• Näitused

Viljandi Muuseum, Laidoneri plats 10

Lõõtspillid on levinud üle maailma, saanud erinevate kultuuride osaks. Võimalik on eristada 40-50 erinevat lõõtspilli tüüpi. Näitusel on neist esindatud mõningad meil enam levinud - kontsertiinast bajaanini. Lisaks saab oma silmaga näha Eesti pillimeistrite valmistatud lõõtsasid ning pildi ja teksti vahendusel tutvust teha legendaarsete lõõtsamängijate ja -meistritega nagu August Teppo, Kalju Sarnit, Karl Kikas, Richard Reino, Aivar Teppo.

Näitus on avatud 19. juulist kuni 19. augustini.

Viljandi Linnagalerii, Tallinna tn. 11/1

Mitmes erinevas Eesti muuseumis eksponeeritud näitus on viimaks jõudnud Viljandisse. Näitusel on võimalik näha aastatel 1997-2006 Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili üliõpilaste õppetöödena valminud lauamänge, mille visuaalne lahendus ja mängulegendid on tihedalt seotud eesti rahvusliku ainesega. Kõikide mängude valmimisel on pilku peal hoidnud üldkompositsiooni õppejõud Mare Hunt. Ilma liialduseta võib väita, et tegemist on maailma kõige ilusamate lauamängudega.

Näitust on varem täies mahus eksponeeritud Eesti Rahva Muuseumis ning pisut vähemate eksponaatidega Pärnu Muuseumis ning Mahtra Talurahvamuuseumis.

Näitus on avatud 17. juulist kuni 5. augustini.

Inkeri maja, Pikk tn. 4

Väljapanek koosneb Soome muusikateaduste professori ja folkoristi A.O. Väisäneni (1890-1913) enda tehtud piltidest, millel on kujutatud rahvapille ja muusikuid. Fotod on jäädvustatud erinevates paikkondades eri aegadel. Väisänen käis mitmel korral folkloori kogumas ka Eesti aladel, juba 1913. a. tegi ta noore üliõpilasena laiaulatusliku uurimisreisi Setumaale. Sellest reisist on ilmunud ka teos ( Timo Leisiö toimetatud “Setumaalta Harjumaalle”, 1992), mis põhineb Väisäneni reisipäevikul.

Näitus on avatud festivali ajal