-12-15

XVIII Viljandi pärimusmuusika festivali tunnuskujunduse leidmiseks korraldatud stipendiumivõistluse võitis kunstnik Tõnu Kukk, kelle loodud oli ka 1994. aasta festivali plakat.

Tõnu Kukk rääkis, et on vahepealsetelgi aastatel pärimuspeo kujundamise võistlusest osa võtnud, kuid pole seni esikoha vääriliseks osutunud. Mehe sõnul polnud seekord tunnuskujundust luua keeruline. «Pidasin silmas peo teemat ja lasin fantaasial lennata,» rääkis ta. Nii sündiski lõbus logo, mille keskmes on kolm lõõtspillist välja turritavat jalapaari.

Vaata kõiki kujundusvõistlusele laekunud kavandeid virtuaalnäitusel.

2010. aasta Viljandi pärimusmuusika festivali passid nüüd müügil!

2009-12-14

Eesti Pärimusmuusika Keskus pani 14. detsembril müügile 2010. aasta Viljandi pärimusmuusika festivali passid.

Kui läinud suvel tehti kummardus üksikpillimeeste sõrme ja kunstiosavusele, siis järgmiseks eesmärgiks on külalisi tantsitada nii et muru põrub. Sellest tulenevalt on 22.-25. juulil toimuva pärimuspeo teema „Seest tuleb üks tants!".

Festivali pealik ja programmijuht Ando Kiviberg avaldas veendumust, et järgmine pärimusmuusika festival kujuneb vähemalt sama elamusteküllaseks, kui 17 eelmist. „Paneme rõhku esinejatele, kelle etteasted sunnivad inimesi murumättalt püsti hüppama ja ennastunustava tantsu kaudu laval toimuvale kaasa elama," rääkis ta.

Festivali passe saab osta ainult festivali kodulehelt. (OSTA SIIT!)

Nagu varasematelgi aastatel, tagab pass nelja päeva vältel sissepääsu kõikidele välikontsertidele ja ööklubisse ning annab soodustuse sisekontsertidel. 1. jaanuaril kerkib passi hind 790 kroonile, 1. aprillil 890 kroonile ja 1. juulil 999 kroonile.

Igal suvel nii Eestist kui kaugemalt tuhandeid pärimusmuusika sõpru Viljandisse meelitav pärimusmuusika festival toimus kultuurikolledži tudengite eestvedamisel esmakordselt 1993. aastal ning kandis toona „Pärimusa" nime. Nelja päeva pikkuseks kujunes pidu 1995. aastal ning on seesugusena püsinud siiani. 2009. aasta festivalile osteti kokku üle 23 000 passi ja pileti.

Maa-Meel esitleb uut kontsertkava

2009-12-07

2009. aasta Viljandi pärimusmuusika festivaliks kokku tulnud kollektiiv Maa-Meel annab jõulude eel neli kontserti uue kavaga "Armastuse mitu kägu."

Maa-Meel = pärimusmuusika + omalooming + muinasjutt + seitse eestlast + üks soomlane + 12 erinevat instrumenti.

Maa-Meele näol on tegemist muusikalise loovrühmitusega, mis ühendab endas kaheksat erinevatel erialadel tegutsevat noort, kellest enamik õpib TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias.
Maa-Meele repertuaar koosneb esivanemate rahvamuusikast, mis on omasse kastmesse seatud, kui ka arhailisest pärimusest inspireeritud omaloomingust. Ansambel on arendanud välja omapärase kontseptsiooni, sidudes kava tervikuks lugude vahele põimitud muinasjutuga. Nõnda on kava ühtmoodi kontsert kui ka jutustus ja lavastus.
Muusikute eesmärk on tutvustada pärimusmuusikat laiemale ringkonnale, tugevdades nõnda kuulajate identiteeditunnet ja pärimustraditsioone.
Seejuures naudivad Maa-Meele liikmed ise seda, mida teevad ja näitavad ka seda, kuidas pärimusega on võimalik loominguliselt ja pisut pööraseltki ümber käia.

Maa-Meele koosseisu kuuluvad Mari Tammar (torupill, plokkflööt, laul, pikkvile), Maili Metssalu (laul, hiiukannel, viiul, tšello, jutt), Jaan Jaago (kitarr, laul), Are Tints (trumm, laul), Kristel Kutser (torupill, flööt, pikkvile, laul), Toomas Oks (lõõts, laul), Marju Metssalu (trumm, laul), Ulla-Sisko Anneli Jauhiainen (kantele, tikukannel, kromaatiline kannel)

Kontserdid:

5. detsembril kell 12.00 Rapla Kultuurikeskuses (pilet 25.-)
7. detsembril kell 19.00 Tallinnas kultuuritehases Polymer (pilet 50.-)
8. detsembril kell 22.00 Tartus Genialistide klubis (pilet 50.-)
10. detsembril kell 19.00 Viljandi nukuteateris (pilet 30.-)

Kontsertkavade stipendiumikonkurss

2009-12-07

MTÜ Eesti Pärimusmuusika Keskus algatab 2010. aasta kevadhooaja kontsertkavade väljatöötamiseks loovisikutele ja loomingulistele kooslustele avaliku stipendiumikonkursi.

Statuudi leiad siit ning taotlusvormi siit.

Raplas peetakse nädalavahetusel pärimusmuusikapäeva

2009-11-30

Rapla kultuurikeskuses 5. detsembril toimuv pärimusmuusikapäev toob päevase mõtlemispausi jõulueelsesse saginasse. Tule-Tee liidab üheks tantsu, laulu, spontaanse ühise pillimängu, käsitöö ning ökotemaatika.

"Tule-Teelt leiab hubase keskkonna ning inimesed, kes muusikast, teest-karaskist ning üksteisega koosolemisest rõõmu tunnevad," rääkis kontsertpäeva korraldaja Maili Metsalu.

Selle aasta kavas on seitse kontserti: esinevad Maa-Meel, Krüüsel, Vihmatantsud, K.L.O.F, NolensVolens, Fibrill ning Jaak Johanson. Kontsertide vahepealset aega sisustab üheskoos laulmine, tants ja pillimäng. Sel aastal keskendutakse pärimustantsude tutvustamisele ja õpetamisele.

Lisaks on Tule-Tee osaks Eesti mahetoodete tutvustamine. Ökotemaatika edasiarendusena kasutatakse uudset piletisüsteemi: raha kõrval saab pileti lunastada ka mõne andami näol, milleks näiteks kook, moos või muu isevalmistatud produkt. Kontsertidega paralleelselt saavad külastajad tutvuda erinevate ökotoodetega. Ühtlasi saab traditsiooniliselt nautida ka teed ja karaskit, lisaks on avatud käsitöönurk, kus on võimalus viltida ja punuda.

Kuuendat korda toimuva sündmuse taga on sõpruskond tuliste hingedega noori. "Soovime näidata, et pärimusmuusika ei tähenda ainult kandlega vana tädi metsas - pigem on pärimusmuusika meie kõigi ühine varandus ja vägi, milles on palju dünaamilisust ja elujõudu," rääkis Tule-Teest korraldaja Mari Tammar.

Päevapilet maksab 100 krooni või andam, üksikud kontserdid 25 krooni, Jaak Johansoni kontsert 50 krooni. Piletid müügil kohapeal.

Programm:

12.00-13.00 Avamine suures saalis, ansambel Maa-meel
13.30-14.30 Krüüsel (väike saal)
15.00-16.00 Vihmatantsud (väike saal)
16.30-17.30 Tantsude õpetamine ansambel K.L.O.F saatel (saali galerii)
18.00-19.00 NolensVolens (suur saal)
20.00-21.00 Jaak Johanson (suur saal)
21.30-22.00 Lõputseremoonia - Tule element (sisehoov)
22.00-23.00 Fibrill (suur saal)

Lisainfo:
Mari Tammar, peakorraldaja
mari.tammar@gmail.com

Võistumängimine tuleb taas

2009-11-23

Eesti Pärimusmuusika Keskus korraldab maikuus taas suure üleriigilise võistumängimise, kuhu on oodatud osalema kõik muusika- ja huvikoolides õppivad õpilased alates 7. eluaastast.

Loe täpsemalt siit.

Näitus "Puuaastaring"

2009-11-20

20. novembril avati Pärimusmuusika Aida ees ja sees TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse eriala tudengite tööde näitus. Näha saab minisauna, haabjat, puidust kaevurakkeid ja palju muud huvitavat.
Eriala avati akadeemias 2005. aastal. Hetkel omandab sel alal rakenduslikku kõrgharidust 25 üliõpilast.
Rahvusliku ehituse eriala eesmärk on jätkata rahvuslikke käsitöötraditsioone ehituse vallas - seistakse selle eest, et meie tarbekeskkonnas elaks edasi õilis lihtsus, mida usume nägevat maarahva pärandis.
Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit on kuulutanud 2010. aasta puutöö aastaks ja palunud TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse eriala üliõpilasi ning õppejõude kaasa lüüa selle aasta sisuga täitmisel. Et seda eesmärki paremini sobitada akadeemilise aastaringiga, otsustas kool esimese panuse anda juba 2009. aasta lõpul näitusega "Puuaastaring" Viljandi Pärimusmuusika Aidas.
Korraldajate sõnul on näituse ülesanne lumepallina veerema lükata terve puutöösündmuste laviin. See näitus ongi juba õnnelikult kaasa tõmmanud Rahvusliku Ehituse Seltsi, Eesti Haabjaseltsi ja Kaleseltsi ning teisi sõbralikke kaasteelisi.
Näitus on üleval 4. detsembrini.

Loe lisaks ka Sakalast

Talvine tantsupidu keskendub voor- ja sõõrtantsudele

2009-11-11

2010. aasta veebruaris Viljandis peetav talvine tantsupidu keskendub sõõr- ja voortantsudele. Nagu eelmistelgi aastatel, on sajad tantsijad oodatud Vabaduse platsile suurele ühistantsimisele sõltumata sellest, kas paugub pakane või voolavad sulaveed.

4.-6. veebruaril aset leidva peo eestvedaja Vaike Rajaste sõnul kattub 12. korda korraldatava talvise tantsupeo keskne mõte suuresti järgmise Viljandi pärimusmuusika festivali teemaga „Seest tuleb üks tants!". „Oleme igal talvel püüdnud luua õhustiku, kus osavõtjad ei tunneks end tantsujoonistest liialt kammitsetuna ning naudiks üheskoos tantsides ennekõike iseennast ja oma sõpru. Publikule vaatemängu pakkumine pole seejuures kunagi olnud esmatähtis, mistõttu ei eelne ühistantsimisele pikka pingelist prooviperioodi," selgitas ta.

Samas võib Rajaste sõnul talvist tantsupidu nimetada ka festivaliks, sest see vältab kolm päeva ning pakub mitmesuguseid elamusi nii neile kes vahetult kaasa löövad kui ka neile, kes eelistavad kõrvalt vaadata. Näiteks on programmis koht välismaiste tantsurühmade kontsertidel Viljandimaa koolides ja rahvamajades.

Põhipäeval, 6. veebruaril on huvilised oodatud Pärimusmuusika Aita õpitubadesse ja Eesti rahvatantsuansamblite kontserdile. Lageda taeva all toimuv ühistantsimine juhatatakse sisse läbi Viljandi südalinna kulgeva rongkäiguga. Päeva juhib tantsupedagoog Märt Agu.

Eelmistel aastatel on talvine tantsupidu lisaks sadadele Eesti tantsijatele võõrustanud indoneeslasi, bulgaarlasi, kreeklasi, türklasi, poolakaid, soomlasi, lätlasi ja leedulasi. Millise maa tantsijaid sedapuhku külla oodatakse, ei soostunud Vaike Rajaste veel välja ütlema, sest lõplikku kokkulepet pole nendega veel sõlmitud.

Kui tänapäeval on talvisel ajal õues tantsimine Eestis üsna tavatu tegevus, siis ürikute põhjal otsustades tuli seda keskajal Eesti- ja Liivimaa linnades märksa sagedamini ette. Mõnel pool, näiteks Tartus olevat lustijad muutunud koguni nii ülemeelikuks, et võimud pidasid vajalikuks neid jõu ja seadustega ohjata.

Viljandi talvist tantsupidu korraldavad Tantsupedagoogide Liit, rahvatantsurühm Vabajalg ja rahvatantsuansambel Viljandi.

Talvise tantsupeo kodulehekülje leiad siit

Seest tuleb üks tants!

2009-11-06

2010. aasta 22.-25. juulil Viljandi lossimägedes ja südalinnas peetava XVIII pärimusmuusika festivali teema on „Seest tuleb üks tants!"

Teema kõlab sarnaselt sellele, mida Joosep Toots filmis "Suvi" koos endiste koolivendadega jahuveskis puntratantsule asudes hõiskas. Samavõrd lõbus, ühtehoidev ja miks mitte ka ülemeelik saab olema ka XVIII pärimusmuusika festival. Kui 2009. aasta suvel tehti kummardus üksikpillimeeste sõrme ja kunstiosavusele, siis järgmiseks eesmärgiks on külalisi tantsitada nii et muru põrub.

Muusika ja tants on läbi ajaloo olnud omavahel tihedalt läbipõimunud ja teineteisest sõltuvad. Kui pillimees mängib nii kaasakiskuvalt, et kuulajate jalgades ning südameis särtsuma hakkab, tekib iseenesest tants mis peab välja pääsema ja nähtavaks saama.

Eesti pärimustantsu-uurija ja -õpetaja, legendaarne Kristjan Torop on oma raamatus "Kontratantsud" öelnud: "Seltskonnatants on algusest peale olnud tervikuna meelelahutuse teenistuses, ta ei ole seotud kindlate kombetalituste ega kalendritähtpäevadega /.../. Rahvatants tervikuna on aga laiema sisuga, sest peale meelelahutustantsude sisaldab mõiste rahvatants endas maagilisi, rituaalseid, akrobaatilisi ja imitatsioontantse, mille kasutusala piirdub teatavate kindlate situatsiooniga."

Tants on sõnatu suhtlusvorm, põhjus kokku saada, muutuda lähedaseks, armuda. Nii on ka sigivusmaagia alati olnud tantsu üks levinumaid eesmärke. Tants on eluringi hooratas, aga ka päritolu rõhutaja ja meie-tunde esilekutsuja. Seda kõike muidugi siis, kui tantsurütmid ning -sammud on pärimuslikud.

XVIII Viljandi pärimusmuusika festival tahab luua olukordi, kus Eesti eri paikade tantsutraditsioon võiks areneda ning tänapäevastuda läbi improvisatsiooni. Aga seda mõistagi traditsiooni piires, nagu maestro Torop tabavalt sõnastas. Miks mitte rokkida polkaga või svingida reinlendriga? Kas poleks vahva minna labajala põhisammuga paaristammumiselt üle ka pöörete, keerutusteni, kokku ja lahku liikumisteni? Jah, muidugi! Festival soovib läbi pärimustantsu hoogu anda inimeste individuaalsele eneseväljendusele ja improvisatsioonile.

Eelmisel festivalil tõestasid muusikud oma muusikalist nõidumisoskust. Seepärast võib kindel olla, et ka järgmise aasta juuli lõpus hakkavad Viljandis festivali unenäoliselt ebamaises keskkonnas juhtuma tantsuimed.

Tants peab seest välja pääsema!

Järgmise festivali demovooru tingimused leiad siit ja kujunduskonkursi tingimused siit.