Näitused

Viljandi Linnagalerii, Tallinna tn. 11-1

Näitusel on eksponeeritud mõned uued ja mitmed vanad poogenpillid, mis pärinevad nii Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumist kui erakogudest. Viiuldajatele üllatuseks on välja pandud kuulsa Tori pulmaviiuldaja Lepiku Mihkel Toomi viiul, mille ta ostis 1888. aastal ja millel mängis enamusel neist paljudest pulmadest, kuhu meistrit kutsuti. Vanadele ja tänapäeval valmistatud hiiukanneldele lisaks on näitusel erakordne võimalus näha soome jouhikkomeistri Rauno Niemise valmistatud koopiat ühest algupärasest Vormsi talharpast. Sekka fotosid ja teavet poogenpillide ajalooliste ja kaasaegsete mängijate kohta.

Näituse koostasid Krista Sildoja, Raivo Sildoja ja Mare Hunt, näitus on avatud:

Samas avatud Eesti Lapitöö Seltsi aastanäitus.

Kondase Keskus, Pikk tn. 8

Ungari Instituudi vahendatud 40 maaliga ekspositsiooni on mustlasfondi RomArt kogude põhjal koostanud János Rékasi. Näitus jääb avatuks 4. septembrini 2005

Ungari mustlasi hinnatakse eelkõige nende suurepärase musitseerimisoskuse tõttu, nende visuaalkultuuri ja kunstiharrastusi hakati aga süstemaatilisemalt uurima alles 1980. aastatel. Suur hulk mustlastest kunstnikke vastavad professionaalse kunsti mõõdupuudele ja on kaasa läinud ungari kunsti üldiste suundumustega. Samas on mustlaste seas hulgaliselt naivistlikke maalijaid, kes on jäänud truuks omaenda traditsioonilisele, rahvakunstipärasele väljenduslaadile.

Temaatika poolest võib mustlasnaivistid jagada kahte rühma. Ühed on leidnud eneseväljendusviisi unenägude ja nägemuste maalimises. Inimhinge sügavuses peituvaid heitlikke tundeid kajastavad nad spontaanselt maalitud fantastilistes inim- ja loomafiguurides, ekspressiivses liikumises ja irreaalsetes maastikes. Just selliste piltide kaudu sai 1980.-ndatel aastatel laiemalt tuntuks János Balázs – mustlasest juhutööline, kes alustas 63-aastaselt oma unenägude maalimisega. Käesoleval näitusel esindavad seda suunda Jolán Oláh ja Mara Oláh.

Teine osa kunstnikke, näiteks Teréz Orsós ja Gyöngyi Kalányos Ráczné jäädvustavad aga eelkõige oma argiseid töid-tegemisi ja elu tähtsündmusi. Ühelt poolt on see sotsiograafiliselt huvitav ja väärtuslik materjal mustlaste elulaadist, teisalt pakuvad need vahetud, värvirõõmsad ja muinasjutulaadse vormikeelega pildid ka kunstilist elamust.

Näitus on avatud:

PILET 15.- / 5.- õpilane, üliõpilane, pensionär

Festivali ajal õpetatakse Kondase Keskuse aias tantse ja räägitakse mustlasmuinasjutte. Avatud on Eesti naivistide püsiekspositsioon.

Viljandi Muuseum, Laidoneri pl. 10

Muuseumikogu ja erakogude põhjal koostatud väljapanek püüab anda ülevaadet Viljandi suvisest elust ja olust möödunud sajandil. Ajaliselt ollakse keskendunud aga 1920.-1930. aastatesse kui Viljandi linnavalitsus tegi suuri jõupingutusi muutmaks suurepäraste looduslike eeldustega Viljandit sisemaiseks kuurordiks.

Eksponeeritud fotod peegeldavad suverõõme ning viljandlaste ja linna külaliste meelispaiku aastatel 1900-1980. Külastaja saab lugeda tollaste sündmuste kajastusi ajakirjanduses ning vaadata 1939. aastal filmitud ringvaadet suvisest Viljandist. Esemetest on välja pandud valik rannatarbeid, rannariietust, suviseid peakatteid, päikeseprillide kollektsioon ja palju muud, mida saab seostada suvise meelahutuse ja puhkusega. Näituse koostasid kolleegide lahkel abil Ain Vislapuu ja Herki Helves.

Näitus on avatud 7. juulist - 14. augustini

PILET 10.- Sooduspiletid: õpilane 5.- ja perepilet 20.-

Viljandi Muuseum, Laidoneri pl. 10

Rändnäitus “Koltade võlu ja valu” kajastab Eesti ajakirjanike nägemusi koltasaami kultuurist. Koltad elavad praegu Soome, Venemaa ja Norra riigi kokkupuutekohas, Petsamo ümbruses. Neid on 400-500 ja nad on II Maailmasõja järel Koola poolsaarelt välja aetud. Kolta kultuur on elujõuline vaid Soomes.

Fotode autorid on Viio Aitsam, Rein Sikk ja Ilmar Vananurm.

Näitus on avatud 27. juulist - 7. augustini

PILET 10.- Sooduspiletid: õpilane 5.- ja perepilet 20.-