Aita Aita

Osa raha tuleb koguda annetustena, pärimusmuusikakeskusel on vaja praeguste hindade ja arvutuste järgi koguda 7 miljonit krooni

KUTSUME KÕIKI, KEL SOOVI JA VÕIMALUSI, TEGEMA OMAPOOLSET UHKET LIIGUTUST KESKUSE TOETAMISEKS!

Tuletagem näiteks meelde, kuidas annetusraha toel ehitati Estonia teatrimaja ja kuidas Juhan Liiv andis oma kuue selle ehitamise heaks. Mõelgem oma võimalikule 100, 200 või 500 kroonile, mida pärimusmuusika koduaida ülesehitamiseks annetada...

AITA pangaülekandega:

Anneta Eesti Pärimusmuusika Keskuse kontole Hansapangas 221027695895 oma toetussumma! Tehke või püsikorraldus, kasvõi 100 krooni iga kuu ja aasta läbi! TÄHELEPANU! 1. jaanuarist 2008 ei kehti teenustasuvabastus Hansanetis ning Hansapanga kontorites.

Kui oled SEB - i klient, siis Saldo+ klientidel pangasisestel maksetel U-netis teenustasu pole, seega www.seb.ee aadressile minnes tasub maksta või teha püsikorraldus EPMK kontole SEB - s 10220008039018.

Kui kirjutad makse selgitusse oma isikukoodi, teavitame annetajatest ka maksuametit ning 2007 tulusid deklareerides on Sinu annetus eeltäidetud deklaratsioonil ära toodud ja arvestatakse tulumaksuvabastuse hulka. Eesti Pärimusmuusika Keskuse kood registris on 80116582

Iga annetaja nimi kirjutatakse Kirsimäe Aida tänutahvlile, kui ta ise vastu pole.
AITA telefonitsi:

Helistades 900 7820, toetad 25 krooniga
Helistades 900 7825, toetad 100 krooniga
Helistades 900 7830, toetad 500 krooniga

(NB! 500 kroonine annetustelefon ei tööta EMT mobiilsidevõrgus)

Aida ajaloost

Nn Kirsimäe ait Viljandi Lossimägedes on üks kunagise Viljandi mõisa arvukatest majandusehitistest. Suur ristkülikukujulise põhiplaaniga kivihoone on rajatud keskaegse ordulinnuse maa-alale, linnapoolse III eeslinnuse loodeservale, kus kunagi paiknes linnuse tall ja arvatav tallipoiste elamu. Aida täpne ehitamisaeg ei ole teada.

Viljandi mõisasüdame asukoht linnusest loodes on tähistatud juba rootsiaegsetel plaanidel. Andmeid hoonestuse kohta saame aga alles 1790.aasta linnaplaanilt. Vaatlusaluse aida kohal Jaani kiriku vastas on sellel näha suur pikiküljega linna poole pööratud (kivi)hoone, temast paremal risti teine veidi väiksem ehitis. Kiri plaanil ütleb, et tegemist on mõisa aitadega (Kleten). Sama situatsiooni näeme 1832. ja 1866.aasta linnaplaanil.

Vaade Viljandile teiselt poolt järve 1790. J. Chr. Brotze joonistus
Läti Akadeemiline Raamatukogu

Seega on põhjust arvata, et kõnesolev aidahoone on oma põhiosas ehitatud juba 18.sajandi keskel või teisel poolel, pärast seda kui keisrinna Jelizaveta 1744. aastal oli Viljandi mõisa kinkinud oma õuedaamile Maria Tšoglokovile ja kui valmis esimene härrastemaja ning esimesed mõisa majapidamisega seotud ehitised.

Vaade aida juurest Viljandile 1800. J. Chr. Brotze joonistus
Läti Akadeemiline Raamatukogu

Ait ei ole säilinud ehitusaegsel ilmel, vaid teinud läbi mitmeid remonte ning ümberehitusi. Hoone maakivist vundamendid võivad osaliselt olla rajatud linnuseaegsetele müürisäilmetele, mis on tinginud hoone ebaühtlase vajumise. Aida keldrikorrus on tellisvõlvlagedega ning säilitanud varasema plaanilahenduse. Hoone läänepoolse tiiva võtab enda alla üksainus suur ruum. Kaaravadega seinalõik, mis kulgeb paralleelselt esifassaadiga, võis olla kunagi välissein. Hoone idapoolne osa on eelmise sajandi teisel kümnendil kohandatud viljakuivatiks ning ehitatud kõrge sakmelise karniisiga telliskorsten.

Vaade Kirsimäelt 1910. Foto J. Riet
Viljandi muuseumi fotokogu

Aida esifassaadi keskteljel paikneb sissesõiduvärav, mis on esile tõstetud katusest väljaulatuva kolmnurkviilu, külgpilastrite ning astmeliselt profileeritud karniisidega. Vanematel fotodel on näha eri kõrgusel paiknenud väikeseruudulised luukidega varustatud aknad, mis olid alles veel 1970ndatel aastatel.

Talvine ait 1930ndatel. Foto J. Riet
Viljandi muuseumi fotokogu

1980. aastate alguses kavatseti tollal laona kasutusel olnud ait rekonstrueerida kohvik-baariks. Hoone oli siis veel suhteliselt heas seisukorras ja säilitanud oma ajaloolise ilme, vaid S-kivikatus vajas remonti. Kava ei teostunud. Mõned aastad hiljem varises sisse osa katusest ning lõunasein.

1990 koostati uus projekt aida restaureerimiseks, sedakorda Kesk-Eesti Restaureerimisvalitsuse olmehooneks. Vahepeal oli jõutud lõunasein uuesti üles ehitada ja taastada katus ning teha uus puidust vahelagi I korrusel. Projektis oli ette nähtud esifassaadi kaaristu avamine, tegelikkuses tähendas see esiseina lammutamist ja tuhaplokkidest ning silikaatkivist uue seina tegemist. Silikaatkiviga on üles laotud ka hoone tagasein. Avatäited kas puuduvad või on asendatud.

Enne kui ehitustööd aida juures 1994. a. pooleli jäid, jõuti valmis ehitada S-kivikatus ja uuendada puitvahelagi. Nii üks kui teine on nüüdseks lagunemas. Lisaks on hoone kesk- ja osalt ka idapoolse osa puitkonstruktsioonid tulekahjus kannatada saanud.
Anne Lass, arhitektuuriajaloolane

Ando Kivibergi selgitus, juuli 2006

2005. augustis EASile esitatud taotluses oli projekti kogumaksumuseks arvestatud 24,9 miljonit krooni, millest ehitusmaksumus moodustas 18,5 miljonit krooni.

Kogutud andmete põhjal selgub, et poole aastaga on ehitushinnad kasvanud vähemalt 30% ning tõus kestab. Kuigi täpne tõde ehitusmaksumuse osas selgub riigihanke pakkumiste avamisel novembris 2006, on praegu juba selge, et olemasolevatest rahalistest vahenditest Eesti Pärimusmuusika Keskuse valmisehitamiseks ei piisa. Otsustage ise:

EL struktuurifondid: 15 milj. krooni
EV Kultuuriministeerium 5 milj. krooni
Viljandi linn 4,9 milj. krooni
kokku: 24,9 milj krooni
Aga arvestades ehitushindade kasvu 30%, võrreldes 2005 aasta augustiga, kujuneks täna ehitust alustades kogu projekti maksumuseks vähemalt 29,4 miljonit krooni.

Viljandi linn ja MTÜ Eesti Pärimusmuusika Keskus otsivad aktiivselt võimalusi, kuidas puuduolev raha leida. Keskus on otsustanud pöörduda Viljandi Festivali fännide poole, aga ka kogu eesti üldsuse poole, kutsudes üles inimesi isikliku panusega Pärimusmuusika Keskuse valmimisele kaasa aitama.

nnetamine on loomulikult vabatahtlik - igaüks oma soovi ja võimaluste järgi. Tänan südamest neid paljusid, kes on oma toetuse juba andnud. On pööraselt hea teada, et pärimusmuusika edasikandmine on nii paljudele oluline.

Lootusrikkalt,

Ando Kiviberg,
Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhataja
Viljandi Pärimusmuusika Festivali pealik

Aita Aita

Otseviited