Iirimaa
http://www.altan.ie/

^{Liigutav ja kuulatav}

Viimase paariteistkümne aasta jooksul pole ükski Iiri ansambel kogu maailmas avaldanud publikule ja muusikaarmastajatele niisugust mõju nagu Altan oma oivaliste auhinnatud lindistustega, mis varieeruvad sujuvalt kõige tundeküllasematest ning liigutavamatest Iiri lauludest kuni löövate riilide ja džiigideni. Sellele lisandub veel Altani südantsoojendav ja dünaamiline elav esitus.

Läbi aastate on bänd püüelnud selle poole, et tuua pärimusmuusika ilu, sealhulgas eriti Donegali-kandi viiuldajate ning lauljate looming, kaasaegse kuulajani sel moel, et säiliksid ning eristuksid kõik tolle muusika omadused. Õigupoolest on Altan alati uskunud, et Iiri rahvamuusika näol on tegemist igas mõttes kaasaegse muusikaga ja selle muusika üha kasvav mõju ning populaarsus on tõestanud, et neil on õigus.

Loch Altan asub Donegali loode osas. Järv jääb kirdest Šotimaa Kaledoonia mägede poole suunduva Derryveagh’ mäeaheliku kahe peamise mäe, Errigali ja Musckishi varju. Just seesugune maaliline piirkond ongi Altanile muusika ja laulude loomisel sobivaks taustaks ning inspiratsiooniallikaks.

• Mairéad Ní Mhaonaigh – viiul, laul
• Dermot Thomas Byrne – akordion
• David Francis Sproule a.k.a. Dáithí Sproule – kitarr, laul
• Ciaran Michael Tourish – viiul, viled, laul
• Kieran Curran a.k.a. Ciaran Curran – bouzouki, mandoliin

Eesti

^Kuulata

Anu Taul esineb kavaga, mis on üles ehitatud regilauludele. Varasematel Anu plaatidel „Tähe tüdar” ja „Engi Aig” on võimalik kuulda originaalseid ja jõulisi regilauluseadeid. Sama joont jätkab ta ka festivalil. Anu ütleb ise oma kava kohta:

Vanad laulud on kui õunad iidvana puu küljes, võtan ja maitsen, teadmata tegelikult, kui sügaval on juured. Nii, regilaule “maitstes”, tajun kulgevat aega nagu tuult, mis kahistab koduõunapuu okstes. Nüüd on nad siin ja praegu minuga ja mina teiega, jagamas laule, mis on ühtaegu iidsed ja samas värsked..

• Anu Taul – laul, kitarr
• Triinu Taul – laul, torupill, parmupill
• Andre Maaker – kitarrid
• Marko Mägi – sopransaksofon
• Reigo Ahven – löökriistad

Eesti

^Gurmaanidele

Ansambli liikmete tutvus algas mitmekümne aasta eest Tallinna Muusikaakadeemias, kus nad kõik koorijuhtimist õppisid. Ene ja Anneli õppisid koos ka Helsingi Sibelius-Akadeemias. Celia ja Anneli on koos töötanud Viljandi Kultuuriakadeemia rahavamuusika alal, kus ka Ene kiriku- ja koolimuusika õppetooli juhatas. Nüüdseks on Celia Võrus, Ene Tallinnas ja Anneli Soomes Mäntsäläs. ”Kus me kolmi kokkus saame ... ?” - kus mujal, kui Viljandi Pärimusmuusika Festivalil.

Viljandi festivalil on Arrotajad juba mitmendat korda (2001, 2002, 2004) esitamas Edgar Arro oreliseadeid, mida Ene orelil sõrmitseb. Anneli ja Celia esitavad palade aluseks olevaid rahvaviise ja -laule. Edgar Arro on koondanud 57 rahvaviisiseadet orelile kuude vihikusse (vahemikus 1968-1978). Arro taotluseks oli näidata rahvaviisi meie muusika loomuliku alusena ja rahvaviisi elujõulisust tänapäeval. Teadlikult ja hoolikalt on helilooja vältinud rahvaviisi enda igasugust omapoolset muundamist. ”Rahvaviis on olnud mulle nagu pühadus, mida olen tahtnud säilitada puutumatuna tema algses ilus, lisades ainult harmooniliste ja polüfooniliste võtetega vastava fooni,” on Edgar Arro öelnud. Lisaks eelnevale on nad esitanud ka koraaliseadeid nii rahvapäraste variantidena kui ka praegu kasutusel olevast koraaliraamatust. Viimased ülesastumised selles vallas on olnud Toompäevadel (2005), peakülalisena Soome ühel tuntuimal Lohtaja XXVII kirikumuusikafestivalil ”Vexilla Regis” (2005) ja Helsingi eestikeelse koguduse teenistustel (2005, 2006).

Foto autor on Päivi Lassila.

• Ene Salumäe – orel
• Celia Roose – laul, torupill, vile, kannel
• Anneli Kont-Rahtola – laul, viiul, hiiurootsi kannel, setu kannel, vile

• Anneli Kont-Rahtola: +372 4084 63103, marahtola@msoynet.com

Eesti

Ansambel on keskendunud kristliku kaukaasia, eelkõige armeenia rahvalaulude töötlemisele. Püütakse leida eesti ja armeenia muusika ühisosa. Nii mõnigi kaukaasia rahvalaul leiab Atlase seades kargelt põhjamaise hääle.

• Erle Võsa-Tangsoo – laul
• Maria Mölder – laul
• Maret Nurklik – flööt
• Brigitta Davidjants – kanoon
• David Davidjants – kontrabass, basskitarr
• Kill Kaare – darbuka, dholak, djembe

• Brigitta Davidjants: +372 5648 9443 brigitta@bahamapress.org

Eesti

“Mängija peab olema, et ta mängib ikka nii iks et tan mängun midagi om, aga mitte et ma võtan pilli kätte ja mängin tüki maha."

- Lõõtspillimängija Karl Kikas

“No üteldas niimoodi, et pillimees on pulma tola, Ega ta muud ei ole ka. Ta peab ju kogu aeg käima. Teised oma lauas ilusti, sööva, a pillimees peabkogu aeg kiskuma, ei saa, ei tohi viina võtta, võta viina, jääd täus, ei saa süüa ka enam ja niimoodi ongi, muudkui tõmba kogu aeg pilli."

- Lõõtspillimängija Alfred Teemo

Võrumaa elanikud ütlevad legendaarse lõõtsameistri August Teppo pillide kohta, et nende kõla pand vere kiima ja jala tatsuma. Festivali avamine peab muu hulgas meeles Eesti vanu lõõtsamängijaid ja pilliehitajaid.

“Ütleme et ega selle töö juures ei saa just väga pikalt olla. Iseäranis kui selle häälestamise ja niisukusega tulevad. Ütleme, et siis lööb vahepeal närvi mustaks, põgened ära ja teed vahepeal midagi muud ja siis lähed jälle platsi ja siis hakkab jälle minema."

- Pillimeister Johannes Keder lõõtsaehitamisest

Lavastaja

• Siim Pede

Tervitajad

• Festivali pealik Ando Kiviberg

Esinejad

Päev	Kell	Koht	Hind
neljapäev	13:00	Kaevumägi	tasuta

Eesti / Vene
http://www.narvamuuseum.ee/ru_pages/suprjadki.htm http://avenue.ee/

^{Kuulatav ja liigutav}

Avenue ja Suprjadki on festivalil esinenud ka eelnevatel aastatel. Alati on nad üllatanud oma värskuse ja energiaga. Nende repertuaaris on vene ja eesti rahvalaulud, mida püütakse põimida soft rockiga. Selline stiilide ja kultuuride ühendus paelub nii rocki- kui ka pärimusmuusikasõpru.

Projekt sai alguse talvel 2004, kui Vladimir Tšerdakov (AveNue tekstide ja muusika autor) proovis laulda ühe rahvalaulu Marina Kuvaitsevaga (Suprjadkide liider). Nii tekkis mõte need kaks ansamblit ühendada: rahvalaulukoor Suprjadki ja rockansambel AveNue.

AveNue

• Vladimir Tšerdakov - kitarr
• Kirill Adõlin - bajaan
• Kirill Smirnov - basskitarr
• Ilja Lazarev - trummid

Suprjadki

• Laulavad: Marina Kuvaitseva, Nadežda Moskaljeva, Elena Sabinina, Natalja Atonen,Oksana Avarjaskina

AveNue

• Kirill Smirnov : +372 5558 1824, +372 5621 5343 kirill@avenue.ee

Suprjadki

• Marina Kuvaitseva : +372 5647 4722 suprjadki@hot.ee

Päev	Kell	Koht	Hind
neljapäev	20:00	Ööpäeva Telk	70.-
laupäev	16:00	Telk	70.-



1. USA

USA

^Kuulata

The Barnstormers ühendasid oma jõud umbes 25 aastat tagasi, et esitada traditsioonilist, vanamoelist Ameerika rahvamuusikat. Harrison mängib viiulit, bandžot, kitarri, apalatši tsitrit, suupilli ja veel mitmeid pille. Ta on ka väga nõutud eestansija.
Tom mängib haamerdultsimeri, bändžot, nuppakordioni, kitarri, suupilli, psalteeriumi jne. Laulavad mõlemad.

Nende mängimised on mitmesugustes paikades – koolides, folkfestivalidel ja ajaloopäevadel.. Barnstormers on esinenud the Smithsonia Instituudis ja näiteks ka endise asepresidendi Al Gore’i residentsis välisdiplomaatide vastuvõtul. Kumbki mees on ka üksinda vägev ja tahetud pillimees.

• Thomas Jolin – haamerdultsimer, bändžo, nuppakordion, kitarr, suupill
• Jeffrey Harrison – viiul, bändžo, kitarr, apalatši tsitter, suupill

Päev	Kell	Koht	Hind
laupäev	15:00	Suur Tuba	70/40.-
pühapäev	19:00	Ööpäeva Telk	40.-

1. Iiri

Iiri

^Gurmaanile

Brendan Begley on Kerry krahvkonna gaelikeelsest lääneosast pärit musikaalse Begley perekonna noorim liige. Lisaks soolomuusiku karjäärile mängib ta ka ansamblis Beginish ning kuulsas grupis Boys Of The Lough. Ta oli üheksa aastat pärimusmuusikaprogrammi ‘Geanntraí’ saatejuhiks iirikeelses telekanalis TG4 ja on seotud ka teiste muusika- ning dokumentaalsaadetega.

Brendanil on kolm sooloalbumit: ‘Seana Choirce’ (Gael Linn), ‘We won’t go home ‘till morning’ (Kells Records) ja viimane on ‘Oíche go Maidean/It could be a good night yet’ tema enda plaadifirmalt. Samuti on ta lindistanud koos grupiga The Chieftains (‘Bells Of Dublin’ ja ‘The Long Black Veil’) ning loomulikult ansamblitega The Boys Of The Lough ja Beginish.

• Brendan Begley – lõõtspill, laul

• Brendan Begley: breanndan@eircom.net

Päev	Kell	Koht	Hind
neljapäev	23:00	Suur Tuba	70/40.-
laupäev	15:00	Ugala saal	100/70.-

1. Bulgaaria

Bulgaaria

Igal rahval on oma keel ja traditsioonid, samamoodi on iga rahval omapärane ka pillist kostuv. Õpitoas tutvustatakse bulgaaria pärimusmuusikat läbi akordionimängu.

Päev	Kell	Koht	Hind
reede	13:00	Kultuurimaja	15.-

Ungari
http://www.csikband.hu/

^{Liigutav ja kuulatav}

Csík Band loodi 1988 Kecskemétis ning mängib pärimuslikku talurahva muusikat. Aastate jooksul on nad oma ansamblit ja Ungari rahvamuusikat populariseerinud lugematul arvul edukatel kontsertidel ja tantsutubades Ungaris ja välismaal. Professionaalide hulka kuulumist kinnitab asjaolu, et 1991 võitis Csík Band Rahvakunsti Noore Meistri tiitli. Bändile on omistatud ka Suurepärase Rahvakunstiansambli tiitel.

Kecskemétis on ansambel tegelenud tantsutubade organiseerimisega. Vöörustajatena kutsuvad nad tantsupeole tuntud rahvamuusikuid ja teisi artiste, pakkudes võimalust end laval näidata ka noortele solistele, tantsijatele ning tantsutubade muusikutele.

Ansambli kontsertprogramm koosneb peamiselt Transilvaaniast pärit Ungari ning Rumeenia lugudest, kuid esitatakse ka ungari laule ning tantsumuusikat.

• CsÍk János – viiul, laul
• Szabó Attila – viiul, tambura (lauto)
• Kunos Tamás – vioola, drum
• Barcza Zsolt – dultsimer, akordion
• Bartók József – kontrabass
• Szokolai Balázs – puhkpillid
• Majorosi Marianna – laul

Eesti
http://www.diskreetsemangotrio.ee

^{Uued tulijad}
Diskreetse Mango Trio on pärimusmuusikat, peamiselt regilaule rokivõtmes esitav ansambel, mis vaatamata oma nimele ühendab endas üheksat liiget. Ansambel proovib leida kontakti kaasaegse rahvakultuuri – levimuusika erinevate vormide ja pärimusmuusika vahel. Läbi sellise mõõtme on Diskreetse Mango Trio rajanud oma tee regilaulumaailmast kaasaegse roki maailmani.

DMT on andnud üle 25 kontserdi – folk- ja jazzfestivalidest tõeliste rockkontsertideni. Muuhulgas on ansambel esinenud tunnipikkuse otse-eetri kontserdiga ka Raadio 2 populaarses saates R2 Live. Lisaks on bänd andnud välja kaks raadio-singlit – „Hobusemäng“ ja „Must naine“. Mõlemad lood on leidnud rohket mängimist nii riigi- kui ka kommertsraadiojaamade eetris ning veetnud pikka aega ka erinevates raadioedetabelites

• Leele Lattikas – laul
• Lemmo Lattikas – laul, parmupill, akordion
• Margit Ott – laul
• Mauri Sööt – laul
• Kristjan Pilt – kitarrid
• Oliver Laanet – kitarrid
• Rando Lester – basskitarr
• Janno Pokk – viiul
• Janek Koldekivi – trummid

• Kristjan Pilt: 56 918 736, dmtrio@hot.ee

Prantsusmaa
http://www.duo-bertrand.com/

^{Liigutav ja kuulatav}

Duo Bertrand on 1991. aastast sihikindlalt püüelnud oma soise kodukandi, Breton-Vendée pärimusmuusika elluäratamise poole.

Duo koosneb Thierry’st (vilepuhuja-onkel) ja tema vennapojast Sébastien’ist (tõmbab lõõtsa). Peamiselt mängivad nad vanu suuliselt edasi antud lugusid, mis nad on kogunud viimastelt selle traditsiooni lauljatelt ning muusikutelt.

Duo Bertrand en Compagnie, kuuest muusikuist koosnev ansambel, kaasajastab seda muusikat põhivärvidega (Couleurs Racines).

• Thierry Bertrand – veuze (vile), oboe
• Sébastien Bertrand – lõõts
• Thierry Moreau – viiul, tšello
• Youenn Landreau – Chapman Stick
• Stéphane Atrous – saksofonid
• Sylvain Fabre – löökpillid

Eesti
http://www.hennrebane.ee/

^Gurmaanidele

Lõõtspilliaasta-eri – Eesti parimaid akordionimängijaid festivali palvel valminud eesti pärimusmuusika kavaga!

Kava teeb veelgi erilisemaks löökpillimängija Dmitri Dmitrenko kaasamine. Kaks täiesti erinevat muusikainsrumenti, mis võimaldavad originaalselt läheneda pärimusmuusikale. Repertuaariks on arhiividest leitud vanad laulud ja pillilood ning nendest inspireeritud Hennu originaallooming. Duo mängu võib iseloomustada sõnadega: sillerdav, rütmikas, dünaamiline, ootamatu ... Tulge kuulama ja teid võib suure tõenäosusega tabada pärimusmuusikaelamus!

Henn Rebane-huvitunud akordionimuusika erinevatest žanritest, on ta püüdnud võimalikult mitmekülgselt rakendada pilli väljendusvõimalusi. Ilmunud 2 LP ja 8 CD. Trükis ilmunud 5 noodialbumit akordionile, s.h. originaal-loominguga „ 5 Eesti tantsu”, „Lastealbum” ja „Akordionialbum”

Dmitri Dmitrenko-löökpillimängija, kes on aastate vältel tegutsenud eesti erinevates muusikakollektiivides alates teater „Estonia” orkestrist ja lõpetades ansambel „Karavaniga”. Nende vahele jäävad projektid ja koosseisud, kus kohtame nii pop-, jazz- kui ka pärimusmuusikat. Reisinud kontsertidega läbi pea kõikide Euroopa riikide, tunneb jatkuvalt huvi uute muusikaliste väljakutsete vastu.

• Henn Rebane – akordion
• Dmitri Dmitrenko – löökpillid

• Henn Rebane: 56 638 885, hennreb@hotmail.com

Eesti
http://www.urakaru.com/ETNO2006/index/

Eesti ETNO 2006 ja ETNO+ ühendavad endas pea sadat noort pillimeest üle Eesti. Pärimusmuusikalaagrid on jõudsalt täitmas eesmärki – tuua üha enam huvilisi oma maa muusikaliste juurte juurde. Kontserdil kuulete nädala jooksul õpitut ja ehk saate isegi innustust järgmisel aastal osalemiseks.

• ETNO laagri õpetajad:

Bengan Jonasson, Elo Kalda, Kadri Lepasson, Jaanus Põlder, Emma Reid, Tarmo Noormaa, Tuulikki Bartosik, Janika Oras, Krista ja Raivo Sildoja ning Jenna ja Bethany Reid

• ETNO laagri õpilased:

• Tuulikki Bartosik: tuulikki@urakaru.com

Traditsioonilisest lõõtspillidest ja lõõtsamuusikast kaugemalseisev inimene tavatseb kõiki „lõõtsalisi” ikka akordioniks nimetada. 19. sajandi teisel poolel sai Eestis rahva hulgas populaarseks lõõtspill. Valdvaks kujunesid Lääne-Euroopa päritolu, mažooril põhinevad instrumendid: härmoonikud, lõõtsmoonikud, põrguorelid, jõrmulid või kortspilld, nagu neid maa eri paigus nimetati. Viini pillimeistrite eeskujul (õhujoa kahesuunalise liikumise ärakasutamisel põhinevaid pille, kus lõõtsa abil saab helisid muuta) hakkas Võrumaal lõõtspille valmistama August Teppo (1875–1959). Neid pille on hiljem hakatudki meistri järgi nimetama kas siis teppo- või võru-tüüpi lõõtspillideks.

Vene rahvalaulud on suuresti minoorses helilaadis, seetõttu valmistasid venelased pille, mis võimaldasid mängida nii mažooris kui ka minooris. Uuemaid pille –nuppakordioni, bajaani, akordioni, kromkat (hromkat) ehk karmoškat – nimetatakse moderniseeritud lõõtspillideks, kus lõõtsa kasutatakse vaid keelekestele õhujoa tekitamiseks. Venepärase hääletusega pillid on Eestis levinud eelkõige Ida-Eestis ja Setumaal, kus on tänini populaarne nn liblikapill.

Rahvapärane lõõtspillipillimängu traditsioon on üle elanud tõuse ja mõõnu, kuid püsinud elujõulisena tänapäevani. Lõõtspillide õpitoas tehakse „lõõtsalistega” lähemat tutvust. Räägitakse sellestki, missugune roll on lõõtspillimuusikal olnud läbi aegade eesti rahvakultuuris ning Eesti parimad lõõtspillide mängijad (Tarmo Noormaa, Siim Sarv jpt) tutvustavad eri mängustiile.

Päev	Kell	Koht	Hind
laupäev	13:00	Kultuurimaja	tasuta

Elevandiluurannik

Aafrika rütmid, improvisatsiooniline laul, meeletu tants... See kõik saab selgemaks, kui osaledes õpitoas.

• Marie-Lyne Guiraud
• Leatitica Tiemoko
• Tenaho Oulé Alain

Päev	Kell	Koht	Hind
laupäev	11:00	Kultuurimaja	15.-

Rootsi
www.emmareid.se

^Gurmaanidele

Kaks meistermuusikut, kes on koos mänginud alates 2000. aastast. Nende sügav sümpaatia kuulub Rootsi Orsa piirkonna viiuldaja Gössa Anders Anderssoni (1878-1963) muusikalisele pärandile. Duo liikmed on aastate jooksul süvenenud tema mängustiili, repertuaari ning esituslaadi, kuulanud arhiivilindistusi ja ühise töö tulemusena leidnud võimalusi Gössa Andersi muusika originaalilähedaseks interpreteerimiseks. Töö käigus märkasid Tuulikki ja Emma suuri erinevusi Orsa lugude tänapäevases ning varasemas tõlgenduses ja nii tekkis huvi minna tagasi Gössa müstilise mängustiili juurde, mida iseloomustavad veerandtoonid, keerukad rütmid, omapärane tonaalsus, modaalsus, konkreetne väljendus ning oskuslik mängutehnika. Duo seaded tuginevad samuti traditsioonilisele modaalsele mänguviisile. Seadete väjamõtlemisel on Emma ja Tuulikki saanud palju inspiratsiooni kahe Gössa Andersi tähtsaima pillimängukaaslase Gössa Anna (1906-1999) ja Jämt Olle (1831-1922) mängu kuulates ning noodistusi jälgides. Tuulikki jaoks on Orsa muusikasse süvenemine olnud ühtlasi ka väljakutseks otsida võimalusi viiulitehnika tõlgendamiseks meloodiabassidega akordionil. Tuulikki mängu kuulates saate positiivse vastuse küsimusele, kas tempereeritud akordionil on võimalik mängida veerandtoone.

Tuulikki ja Emma on koos esinenud, õpetanud ning pidanud loenguid Rootsis, Soomes, Eestis ja Suurbritannias. Duo liikmed naudivad tantsuks mängimist, kus musitseerimise spontaansusele ja omapärasele Gössa rütmile jääb kõige enam väljendusruumi. Peale Orsa lugude mängivad Tuulikki ja Emma meelsasti tantsumuusikat Västerdalarnast ja Älvdalenist, samuti orignaalloomingut. Nende debüütplaat “Gubbdrag-Truculent ladies” nägi ilmavalgust 1.aprillil ning kuulub Sibeliuse Akadeemia rahvamuusikaplaatide sarja. Tuulikki mängu saab festvalil kuulata veel koosseisus Jullundur feat. Viru Mehed.

• Emma Reid – viiul
• Tuulikki Bartosik – meloodiabassidega akordion

* Tuulikki Bartosik, tuulikki@urakaru.com

Eesti

Pickney Tiger on etnoloogiadoktorist DJ ja kontserdipromootor. Oma erialast johtuvalt on teda alati paelunud teiste rahvaste helindid, kaasa arvatud pop, rock ja muu kaasaegne tantsumuusika. Viljandi festivalil esitleb ta osa oma uurimisreisidelt kokku kantud ja muusikakogujana omandatud plaadikogust. Bhangra, reggae, ska, vene ja ukraina underground, ladina-ameerika jazz, cumbia, aafrika hiphop, jakuudi, burjaadi ja tuva disko ning palju muud, mis käib ühisnimetaja alla ‘cool ja tantsitav’.

• Aimar Ventsel: +372 5623 0278 punkrock@haldjas.folklore.ee

Šetland
http://www.filska.co.uk/

^{Liigutav ja kuulatav}

Viiuli energiapomm Šetlandilt. Šetlandi saartel on maailma üks kõige tugevamaid viiulimängutraditsioone. Filska liikmed esindavad just seda. Ansambli nimi tuleb vanast Šetlandi sõnast ja tähendab ‘heas tujus’ – väga täpne, iseloomustamaks nende lähenemist muusikale.

“Nende mängu värskus ning elujõulisus kombineerub hoogsuse ja tarmukusega. Ansmbli kõige viimane plaat ’A Thousand Miles Away’ sisaldab ka paljusid ise kirjutatud lugusid. Seesugune paindlik ning hoogne lähenemine Šetlandi pärimusmuusikale moodustabki Filska ülimalt ainulaadse ja uuendusliku helikeele”.

• Bethany Reid – viiul, klaver, laul
• Jenna Reid – viiul, akordion, laul
• Gemma Wilson – viiul, laul
• Andrew Tulloch – kitarr, laul

Päev	Kell	Koht	Hind
neljapäev	20:00	Kaevumägi	100.-
laupäev	18:00	Kirsimägi	130.-

1. Iiri

Iiri

Pole inimest, kes ei vaimustuks iiri pärimusmuusika ilust. See voolav muusika on elamusipakkuv nii viiulil, vilel, kitarril. Sel õpitoas on võimalus avastada iiri lõõtsa mängustiil ning saada sellest teada nii kuulates kui kaasamängides.

Päev	Kell	Koht	Hind
reede	15:00	Kultuurimaja	15.-

Baskimaa
http://www.ikergoenaga.com/

^{Liigutav ja kuulatav}

Baskimaa paremaid lõõtspillimängijaid Iker Goenaga muusika ühendab pärimusimuusikat ja popmuusikat – kõige paremini iseloomustab teda termin triki-pop (trikitixa – baski lõõtspill). Tema lood põhinevad siiski peamiselt pärimusmuusikale, mida ta kasutab austusega. Iker Goenaga muusika on mäng trikitixa kõlavärvide ja pilli traditsionaalse mängustiiliga. Ta lisab kaasaegset ja natuke eklektilist perspektiivi, et produtseerida universaalset, värsket muusikat.

Eesti

^Gurmaanidele
Soolokontsert. Juhan on noor lõõtspillimängija, kelle musikaalsust ja näpuosavust võis kuulda ka paar aastat tagasi kontserdil koos Aivar Teppoga. Selleaastane kontsert on üles ehitatud traditsioonilistele lõõtspillilugudele, esitatuna aga natuke teistsuguses võtmes. Lisaks proovib ta arvardada eesti lõõtsa kasutusvõimalusi mängides pillilugusid teistest traditsioonidest, interpreteerides neid oma nägemusest lähtudes. Kontserdil saab kuulda ka nuppakordioni ja karmoškamängu. Võib öelda, et tegemist on autorikontserdiga, kus autor on pillilugude elava esituse looja.

• Juhan Uppin – eesti lõõts, karmoška, nuppakordion

• Juhan Uppin: 5061336, juhannnn@ut.ee

Eesti/Rootsi

^Gurmaanidele
Tuulikki Bartosik ja Bengan Jonasson on koos musitseerinud kuus aastat. Neile tundus algusest peale äärmiselt ahvatlev koos musitseerida rahvamuusikas ebatüüpilistel instrumentitel – krihvideta basskitarril ja meloodiabassidega akordionil.

Huvitavad kõlad ning saate ja meloodia varieerimise erinevad variandid akordioni ning basskitarri vahel võimaldavad välja mõelda lõputuid muusikalisi kombainatsioone. Benganit inspireeris koosseis sedavõrd palju, et tulemuseks valmis spetsiaalselt duole kirjutatud lugu ”Timmerdalen”. Inspiratsiooni on jätkunud ning Jullundur on aastate jooksul jätkanud just duole kirjutatud ja seatud lugude mängimist. Jullunduri muusika ei ole mõjutatud ainult pärimus- ja maailmamuusikast, selles võib leida välgatusi nii tangost, jazzist kui ka kõikvõimalikest muudest muusikastiilidest. Kõigele lisab vürtsi duo spontaansus.

Viljandi Pärimusmuusika Festivalil astub Jullundur üles koos noorte eesti pärimusmuusikutega Lääne-Virumaalt projektis Jullundur feat. Viru Mehed.

• Tuulikki Bartosik – meloodiabassidega akordion
• Bengt Jonasson – basskitarr, banjo
• Henri Veidenbaum – viiul
• Taavet Niller – kontrabass, saksofon
• Villu Talsi – mandoliin

• Tuulikki Bartosik: www.urakaru.com, tuulikki@urakaru.com

Soome
http://www.kiharakolmio.com

^{Liigutav ja kuulatav}

Kiharakolmio loodi 1996. Ansmbel valiti Kaustise rahvamuusikafestivali ‘Aasta Ansambliks 2002’ ning tänavu tähistavad nad 10. sünnipäeva. Kiharakolmio on üllitanud kaks CDd: ‘K3’ ilmus 2001 ja ‘Epiteetti’ 2004.a.

Kiharakolmio muusikalised juured püsivad Botnia kaguosas traditsioonilisel 2-realise lõõtsa muusikas. Lisaks ansambli liikmete endi loomingule ammutavad nad edukalt lugusid ka Iiri ja Kanada-Prantsuse rahvamuusikast, luues seeläbi eripärase ‘kurrulise’ helikeele. Nende esitus pakub kõigile naudingut – meisterlik, kuid pärimusmuusikal põhinev rõõm, mis paneb muusika rütmis jalaga takti lööma.

Antti Paalanen on mitmkülgne 1- ja 2-realiste lõõtsade Soome Pärimusmuusikatšempion ja 1999 Maailmameistrivõistluste hõbemedali omanik. Oma virtuoosliku mänguga, kus kombineeruvad mandoliini, harmooniumi ning kontrabassi akustilised värvingud, avab ta kuulajale mugava ning värske muusikamaailma. Ansambel on elutargalt leidnud oma isikupära kaasaegses erinevate žanrite segaduses. Seadete tegemisel ei ole ansambel taga ajanud erinevaid kunstlikke trikke ega nippe, vaid teeb kristallselget pärimusmuusikat, mida esitatakse jõulise osavuse ning huumoriga.

• Antti Paalanen – 1- ja 2-realised lõõtsad
• Heikki Korkeakoski – mandoliin
• Juhani Lautamaja – kontrabass
• Timo Saukko – harmoonium

Venemaa
http://www.uralconcert.ru/ural.htm

^Gurmaanidele

Juba päris esimestest esinemistest alates oli ansambel oma kodulinnas Jekaterinburgis väga edukas. Rahvusvaheline tuntus saavutati 1995, kui ansamblile omistati Saksamaal Klingenthali rahvusvahelisel muusikakonkursil esikoht. Kvartet ‘Ural’ esines kaasaegse ja klassikalise kammermuusika kategoorias ning žürii tunnustas ansambli head kunstilist kvaliteeti, suurerpärast muusikalist maitset, kõlapuhtust ja seadete omanäolisust.

Täna pakub see ansambel imelist esituse, kõrgete kunstiliste oskuste ja laitmatu maitse kooskõla, mille alustaladeks on kindlad professionaalsed standardid ning ‘sõltuvus’ heast muusikast. Kõige iseloomulikemaks joonteks ansamblile on nende silmapaistev kvaliteet muusikutena ja tehnilised uuendused, mis käivad alati käsikäes elegantsete ning virtuoossete esitustega.

• Yuri Gavrilov – prima balalaika
• Mikhail Ulyashkin – domra
• Larisa Ulyashkina – bass balalaika
• Alexandre Undilski – bajaan

Eesti

• Kairi Leivo – laul, torupill, viled, parmupill
• Katrin Laidre – laul, viled, trumm, hiiu kannel
• Maria Laatspera – laul, torupill, trumm
• Evelyn Rosenberg – laul, vihmapill

• Evelin Rosenberg: 5200614, laudauks@yahoo.com

Eesti

^{Uued tulijad}

Esmakordne võimalus kuulata regilauludele ülesehitatud Liisi Koiksoni kava. Ansamblit Helletused iseloomustab maitsekas lähenemine regilaulule läbi hea stiilitunnetuse ja minimalistliku mõtlemise – läbipaistev, pulsseeriv. Regilaul pole lihtsalt muusikaline teema, vaid ansamblit kooshoidev jõud ja inspiratsiooniallikas. Ansamblis teeb kaasa mitmetes teistest ansamblitest teada pärimusmuusik Cätlin Jaago (näiteks Vägilased, Anu Taul, Ro: Toro). Helletuste käimapanevaks jõuks on noor kitarrimängija Paul Daniel. Ära peab märkima ka ansambli väärikaima liikme, legendaarse rahvalauliku Mari Sarve.

• Liisi Koikson – laul
• Cätlin Jaago – flööt, eesti torupill, parmupill, laul
• Aleksandra Anstal – löökriiistad
• Ara Jaraljan – kontrabass
• Marek Talts – akustiline kitarr
• Paul Daniel – nailonkeelne kitarr

• Paul Daniel: 56 64 2728, leftypaul1@yahoo.com

Eesti
http://www.uusvanateater.ee

Jutuloomise toas on kohal Vahur-Paul Põldma teatrist Uus Vana Teater. Sellel aastal astume suure sammu edasi, lisaks Muinasjuturehetoale Viljandi Muuseumis on Folgil töötuba neile, kes tahavad jagada oma lugude saamislugu, et kust need lood siis tulevad ja neile, kes tahaksid ise lugusid teha ja rääkida, aga ei tule kuidagi nii hästi välja. See töötuba on ka pillimeestele, kes ei oska oma pillilugusid, veel, sõnadesse panna, kuigi vahest peaks neisat rääkima just sõnadega.

Ja siis räägib Vahur-Paul ikka jälle ja kuulab ja räägib lugusid kurbi, naljakaid, õudseid, ilusaid, siin ja seal sündivaid, ka uusi ja hullemaid ning vanu ja kalleimaid. ?Kogu kevade elas ta prantsusmaal ja kannab sealt kaasa ühe bretoonituulehoo.

Uued Folgisõnalood hakkavad sündima Viljandi Nukuteatri saalis.

Reede, 21. juuli	kell Päev Kell Koht Hind reede 14:00 Nukuteater 40/20.-   reede 16:00 Nukuteater 40/20.-   laupäev 14:00 Nukuteater 40/20.-   laupäev 16:00 Nukuteater 40/20.-
Laupäev, 22. juuli	kell Päev Kell Koht Hind reede 14:00 Nukuteater 40/20.-   reede 16:00 Nukuteater 40/20.-   laupäev 14:00 Nukuteater 40/20.-   laupäev 16:00 Nukuteater 40/20.-

Nukuteatrisse mahub maksimaalselt 60 inimest. Pilet 40.-/20.-

Kontaktisik: Vahur-Paul Põldma, tel. 5558 8462, vahurpaul@uusvanateater.ee www.uusvanateater.ee



1. Eesti

Eesti

^{Liigutav ja kuulatav}

Sellel kontserdil esinevad teile Eesti ühed parimad teppo lõõtspilli mängijad August Teppo enda tehtud pillidel. Tulge nautima selle uhke pilli kirgast kõla ja erinevaid esitusstiile.

• Sulev Mägi
• Ants Taul
• Martin Teppo
• Aivar Teppo

Ahoi, mees, see laulutuba on Sulle! Ain Sarve alustatud Viljandi pärimusmuusika festivali meestelaulu toad jätkavad oma vana ja head tavapärast olemist, olgugi, et nende alustaja juba aegu muuilma teid tallab. Tuleme kokku ja laulame oma vanaisade ja vanavanaisade laule, iga mees on võrdne teisega - võib laulda, mis mõttes ja südamel - olgu siis seal töö, peenike linnapreili, meri, mure või koguni kaheksa kannu kanget mõdu!

NB! Naised sellesse õpituppa ei pääse, need laulud on ainult meestele!

Päev	Kell	Koht	Hind
reede	17:00	Kondase Keskus	tasuta
pühapäev	15:00	Kondase Keskus	tasuta

Laupäevasesse laulutuppa ootame iseäranis edasi laulma mehepoegi, kel meeles Aini laule - siis laulame tema mälestuse jaoks nagu ka laulude jaoks, et nad jääksid ka meist järele, nii nagu nad on jäänud meile.

NB! Naised sellesse õpituppa ei pääse, need laulud on ainult meestele!

Päev	Kell	Koht	Hind
laupäev	11:00	Kondase Keskus	tasuta

Eesti/Elevandiluurannik/Norra

“…Me elame selles ajas, kus kõik on õhkõrn. Kus suured tornid kukuvad, kus tähtsad mehed langevad, kus internet võib sul suvalisel hetkel kinni joosta. Kus rong võib kraavi minna, raamatud ära põleda aga jutuvestmine jääb.” A.E

Muinasjutte ja muusikat põhjast lõunasse. Jutte vestab Piret ja pilli mängivad ja laulavad muusikud Norrast, Eestist, Elevandiluurannikult.

Marimaa

Hoogne, tantsuline ja rõõmus mari pärimusmuusika selle parimatelt esitajatelt.

• Aleksandr Ivanov – karmoška, laul
• Anatoli Ermakov – karmoška
• Evgenii Sergeev – bajaan, mari torupill, laul
• Sergei Karpov – tumyr

• Mikhail Juzykain, mari_records@mail.ru

Kunagi oli aeg, kui iga naine Eestimaal leidis oma laulud lõputu hulga regilaulude seast. Või leidis oma sõnad ja põimis neist oma laulud. Möödunud sajandi laulumaailma oli jäänud üsna vähe regilaulu. Aga ikka leidus naisi, kes oskasid ja tahtsid kõnelda regilaulu keeles – ka arhiivi vaharullidele, plaatidele ja lintidele. Tänu neile naistele on meiegi maailmas palju regilaule, rohkem, kui me iganes laulda jõuame. Neid tuleb üles leida ja omaks laulda – et eelmiste põlvede naiste kogemuse läbi uutmoodi mõista iseennast ja oma maailma.

Päev	Kell	Koht	Hind
reede	17:00	Kultuurimaja	tasuta

Eesti
http://www.oort.ee/

Ansambel on eesti vanemat regilaulu ja pillilugusid tänasesse päeva arranžeerinud juba aastast 1996. Meie kontseptsioonis võib arhailise rahvamuusika ümber leida nii popi, jazzi kui ka metali varjundeid. Otsitud on nii ennast, helisid kui kuulajaid. Palju ka juba leitud. Selle aja jooksul on üllitatud kaks CD-plaati. Kuid otsingud jätkuvad ja süvenevad. Sest allikas on ammendamatu.

• Aleksander Sünter – laul, akustiline kitarr, eesti lõõts
• Toomas Jõks – laul, klahvpillid
• Mait Sarap – löökpillid
• Aare Tani – viiul, hiiukannel, laul
• Sulev Salm – laul, soolokitarr
• Elmo Saul – el. bass, laul
• Priit Moppel – laul, torupill, parmupill, tinavile
• Mait Karm – helitehnik
• Rainer Helgand – lava helitehnik

Aleksander Sünter: +372 5691 2291 sass@oort.ee

Eesti

^{Tuntud tegijad uues kuues}

Humoorikas ja tantsimakutsuv Pärnu meeste ansambel. Pärnu Poisid ammutavad inspiratsiooni austria pärimusmuusikast, kus traditsiooniline lõõtspill on helikon bassidega ja nende kõla meenutab tuuba kõla. Repertuaariks on VLÜ vanemad lood ning nendest inspireeritud omalooming.

• Raido Koppel – nuppakordion, laul
• Mati Kiviselg – lõõtsad, laul
• Eddi Leet – tuuba, laul
• Erhard Ohlhoff – lõõtsad, laul
• Sander Udikas – saksofon, klarnet

• Raido Koppel: 507 8688, raido.koppel@mail.ee

Päev	Kell	Koht	Hind
reede	16:00	Ööpäeva Telk	40.-

1. Prantsusmaa

Prantsusmaa

Õpitoas annavad muusikud ülevaate oma päritolu piirkonna pärimusmuusikat, mida nad on kogunud viimastelt traditsioonikandvatelt lauljatelt ning muusikutelt. Selle aasta festivali peateemast lähtuvalt tutvustatakse lähemalt akordioni ja teiste lõõtsaliste traditsiooni Prantsusmaal.

Päev	Kell	Koht	Hind
pühapäev	11:00	Kultuurimaja	15.-

Eesti
www.rahvamuusika.ee

Eesti ETNO laager ühendab endas pärimusmuusikahuvilisi siit ja sealt. Eesti ETNO klubi on koosolemine, kus ETNO laagri õppurid proovivad iseseisvalt oma nädalast kogemust festivalikülalistega jagada. Laulu, tantsu, ringmänge ja pillilugusid.

Eesti ETNO 2005 laagrilised

Siim Sarv: 503 0329, siim@sarv.ee

Viljandi Kultuuriakadeemias on juba pikka aega tegeletud rahvapärase akordionimängu avastamisega. Eeskujuks võetakse ehedad näited teiste pillide (traditsioonilises muusikas kasutusel olevate, näiteks viiul) mängijate seast ning püütakse neid jäljendada. Eesmärgiks on luua akordionimängu stiil, mis oleks juurtega sügaval traditsioonilises muusikas ja arvestaks traditsionaalsete stiilivõtetega ning akordioni omapäraga.

Rahvapärase akordionimängu õpitoas langeb põhirõhk Lõuna- Eesti rahvapillimeeste mänguvõtete tutvustamisele. Kaasa saab kimbukese võtteid ja nippe, millega rahvapärast akordionimängu tabada. Kinnistamiseks ja tutvumiseks veel paar konkreetset rahvapillimeest stiilinäidetega.

Päev	Kell	Koht	Hind
neljapäev	17:00	Kultuurimaja	tasuta

Eesti
http://www.rannap.ee, http://www.tiitkikas.com

^Gurmaanidele

Duo märtsis 2006 Tartus festivalil MAAjaILM toimunud vägeva debüütkontserdi kohta kirjutas Liina Fjuk Klassikaraadiost:

/—/Tiit Kikase ja Rein Rannapi ühine improvisatsioonikontsert oli täis väljapeetud detaile, kontrastidega tervik, mis oma vormilt ja taotluselt meenutas ehk progealbumit. Tegu polnud kahe muusiku juhuimprovisatsiooniga, vaid läbimõeldud kompositsioonidega.

Siin oli uskumatult palju viiteid eesti muusikale, kuid loomulikult ei puudunud ka omad rabavad ennustamatusehetked. Eesti regiviisid muidugi kordusid lummavas ostinaatsuses, sulandudes samal ajal loomuldasa kosmiliste kõladega improvisatsioonides ja mängides läbi oma erinevaid variante,mis muunduvad igas ajastus. Mulle meeldis, kui Rein Rannap mängis klaveri keeli justkui kannelt ja kui Tiit Kikas käänas setu viisi e-maailmas ringi kaikuma.

Kõige liigutavam oli hetk, kui martsaarelik improvisatsioon leidis üles ürgse kuju, siis kui hakkas korduma sämpel “kaske”, mis fraasilõppudes korduvana jäigi ühendama järjest suuremasse vabadusse hajuvat improvisatsiooni. (Ajakiri MUUSIKA, mai 2006)

• Rein Rannap – klaver
• Tiit Kikas – viiul, sämplerid, teremin

Eesti

Seljanka näol on tegemist rahvapillidest koosneva ansambliga. Oleme pärit Torist ja tegutsenud nüüdseks 2 aastat. Meie repertuaar sisaldab rahvamuusikat ja selle seadeid, samuti mängime rahvapillidel ka tänapäeva lugude omapoolseid töötlusi. Sobime hästi simmanite tantsuansambliks. Kontsertesinemiste kõrval olemegi enim üles astunud just tantsubändina. 2004. aasta kevadel andsime välja oma esimese CD- plaadi, sügisel saime Pärnumaa bändide päeval parima tantsuansambli tiitli.

• Merike Teppan – viiul
• Aivo Leesaar – kontrabass
• Lea Andrekson – kannel
• Oskar Tominga – kitarr, laul
• Andrus Kolk – jauram, rütmipillid, laul
• Margus Siilak – akordion

• Merike Teppan: tel. +37 2560 5733 merike.teppan@mail.ee

Peale tantsumuusika on lõõtspilli kasutatud ka uuemate rahvalaulude ja seltskonnalaulude saateks. Seltskonnalaulu õpitoas saavad kõik huvilised lõõtsa saatel viisi üles võtta. Tuletame koos meelde tuttavaid ja ammu unustatud sõnu ning meloodiaid nii Lõuna-, Põhja- kui ka Lääne-Eestist ja saartelt. Räägime ka sellest, millal, miks ja kuidas need laulud on meie (vana)vanemateni jõudnud. Huvilised võivad julgesti oma pilli ühes võtta ning kelle instrumendiks on ainult hääl, vaadaku kodus ringi – järsku on kusagil peidus mõni unustatud lauluklade. Selle võib samuti julgesti õpituppa kaasa võtta – äratame vanad laulud uuesti ellu!

Päev	Kell	Koht	Hind
pühapäev	15:00	Kultuurimaja	tasuta

Soome

Õpitoas antakse lühike ülevaade soome ühe- ja kaherealise lõõtsamängu traditsioonist. Samuti tutvustatakse kaasaegset rahvamuusikat ning akordionimängu tänast päeva.

Päev	Kell	Koht	Hind
neljapäev	15:00	Kultuurimaja	15.-

Eesti / Vene
http://www.narvamuuseum.ee/ru_pages/suprjadki.htm

^{Kuulatav ja liigutav}

1985. aastal peamiselt Narva Muusikakooli õpetajatest loodud Narva Muuseumi ansambli Suprjadki repertuaaris on vanad vene tavandilaulud, mida esitatakse töötlemata ja kohalikus dialektis. Ansambli juht on Marina Kuvaitseva.

Ansambel teeb aktiivset hariduslikku tööd, andes koolides loeng-kontserte ning viies õpetajate ja lasteaiakasvatajate seas läbi spetsiaalseid seminare. Tihti illustreeritakse rahvakombeid teatraalse etendusega –- 1993. a. loodi koos M. Zverjeva teatritrupiga lavastused «Vene pulm» ja «Jõuluõhtud». Lisaks vene kombestikule uurib Suprjadki ka eesti ja isuri traditsioone. Ansambel on osa võtnud mitmetest rahvusvahelistest folkloorifestivalidest Venemaal ja mujal ning on korduvalt tulnud folklooriansamblite konkursside võitjaks. 1997. a. korraldas ansambel Suprjadki Rahvusvahelise Folkloorifestivali Narvas.

Käesoleval aastal on Suprjadki kavas Eesti-Vene piiriäärsete rahvaste kalendri- ja pulmalaulud, samuti lüürilised laulud Venemaa erinevatest paikadest. Laulud esitatakse murretes, nagu Suprjadkile omane. Rohelisel Laval astub Suprjadki üles Rahva Tantsu kavas, esitades-õpetades erinevaid rahvamänge (ringmängud) ja -tantse (kadrillid).

• Marina Kuvaitseva, Jana Kuvaitseva, Galina Bõstrova, Jevgeni Bõstrov, Irina Vorobjova, Annika Vorobjova, Eva Vorobjova, Tatjana Klimina, Ilja Klimin, Jelena Jurkevitš, Olga Sergejeva, Tatjana Zubkova, Sirje Sirnask, Nadežda Moskaljova, Natalja Atonen, Valeri Atonen, Jelena Sabinina, Maria Izjumova, Oksana Avarjaskina

• Marina Kuvaitseva: +372 5647 4722 suprjadki@hot.ee

Rootsi
http://www.svartkaffe.com/

^Kuulata

Kui Prantsuse akordionivuntsid ja Lääne-Rootsi viiulitraditsioon segada kokku laulu, suupilli ja mandoolaga, on tulemuseks Svart Kaffe –- Rootsi rahvamuusika traditsioonilisel ja kaasaegsel kujul.

Pärast mitmeid kontsertreise Kanadas, Prantsusmaal, Rootsis ja Walesis on Svart Kaffel valminud uus CD ‘Tretår’ (Nomis Musik). Sellelt albumilt leiab nii traditsioonilisi kui kaasaegseid laule, polskasid, valsse ning loitse.

• Simon Stålspets – kitarr, mandoola, suupill, laul
• Jean-Pierre Yvert – akordion, paju flöödid, sanza (lamellofoon ehk pöidla-klaver)
• Louise Schultz – viiul, laul

Eesti

^{Uued tulijad}

Ukraina muusik Ruslan Trochynskyi hakkas 2005.a. mängima koos Viljandi Kultuuriakadeemia tudengitega. Algselt tegutseti nime all Ruslan ja sõbrad. 14. jaanuaril 2006 võttis ansambel nimeks Svjata Vatra (püha tuli).

Svjata Vatra koosneb neljast inimesest, keda ühendab kirg erinevate maade rahvamuusika vastu. Energilised ukraina lood ja romantilised laulud vahelduvad eesti regilaulude ja torupillilugudega. Kõikidest liikmetest peegeldub eriline säde, mis teeb nende muusika ja esituse elavaks – täis rõõmu ning energiat. Svjata Vatras kohtuvad Ukraina ja Eesti juured, kahe erineva kultuuri taustaga pillimehed, täiesti erineva temperamendiga inimesed.

Koosseis on lihtne, dünaamiline, huvitav ja liikuv. Pillide kooskõla on modernselt kammerlik ja põnev, kuid ansamblist voogav energia suudab täita ka suurema lava. Ruslan toob oma tulise tromboonimängu ja kaasakiskuva tantsuga ansamblisse atraktiivsuse ja energia, mis nakatab nii bändiliikmed kui kuulajad. Silver paneb kõigi bändiliikmete südamed ühes rütmis põksuma. Kulno lõõtsutab akordionist välja kõike, mida ühel bändil vaja – bassi, harmooniat, kirglikke meloodiaid. Sandra toob lisaks eesti torupillile juurde ka armeenia ja iiri noote.

• Ruslan Trochynskyi – tromboon, laul, vikat
• Kulno Malva – akordion , torupill, laul
• Sandra Sillamaa – torupill, vile
• Silver Sepp – löökpillid, laul

• Ruslan Trochynskyi: +372 5668 0575, trochynskyi@kultuur.edu.ee

Eesti/Elevandiluurannik/Norra
http://www.fordefestival.no/

^{Liigutav ja kuulatav}

Talent 2006 on koostöö Forde Folk Music Festivali, Norwegian Concert Institute’i ja Norra Välisministeeriumi ja Eesti Pärimusmuusika Keskuse vahel. Projektis osalevad 3 muusikut ja 1 grupiliider nii Eestist, Norrast kui ka Elevandiluurannikult. Esimene sarnane projekt toimus juba 1995ndal aastal.

Projekti eesmärk on tutvustada andekaid noori pärimusmuusikuid. Tegevuste sisse kuulub kava ettevalmistamine ja proovid enne Forde festivali ning esinemised festivalil 6.-9. juulini 2006. Samuti esinemine Viljandi Pärimusmuusika Festivalil. Osalejate ülesandeks on tutvustada oma maa pärimusmuusikat ja õppida tundma teiste oma ning samas leida ühiseid jooni ja koos musitseerida.

• Maarja Nuut – viiul
• Sandra Sillamaa – torupill, viled
• Tarmo Noormaa – diatooniline lõõtspill
• Kim André Rysstad – laul
• Trond Sporsheim Berg – kitarr
• Sara Fjågesund – hardangeri viiul
• Marie-Lyne Guiraud – laul, löökriistad, tants
• Leatitica Tiemoko – laul, löökriistad, tants
• Tenaho Oulé Alain – laul, löökriistad, tants

Õpitoas osalevad vanemad saavad laulda lastele ja koos lastega vanemaid pärimuslaule, teha tittedele silitusi-mängitusi ning koos mudilastega laulumänge. Vahendame Tartu emade kogemust omakultuuri kasutamisest laste ja vanemate kooskäimisringides (tite- ja lasteringides). Õpituba on mõeldud näitena sellisest ringitunnist, kus jätkub aega nii kooslaulmiseks kui mõttevahetuseks emade, laste, laulude, liikumise, pärimuskultuuri ja koostegemise teemadel.

Päev	Kell	Koht	Hind
laupäev	11:00	Päiksekillu Perekeskus	tasuta
pühapäev	11:00	Päiksekillu Perekeskus	tasuta

Eesti

^Gurmaanidele

Festivali lõõtspilliaasta eri – trio liikmed on Eesti parimad pärimusmuusikud ja nad on kokku kutsutud festivali palvel, et mängida lõõtspillirepertuaarist inspireeritud tantsumuusikat. Küllap pakub nende ühine energia eeskuju ja inspiratsiooni teistelegi.

• Toomas Torop – viiul
• Juhan Uppin – lõõtspillid
• Ott Kaasik – viiul

Eesti
http://www.utlib.ee/~andres_d/triskele/eesti.html

^{Kuula ja mõtle}
18. sajandi alguses levis Eesti eri piirkondades vennastekoguduse liikumine, mille rahvapärastes vormides rõhutati siirast ja ekstaatilist “südameusku”. Vennaste usupraktikas olid olulisel kohal laulutunnid, mis hakanud rahvale sedavõrd meeldima, et näiteks süütegusid karistati neist tundidest osavõtu keeluga. On teada, et laulutundides saadeti laulmist pillidega (flööt, kannel). Esmalt levisid nii laulude sõnad kui viisid suuliselt; sajandi keskpaigas pandi kokku aga ka juba esimesed eestikeelsed vennastekoguduse laulu- ja viisikogumikud. Ansambel Triskele püüabki tänavuse festivali ajaks sisse elada vennaste tundelistesse lugudesse. Aluseks on nad võt hd ühe vanimates Eestis kasutusel olnud vennaste laulukogumikest “Mönne illusa vaimolikko laulo” (1759) ning Christian Gregori koraalikogumikul (1784) põhinevad käsikirjad Eesti Kirjandusmuuseumis.

• Janno Mäe – laul, trumm
• Jaanus Roosileht – laul, fiidel, hiiukannel, rebekk
• Toivo Sõmer – laul, kannel, ud
• Tarmo Tabas – laul
• Heikki-Rein Veromann – laul, flöödid
• Ergo-Hart Västrik – laul

• Toivo Sõmer: +372 5567 1134 triskele2@hotmail.com

Rootsi
http://www.tummel.nu/pages/information.shtml

^{Liigutav ja kuulatav}

Tummel on klezmeri ja Balkani muusikat tegev bänd, asukohaga Malmös, Rootsis ja Kopenhaagenis, Taanis. Juba päris alguses, aastal 1997 võitsid nad Malmö publiku südamed ja sellest ajast peale on fännide arv Rootsis, Taanis, Inglismaal, Itaalias, Sloveenias ja eestis üha kasvanud.

Tummel teeb traditsioonilist klezmer ja Balkani muusikat, mis on aga seatud neile omasel, sageli ebatavalisel moel. Samuti kirjutatakse ise lugusid. Ehkki kõik ansambli liikmed on tugevad muusikud ajab Tummeli kontserdil rahva hulluks nende eriomane elav esitusvõime.Tumlid ei hoia tagasi andmaks publikule ainukordse kogemuse ja jättes neid higist nõretavatena õhku ahmima. Peegeldamaks kogu selle muusika ajalugu leidub neis lugudes nii äärmusliku naudingu kui ka valu elemente. Ehkki Tummeli puhul on nauding ning rõõm esmtähtsateks komponentideks.

“Tummel” on juudi keeles heli, mis vallandub täiesti pidurdamatul peol. “Ein Tumler“ on see inimene, kes palgatakse peo korraldaja poolt iga hinna eest pidu meeletus hoos hoidma.

• Tobias Allvin – kitarr, bouzouki
• Edin Bahtijaragic – akordion
• Annika Jessen – klarnet
• Pär Moberg – saksofon
• Jonatan Aisen – trummid
• Øivind Slaatto – tuuba, tromboon
• Andreas Rudenå – viiul, kitarr

Eesti
http://www.tuulelootsutajad.com

^Liigutav

Lõõtsafestivalil on Tuulelõõtsutajatel täita vastutusrikas roll – tegemist on ainsa ansambliga Eestis, mis on üles ehitatud kahele eesti lõõtspillile!

• Juhan Uppin – eesti lõõts, karmoška, tinavile, laul
• Enrik Visla – viiul, laul
• Mait Alanurm – kitarr, mandoliin, laul
• Priit Rikker – bass
• Siim Rikker- eesti lõõts, karmoška, laul

• Juhan Uppin: 5061336, juhannnn@ut.ee

Eesti
http://www.untsakad.ee

• Jaanus Jantson – akustiline kitarr, laul
• Ilmar Kald – viiul, laul
• Jaanus Põlder – mandoliin, laul
• Margus Põldsepp – erinevad lõõtsalised, laul
• Marek Rätsep – basskitarr, laul
• Tauno Uibo – heli

• Jaanus Jantson: +372 502 1649, untsakad@untsakad.ee

Eesti

^Liigutav

Ansambel moodustati 2000. aastal Viljandi Kultuuriakadeemia kursuseansamblina. Sealt alates on Vägilased olnud kõikide Viljandi pärimusmuusikafestivalide ühed publikulemmikud. Vägilaste tõlgivad eesti pärimusmuusika tänapäevasesse ja tantsitavasse muusikakeelde – nii regilaulud, laulumängud ja vanema instrumentaalmuusika. Esinenud on nad nii Eestis kui muu maailma lavadel, näiteks Soomes, Rootsis, Portugalis, Udmurtias, Šotimaal ja Ukrainas.

Tulge, laulge ja tantsige koos Vägilastega!

NB! Ansambel esitleb just festivaliks väljailmuvat albumit “Ema õpetus”.

• Meelika Hainsoo – laul, viiul
• Cätlin Jaago – flööt, viled, parmupill, laul, torupill
• Toomas Valk – karmoškad
• Jan Viileberg – akustiline kitarr
• Marti Tärn – basskitarr
• Reigo Ahven – löökpillid

• Cätlin Jaago: +372 5343 3756 catlin@kultuur.edu.ee

Eesti

• Nele Aunap – löökpillid
• Kai-Riin Kont – plokkflöödid, torupill
• Siiri Kärt – viiul
• Kadri Lepasson – lõõtspill
• Stella Sõmer – klavessiin
• Helena Valpeteris – viiul
• Arno Anton – tromboon, plokkflöödid
• Anti Einpaul – plokkflöödid, pommer, dultsiaan
• Margus Kubo – kontrabass, kitarr, mandoliin
• Ruslan Trochynskyi – tromboon
• Tõnu Tubli – löökpillid

• Anti Einpaul: 5106176, anti@pidulik.ee

Eesti
http://www.virre.ee

^{Kuulatav ja liigutav}

Parem poogen peos kui viiuldaja katusel.

Eesti pärimusmuusmuusika ühed parimad tegijad on ka sel aastal valmis publikut lummama. Energiline, jõuline, üllatav!. Kas Virrest on sel aastal saanud õlu, vein või vana hea äädikas, on teie otsustada.

• Triinu Taul – laul
• Ürjo Jaama – viiul
• Toomas Torop – vioola
• Ott Kaasik – oktaavmandoliin, laul
• Kaarel Liiv – basskitarr
• Kristjan Priks – löökpillid, laul

• Toomas Torop: +372 5647 3262, toomas@virre.ee

Eesti
http://www.zone.ee/zetod/

Zetod on neljast koolipoisist koosnev rahvamuusikaansambel Värskast, kes paneb seto rahvaviisid kaasaegsesse kuube. Nad on setu rahvarõivaid ja -laulu tutvustanud erinevatel folkloori- ja rahvaüritustel pea 40 korral. Ansambli loomisest peale “tõmbab bändis kortsu Artur Linnus, bassi piinab Jaanus Viskar, kidrat tinistab Jalmar Vabarna ja trummi prõmmib Heimar Puurmaa”. Poisse juhendab Kristjan Priks, kes on lõpetanud Viljandi Kultuuriakadeemias levimuusika eriala ja õpib nüüd samas rahvamuusikat.

• Artur Linnus – karmoška, laul
• Jaanus Viskar – basskitarr, laul
• Jalmar Vabarna – kitarr, laul
• Heimar Puurmaa – löökriistad, laul

Päev	Kell	Koht	Hind
neljapäev	19:00	Roheline Lava
laupäev	20:00	Telk	40.-



Eesti
http://www.zorbas.ee

Kreeka muusika ansambel “Zorbas” tuleb oma uue helikandja “Rebetiko” ja uuenenud koosseisuga.

Rebetiko (kreeka blues) on väga omapärane nähtus maailma muusikas. See linnastunud rahvamuusika hakkas arenema 19. saj. lõpul põhiliselt Kreeka asumaadel Anatoolias (praeguses Türgis) ja liikus pärast 1922. a. katastroofi väljarändajatega Ameerika Ühendriikidesse, Austraaliassse, Inglismaale ja Kreekasse, kus sai laiema tuntuse alles peale II maailmasõda, kui hakkasid levima heliplaadid varasemate originaalheliülesvõtetega esitajatest, kellest paljud on jäänud tänaseni tundmatuks. Erilisel kohal on 9/4 taktimõõdus tants zeimbekiko (improviseeritud meeste soolotants).

Populaarseks pilliks sai baglamas (mini-bouzouki), mille valmistajateks olid vanglates elu hammasrataste vahele jäänud rebetikost lugupidavad mangesed (lõngused). Laulutekstides kasutati “allmaailmale” arusaadavat slängi ja põhilisteks teemadeks olid armastus,mõnuained ja tänavaelu. Sadamalinnade agulitänavatel ja tavernites esinevate rebetikomuusikute põhiline koosseis oli: kaks trihordo bouzoukit, kitarr, baglamas ja laul.

Tänapäeva Kreekas peetakse rebetiko muusikat väga oluliseks, kuigi mängjaid on väheseks jäänud!

Ansambel Zorbas tänab juba ette kõiki sõpru ja teatab, et festivaliprogrammi kuulub kohustuslik tantsude õpetus kohapeal – sest tuleb üks vahva kreeka puntratants.

• Toomas Penouakis (alias Toomas Penu) – bouzouki, baglamas, löökriistad
• Aldo Morakis (alias Aldo Järve) – kitarr, lauto
• Imre Kalamatianos (alias Imre Valmis) – baglamas, klarnet, flöödid
• Tarmo Normatakis (alias Tarmo Noormaa) – nuppakordion, karmoška
• Anou Ntaoyli (alias Anu Taul) – torupill, löökriistad, laul
• Olavi Zorbas (alias Olavi Kõrre) – trihordo bouzouki, lüüra, karmoška, paaniflööt, torupill, laul

• Olavi Kõrre: +372 517 7169, olavikorre@hot.ee