Eesti

Kontserdiprojekti “Kiida, mu hing” näol on tegemist muusikalise kooslusega, kes esitab vaimulikke rahvalaule ning kaunimaid kirikulaule, valades need eelnevalt jazzilikku vormi. Sügavalt juurtest kasvav muusikaline materjal puhkeb õitsele improvisatsioonides, mis seovad ühte erinevad ajastud ning kus lõimuvad eri stiilid.

• Siim Aimla - saksofon, flööt

Ansambli eestvedaja ning seadete autor, saksofonist, orkestrijuht ja arranžeerija. On saanud muusikaharidust lisaks Eestile ka Soomes ning Islandil. Alates 2004 aastast elab alaliselt sünnimaal ja osaleb aktiivselt siinses muusikaelus ning annab oma panuse ka noorte muusikute õpetamisse.

• Helin-Mari Arder - laul

Armastatud laulja ja helilooja, kellel on juba välja kujunenud oma laulmisstiil. Ta võlub laval lisaks musikaalsusele oma siiruse ning vahetu suhtlemisega. Mari laulab (ja räägib) meelsasti ka paljudes võõramaa keeltes. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis, G. Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis ja praegu täiendab ennast Soome kõrgemas muusikakoolis Stadia.

• Ain Agan - kitarr

Eesti muusikute raskekahurväe hulka kuuluv kitarrist on juba aastaid püsinud tipus. Oma mitmekülgsuse poolest tuntud mees on mänginud paljudes rahvusvahelistes projektides ja peaaegu kõigi Eesti paremate muusikutega. Ain jagab oma hindamatuid kogemusi ka noortega, olles Viljandi Kultuuriakadeemias pop-jazzmuusika õppetooli juhataja ning kitarriõpetaja. Käesolevas kontserdiprojektis on Ain Agan oluline lüli muusikalise terviku vormumisel.

• Mihkel Mälgand - kontrabass

Oma noorusest hoolimata on ta Eesti üks hinnatumaid bassimängijaid. Koolihariduse omandas ta G. Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis. Lisaks on bassivirtuoos mängukogemust ammutanud kümnetes bändides. Muuhulgas on tema bassimängust tuge saanud Raivo Tafenau, Lembit Saarsalu ja Estonian Dream Bigbänd. Mihkel on Eesti jazzilippu kõrgel hoidnud ka musitseerides maailma tippudega, nagu John Scofield ja Randy Brecker. Tänasel kontserdil on ta nurgakiviks improvisatsioonidele ja tugevaks vundamendiks kogu ansamblile.

• Siim Aimla: +372 5660 7137 siimaimla@hotmail.com

Eesti

Ütle mulle, kes su sõbrad on ja ma ütlen, mis pilli nad mängivad. Kes just täpselt Kivibergiga lavale lähevad ja kes selle pillimängijaskonna järele tantsima hakkavad – seda saab näitama pühapäevane õhtukontsert pärimuselinna maalilistes lossivaremetes.

Eesti

Anu Taul tutvustab enda ja kaaslaste tegemisi:

“Laulme akassime Triinuge joba siss, ku ollime alle väikse plikatirtsu. Mia laulse kige rohkemp kiigu pääl, nõndasama lihtsält esiendele. Improvisiirse oma mailmast ja laulu lennäsive mineme ku kevädise pilve. Nüid mõni aig iljemp om akanu mõne nendest ka jäämä. Väega pallu om miu inspiriirin mulgi kiil. Sii om miu kodukandi kiil, mis kõlap luulen ime kenästi ning vannun laulen kand endage lugusit ja märke läbi aja ja igäviku. Laulame kigest, millest om lauldu joba sajandit. Ei midagi vastset… Või ehk sisski, aga sii jäägu joba kulleje, ütenlaulja enge pääle.”

• Anu Taul – laul, kitarr
• Triinu Taul – laul, torupill
• Cätlin Jaago – põikiflööt, parmupill
• Ott Kaasik – oktaavmandoliin, viiul, kitarr
• Marko Mägi – sopransaksofon
• Kristjan Priks – löökriistad

• Erikülaline, sõber ja vend Tõnis Taul – laul, kitarr, löökriistad

• Anu Taul : +372 523 9473 ann@kultuur.edu.ee

Eesti

“Kutsume teid koos oma muusikaga rännakule mööda Hiiumaad. Kontserdil saavad elu sisse Hiiumaa eri paikadest pärit lood, vahepaladena kõlavad mõned lood väljastpoolt Hiiumaad ning sekka ka omaloomingut.”

• Astrid Böning – laul, kandled, kitarr, karmoška
• Juhan Suits – laul, torupill, viled, parmupill
• Janne Tamm – laul, nyckelharpa, hiiu kannel, viiul
• Loore Kääramees – laul, 6-keelne kannel, parmupill
• Jaana Lepamaa – laul, 6-keelne kannel, kromaatiline kannel, plokkflööt
• Els Kaev – laul, 8-keelne kannel, rahvakannel, plokkflööt
• Kaja Luukas – laul, 6-keelne kannel, rahvakannel
• Deilor Väli – laul, kitarr, 6-keelne kannel
• Kerli Nurs – laul, karmoška, 6-keelne kannel
• Luigi Mälk – laul, 6-keelne kannel
• Anna-Liisa Luik – laul, kitarr
• Karl Johan Valk – laul, 6-keelne kannel
• Martin Uuskari – laul, kitarr
• Agne Põlder – laul, norra vile, suupill
• Hendrik Kannel – laul, parmupill, iiri vile

• Astrid Böning : +372 5615 0002 asti@kultuur.edu.ee

Eesti

Viimased paar aastat Eestis tegutsenud ansambel Atlas on keskendunud kristliku kaukaasia, peamiselt armeenia rahvalaulude ja eesti vaimulike rahvalaulude töötlemisele. Ansamblis on kaks lauljat – Erle ja Maria. Keskaegsest muusikast tuttavat rebekki mängib basspillina Heléna, erinevaid flööte Prita, kaukaasiamaades levinud kanooni, kandle sugulast, Brigitta ning samast regioonist pärit trummi Kristjan.

Kuigi ida rahvamuusika mängib Atlase repertuaaris suurt rolli, ei ole ansambel keskendunud selle võimalikult autentsele esitamisele. Pigem püütakse leida eesti ja armeenia muusika ühisosa. Arranžeeringutes lähtutakse eelkõige meie muusikalistest kogemustest, seega leiab nii mõnigi kaukaasia rahvalaul kargelt põhjamaise teise hääle.

Atlasele pani aluse Brigitta, kes stažeeris ühe aasta Jerevani konservatooriumis rahvamuusikat. Ansambli liikmetele aga pole see kollektiiv siiski esimene. Mõned neist alustasid oma teed vanamuusika-, teised popmuusikaansambleis.

• Erle Võsa-Tangsoo – laul
• Maria Mölder – laul
• Prita Purre – flöödid
• Brigitta Davidjants – kanoon
• Kristjan Jõemägi – laul, dhol
• Heléna Vooglaid – laul, rebekk

• Brigitta Davidjants: +372 5648 9443 brigitta@bahamapress.org

Eesti

“...mis see on õieti, mis on tõesti elamise väärt: sa ise ja väline maailm. Ja sa ise ei ole õieti muud, kui viiul, millel see väline maailm mängib ja too muusika on meie ilma- ja elutunnetus. Ei ole kerge äranägemisele jõuda, et maailm ja elu ja see, mis sinuga iga päev juhtub, et see on vääramatu ja igas noodis õige ja täiuslik. Ainult endast, viiulist, oleneb, kui puhtalt see täiuslikkuse noot endas kõlab. Endas, mis on mõistus ja süda ja hing, lahutamatud nagu poogen ja viiul. Inimene ise on raskeim instrument, ülitundlik ja tõrkuv, ja eluaeg on lühike, et teda valitsema õppida.”

Ella Ilbak (1895-1997, esimene professionaalne ja rahvusvaheliselt tunnustatud eestlasest tantsijanna), “Tuvi Malm”

Tervitajad

• Eesti Vabariigi kultuuriminister Raivo Palmaru
• Viljandi linnapea Malle Vahtra
• Festivali pealik Ando Kiviberg

Esinejad

• Virumaa Noorteorkester (dirigent ja eesmängija Jaanus Põlder)
• Viljandi Noorteorkester (kontsertmeistrid Tonio Tamra ja Karel Kadalipp)
• Viljandi Kultuuriakadeemia lavakunstide osakonna vilistlased ja tudengid ning festivali meeskonnaliikmed.

Lavastajad Kai Valtna ja Jaanika Müürsepp

Päev	Kell	Koht	Hind
neljapäev	13:00	Kaevumägi	tasuta	jah

Eesti / Vene
http://www.narvamuuseum.ee/ru_pages/suprjadki.htm http://avenue.ee/

Koostöö sündis 2004. aasta talvel, kui rockansambli AveNue tekstide ja muusika autor Vladimir Tšerdakov proovis koos rahvakoori Suprjadki liidri Marina Kuvaitsevaga esitada üht rahvalaulu. Peagi hakkasid ka teised AveNue liikmed proovima rahvalaule omas laadis arranžeerida ja mängida. Nii tekkiski mõte kaks ansamblit ühendada.

“Meie loomingut võib iseloomustada kui soft folk-rocki, kus vähem rocki ja rohkem folki. Repertuaaris on nii vene- kui eestikeelsed rahvalaulud ning esinemisele lisavad meeleolu akordion ja koor. Igal laulul on oma lugu, mille jutustame enne või pärast laulu esitamist. Igal lool on oma iseloom ja oma elu ning meie ainult aitame neil lauludel kuulajaga suhelda. Mängime ainult seda, mis meile meeldib ja niimoodi, kuidas meie seda näeme. Me ei piira ennast. Arvame, et meie arranžeeringud teevad esitamiseks valitud laulud veelgi mõistetavamaks.”

AveNue

• Vladimir Tšerdakov - kitarr
• Kirill Adõlin - bajaan
• Kirill Smirnov - basskitarr
• Ilja Lazarev - trummid

Suprjadki

• Laulavad: Marina Kuvaitseva, Jana Kuvaitseva, Galina Bõstrova, Jevgeni Bõstrov, Irina Vorobjova, Annika Vorobjova, Eva Vorobjova, Tatjana Klimina, Ilja Klimin, Jelena Jurkevitš, Olga Sergejeva, Tatjana Zubkova, Sirje Sirnask, Nadežda Moskaljova, Natalja Atonen, Valeri Atonen, Jelena Sabinina, Maria Izjumova, Oksana Avarjaskina

AveNue

• Kirill Smirnov : +372 5558 1824, +372 5621 5343 kirill@avenue.ee

Suprjadki

• Marina Kuvaitseva : +372 5647 4722 suprjadki@hot.ee

Šotimaa
http://www.brolum.co.uk/

Auhindadega pärjatud Brolum on eksisteerinud juba 5 aastat alates hetkest, mil nad võitsid 2000. aastal Danny Kyle`i auhinna festivalil Celtic Connections ja Boleé de Korrigansi auhinna Bretagne’i festivalil Interceltique de Lorient kui parim ansambel.

2004. a. septembris nägi ilmavalgust Brolumi kauaoodatud teine album “The Fair Face I Never Saw” mille uhkuseks on ansambli uusimad liikmed Kathleen Graham lauluga ning clarsachil (keldi harf) ja Ali Hutton vilepillidel, viledel ja bouzoukil. Sel suvel lõpetati ka oma esimene, üliedukas tuur Kanadas Nova Scotias.

Alates debüütalbumi “7:11” väljaandmisest on bänd pillide osas arenenud, nüüdseks on esindatud Highland pipes (šoti torupillid), bouzouki, klaver ja šoti laul, samuti viiulid, kitarrid, kontrabass, keldi vokaal ja ka bodhran Iirimaa esimängija Martin O’Neilli käsitsuses.

Kõik Brolumi liikmed on lõpetanud Šotimaa parimad muusikaõppeasutused, mis ilmselgelt kostub ka ansambli seadete kvaliteedist ja liikmete pillimänguoskustest.

• Kathleen Graham – clarsach, laul
• Alistair Hutton – viled, vilepillid
• Duncan Lyall – kontrabass
• Martin O’Neill – bodhran
• Innes Watson – viiul
• Andrew Webster – kitarr, laul
• Sarah Wilson – viiul

• +44 (0) 7740 359004, info@brolum.co.uk

Eesti

“Mängime rahvaviise, mis pärinevad Eesti erinevatest paikadest. Oleme üldiselt instrumentaalansambel, aga vahel võtame ka laulu üles. Oma lood valime eelkõige selle järgi, kuidas need meid improviseerima paeluvad.

Oleme väikeste pausidega tegutsenud ligikaudu 8 aastat. Eelkõige oleme plokkflöödiansambel, kasutame kõiki eri suuruses plokkflööte ning erinevaid rütmipille (tabla, ksülofon, trumm, kellukesed jm). Meiegi ei saa läbi ilma poogenpillita: psaltrita.

Ansambel alustas tegevust renessanssmuusika mängimisega, edasi tekkis huvi baroki ja keskaja vastu ning tänaseks oleme avastanud eesti rahvaviiside võlu. Meid hämmastab, kuivõrd hästi annab eesti rahvaviise kasutada improviseerimiseks ning kui meditatiivsed need on.

Ansambel Cecilia on nime saanud Tallinnas Nõmmel tegutseva flöödi- ja plokkflöödistuudio järgi. Miks on stuudio ja ansambli nimeks just Cecilia? Vastus on lihtne, usume, et Cecilia nime kandev muusikute kaitsepühak hoiab silma peal meie tegemistel ning annab rohkem ideid erinevate muusikastiilide interpreteerimiseks.”

• Maire Tamm – plokkflöödid, rütmipillid, psalter, laul
• Matthias Bolliger – plokkflöödid, rütmipillid, psalter, laul
• Karl Viilmann – plokkflöödid, rütmipillid, psalter, laul
• Marjam Tamm – plokkflöödid, rütmipillid, psalter, laul
• Monika Ruusmaa – plokkflöödid, rütmipillid, psalter, laul

• Marjam Tamm: +372 507 7967 stuudiocecilia@hot.ee
• Maire Tamm: +372 5399 8627

Eesti
http://www.dmtrio.pri.ee/

Päev	Kell	Koht	Hind
laupäev	19:00	Roheline Lava	tasuta

1. Soome

Soome

Duo sündis 2005. a. jaanuaris Fääri saartel, kus kaks muusikut juhuslikult kohtusid. Marianne ja Lauri on mõlemad kogenud muusikud. Koos töötavad nad traditsioonilise muusikaga ja nende repertuaar koosneb peamiselt Soome rahvalauludest, aga sisaldab ka teiste Põhjamaade pärimusmuusikat. Nende loomingus kombineerub traditsiooniline rahvamuusika ka elementidega jazzist ning klassikalisest muusikast. Seekordne programm hõlmab hoogsaid viiulipalu, keskaegseid ballaade, lüürilisi armastuslugusid jmt.

Marianne muusikalised juured ulatuvad Keski-Pohjanmaa viiulitraditsiooni. Pärast õpinguid Sibeliuse Akadeemia rahvamuusikaosakonnas on Marianne seotud erinevate muusikaprojektidega. Marianne on keskendunud Soome rootsikeelse vähemuse pärimusmuusikale, kuid soomekeelne pärimus kuulub samuti loomuomaselt tema oskuste hulka. Marianne enda loomingus ja seadetes tuleb traditsiooniline selgelt esile.

Lauri sündis Soomes, kuid elab hetkel Rootsis ja on õppinud klassikalist muusikat Helsinki konservatooriumis. Lauri Antila töötab nii muusiku, arranžeerija kui ka heliloojana. Vabakutselise muusikuna on ka Lauri seotud samuti erinevate muusikaprojektidega. Ta mängib erinevates koosseisudes ning häälestub kergesti ja kiiresti erinevatele žanritele nagu klassikaline-, jazz- ja rahvamuusika.

• Marianne Maans – viiul, hiiu kannel, esse nuppviiul, laul
• Lauri Antila – kontrabass

Eesti
http://www.rahvamuusika.ee/

Eesti ETNO 2005 ühendab endas pea sadat noort pillimeest üle Eesti. Sel aastal on laagrisse jõudnud valdavalt täiesti uued noored muusikud, kellel side pärimusmuusikaga seni veel üsna õbluke. ETNO on jõudsalt täitmas oma eesmärki – tuua üha enam noori oma maa muusikaliste juurte juurde. Kontserdil kuulete nädala jooksul õpitut ja ehk saate isegi innustust järgmisel aastal osalemiseks.

• ETNO laagri õpetajad:

Elo Kalda, Siim Sarv, Jaanus Põlder, Krista Sildoja, Kaija-Liisa Tarand, Raivo Sildoja, Kristjan Priks, Anu Taul, Tarmo Noormaa.

• ETNO laagri õpilased:

Elsa Levo – ristflööt; Anna-Maria Saar – plokkflööt, väikekannel, etnotrummid; Piret Saar – kitarr; Jaan Tätte jun - kitarr, suupill, jembe; Minna Toots – viiul; Triin Lemba - kitarr, plokkflööt, parmupill, klaver; Villu Orav – akordion; Asso Int – lõõts; Katarina Allev – kitarr; Villu Talsi – mandoliin; Tiiu Uuetalu - klaver, kitarr; Helen Köstner –kitarr; Günter Kits - klaver, kitarr, parmupill, laul; Lennart Kits – viiul; Tanel Teder – kitarr; Sigrid Laas - klaver, plokkflööt; Johannes Laas - kitarr, parmupill; Liis Nõupuu - parmupill, väikekannel; Malle Pärtel - parmupill, jembe; Anne Mirjam Kraav - ristflööt; Ella-Anu Puusepp – kitarr; Liis Linn – kitarr; Eddi Tomband - kitarr, plokkflöödid; Agne Põlder - pikkvile, suupill, parmupill; Hedi Lelumees – kitarr; Heli Lelumees – kitarr; Ulvi Võsa - saksofon, torupill; Leena Suits - väikekannel, flööt, pikkvile, kitarr, tinavile; Kerli Repson – plokkflööt; Triin Niidla – flööt; Liisi Laaspere – kitarr; Auli Kütt - viiul, viled; Brit Peensoo - kitarr, parmupill, viled, laul; Piret Pensa - väikekannel, plokkflööt, laul; Raahel Apsalon - klaver, parmupill, jembe; Merike Paberits - ristflööt, plokkflööt; Maarja Toots – plokkflööt; Katariin Raska - klaver, saksofon, plokkflööt, shoti torupill; Kristi Kalvik – kitarr; Karoliina Kreintaal – viiul; Joanna Võido – viiul; Allar Lepa - suu-, vile-, roopill, bongod, kitarr, laul, jembe; Tiia Vares – viiul; Juss Heinsalu - väikekannel, poogenkannel, karmoška, klaver; Pauliine Maasik – viiul; Heli Künnapas – akordion; Eve Künnapas – viiul; Karin Künnapas - akordion, plokkflööt; Liina Gross - parmupill, klaver, jembe; Helen Kask - laul, jembe; Helena Veidenbaum - viiul, flööt, suupill, laul; Karolin Kõrre – laul; Olavi Kõrre - palju pille ;0 ; Karel Kadalipp - viiul, jembe; Kati Päike - klaver, plokkflööt; Rainer Koik - kromaatiline ja väikekannel, kontrabass; Katrin Zagovejeva - kromaatiline ja väikekannel, klaver; Anna Liisa Eller - kromaatiline kannel, plokkflööt; Eva Maria Eller - flööt, erinevad plokkflöödid; Heili Talbak - klaver, kannel, plokkflööt; Maria Orb – ristflööt; Aksel Mängli – vioola; Liisi Metsvahi - viiul, laul; Taavet Niller – kontrabass; Maarja Urb - lokkflööt, väikekannel; Madis Reimund - ksülofon, jembe; Triin Kukk – viiul; Marja Mõistlik - akordion, väikekannel; Tambet Krinal - tinavile, parmupill; Denis Grycenko - külaline Ukrainast: flööt, trompet, laul, klaver; Helena Nagelmaa - klaver, kitarr, väikekannel; Eeva Lindal – viiul; Liina Rosenthal - klaver, kitarr, saksofon; Liis Lindmaa – flööt; Uku Sildoja; Lembi Põlder.

• Krista Sildoja: 553 1478, krista@rahvamuusika.ee

Eesti

Aasta-aastalt tuleb juurde pillimehi, kes imeilusaid eesti viiulipalu oma repertuaari valivad. Nii on selles õpitoas mängimisel-õpetamisel need ilusamatest ilusamad. Oodatud on kõik, kel pillid kaasas.

Eesti

Rahvapärase viiulimängu õpetajad ja aktiivsed tutvustajad Krista ja Raivo Sildoja viivad pilliga huviliste seas läbi praktikumi traditsioonilisest kahehäälsest viiulimuusikast ja selle stiilivõtetest. Vastavad muusikanäited Eesti erinevaist paigust pärinevad aastatel 1936-1938 salvestatud heliplaatidelt.

Ungari
http://www.esztenas.hu/index.html

Esztenás moodustati 2002. a. Kirde-Ungaris Miskolcis. Ansambel esitab Moldovas ja Rumeenias elava ungari etnilise vähemusrahvuse csango traditsioonilist muusikat, – eelkõige nende tantse ja tantsumuusikat, aga ka rahvalaule ja ballaade.

Kasutatakse peamiselt rahvapille, kuid üritatakse ka kaasaegsete instrumentide abil uusi helisid luua. Ansambli esimene CD-plaat “Hétnyolcad” ilmus 2004. Aastatel 2003 ja 2004 osales Esztenás mitmetel festivalidel Poolas, Leedus, Ukrainas ja Ungaris.

• Orsolya Hegedüs – viiul
• Ágnes Szabó – laul ja tants
• Anita Gonda – trumm, hit-gardon (pulgaga mängitav tšello)
• Máté Tóth – akordion, tants
• Arnold Tóth – flöödid
• Zoltán Juhász – flöödid
• Ádám Fáy – koboz (lauto)
• Tamás Labant – basskitarr

• +36 309 737 654 (mobiil) +36 464 332 14 (tel.) info@esztenas.hu

Eesti

See on käesoleva aasta festivali etnodisko sündmus number 1:
plaate keerutab DJ Pickney Tiger.

Pickney Tiger on etnoloogiadoktorist DJ ja kontserdipromootor. Oma erialast johtuvalt on teda alati paelunud teiste rahvaste helindid, kaasa arvatud pop, rock ja muu kaasaegne tantsumuusika. Viljandi festivalil esitleb ta osa oma uurimisreisidelt kokku kantud ja muusikakogujana omandatud plaadikogust. Bhangra, reggae, ska, vene ja ukraina underground, ladina-ameerika jazz, cumbia, aafrika hiphop, jakuudi, burjaadi ja tuva disko ning palju muud, mis käib ühisnimetaja alla ‘cool ja tantsitav’.

• Aimar Ventsel: +372 5623 0278 punkrock@haldjas.folklore.ee

Kanada

Viiuldaja, laulja, helilooja ja jutuvestjana on Anne Ledermani juured sügaval Kanada traditsioonis ning teda on kaua tuntud kui Kanada kultuuripärandi muusikalist saadikut. 1980ndate alguses uuris ning salvestas ta oma kauaaegse kaaslase Ian Belliga plaadi “Scatter the Ashes: Music of Old Ontario” (Puistake tuhk laiali: vana Ontario muusika) aitamaks elavdada paljusid kodupiirkonnast pärit laule ning lugusid. Anne läks veelgi sügavamale, dokumenteerides oma lapsepõlvekodust Manitobast pärineva metis-viiuli (segu pärismaisest ning euroopa viiulist) traditsioone põhjalikus 4-köitelises teoses. Ta on ulatuslikult tegelenud Kanada keldi ja euroopa traditsioonidega, sealhulgas Kanada prantsuse-, Cape Bretoni ja Newfoundlandi muusikaga, aga ka makedoonia ja klezmermuusikaga. Nii Anne kui Ian kirjutavad ka ise lugusid ajaloolistest ja kaasaja sündmustest. Äsja sai Anne valmis metis-viiuli mängimisest rääkiva näidendi “Spirit of the Narrows” (Kitsasteede hing), mille esitlusele eelmisel aastal sai osaks suur heakskiit ja seda etendatakse taas 2005. a. augustis.

• Anne Lederman – viiul, mandoliin, laul
• Ian Bell – kitarr, mandoliin, nuppakordion, suupill

• Anne Lederman: +1 416 538 90 36 anne.lederman@sympatico.ca

Eesti

Helen ja Sulev ehk Pihlakaklubi tutvusid saatuslikult sobivas keskkonnas – laulupeol ja hakkasid esimesest hetkest üksteisele rahvalaule laulma. Järgnesid mõned ETNO-laagrid, kus armastus rahvamuusika vastu aina kasvas. Regulaarselt võtsid nad koosmängimise kätte 2004. aasta sügisel ning avastasid, et see pakub muidu klassikalist muusikat tudeerivale Helenile ja tehnilise haridusega Sulevile palju rõõmu. Alati näod naerul, otsivad ja väärtustavad nad nii rahvamuusikaseadetes kui ka omaloomingus julgete rütmidega eksperimenteerides eelkõige energiat.

• Helen Saarniit – laul, saksofonid, torupill
• Sulev Reisberg – laul, akordion

• Sulev Reisberg: +372 524 8123 sulev@insener.com

Taani
http://www.jansberg.com/

Henrik Jansberg on Taani rahvamuusikapildis üks andekamaid noori viiuldajaid, kellel on just see õige hoog ja rütmitunnetus, mis taani tantsumuusikatraditsiooni südameks. Mängimiseks ammutab ta inspiratsiooni paljudest allikatest, nagu on kuulda ka tema debüütalbumil “Signatur”.

Auhindadega pärjatud Henrik on lõpetanud Odense Carl Nielseni Akadeemia ja esinenud juba paljudes riikides: Taanis, Inglismaal, Soomes, Iirimaal, Rootsis, Norras ja Jaapanis, seda nii üksi kui mitmesuguste bändide koosseisus. Henrik Jansberg mängib parimate Taani rahvamuusikutega duos, trios, kvartetis või bändis.

“Noore fantastilise, suurepärase tehnika ja hea huumorimeelega viiulimängija debüüt. /.../ Hea saade pakub piisavalt tuge ning on huvitav teada, kaugele ta jõuab. Taani on täis viiuldajaid, kuid tema tekitab kuidagi erilise tunde.” (www.globalvillageidiot.net)

• Henrik Jansberg – viiul
• Rasmus Brylle – löökriistad
• Sophia Eriksson – viola d’amore
• Sigurd Hockings – kitarr

• Henrik Jansberg: +452 620 29 08 Henrik@jansberg.com

Eesti

Hiiukandle mängija ja õpetaja Krista Sildoja mängib huvilistega erinevaid pillilugusid, mis sobivad mängimiseks hiiukandlel, kuigi ei pruugi algselt olla just sellel pillil esitatud. Eesmärgiks on jõuda läbi praktika teadmiseni, et hiiukandle mängutehnikaga sobib sel pillil esitada mitmesugust repertuaari.

Soome

Õpituba toimub inglise keeles.

Soome tunnustatumaid jouhikkomeistreid Rauno Nieminen tutvustab enda kogutud materjalide põhjal hiiukandle tüüpi pillide ajalugu. Vastavaid materjale on meister kogunud poolelioleva doktoriväitekirja jaoks, mis peaks valmima mõne aasta pärast ning mille põhiteemaks on välja selgitada jouhikko võimalik päritolu, levikuala, teadaolevad mängijad ja kirjeldada kõiki meie ajani säilinud pille. Õpituba jätkub praktilise pillimänguga, kus nii Rauno, Pekko kui Marianne õpetavad huvilistele Soomes mängitud jouhikkopalasid.

Eesti

Loeng-kontserdi vormis tuuakse kuulajateni oma suhe hiiukandlesse kui taasavastatud rahvapilli. Tutvustatakse rahvapärase viiulimängu tuntumaid esindajaid 20. sajandi alguse Eestimaa küladest ning räägitakse, mida on tänapäeva viiuldajatel eelkäijailt õppida. Hiiukandlemeister Raivo Sildoja kõneleb hiiukandle valmistamise rõõmudest-muredest ning ehituslikest omapäradest. Eesti Kirjandusmuuseumis rahvapärase viiulimuusika uurijana töötava Krista Sildoja vahendusel püütakse taastada mälupilt 20. sajandi kodumaisest kultuurielust ning hiiukandle tolleaegseist mängijaist, külaviiuldajaist. Viimase juures on abiks August Pulsti kogutud mälestused. Õpitoa peasihiks on jõuda ajalugu ja tänapäeva ühendava sideme tajumiseni.

Ukraina

1970ndate lõpul tekkis Ukraina intellektuaalse undergroundi seas autentse laulu liikumine, jäljendati talupoegadest lauljate ning muusikute hulgas säilinud algupärast laulutraditsiooni.

“Meil on õnn tuua teieni elavad muljed õpilasekspeditsioonidest mööda Poltavstšina, Posilja ja Polesja radu ja jõgesid, millele lisandub eriline taluehitiste lõhn, parkunud käed ja säravanäolised lauljad, kes veel viimastena esitavad lugematute põlvkondade igavikulisi tarkusi, mis rahvalaulude peenes poeesias taassünni leiavad...

Traditsioonilise kultuuri mõistmisel aitasid meid suuresti õppereisid Ukraina küladesse, kus me mitte ainult ei salvestanud ametlikke hetki, vaid püüdsime keskenduda emotsionaalsele: segu pisaratest ja verest, rõõm ja armastus, siiras uhkus puutumata kohaliku eluslooduse üle. Kõik katsumused läbi teinud talupoegade uskumatu siirus ning puhtsüdamlikkus ja raskustele vaatamata säilitatud lapsemeelne tarkus on saanud meie jaoks omaette kriteeriumiks.

Rahvakunst hõlmab erinevate ajastute ning mitmesuguse väärtusega teoseid, siit leiab hindamatuid iidseid meloodiaid – paganlike uskude “elavaid judinaid” ja baroki lihvitud polüfoonia traditsiooni, kus peidus nii peeni muusikavorme, et nende loojaid tuleks nimetada oma rahva muusikaliseks eliidiks. Inspiratsiooni pakuvad ka 16. sajandi kobzari (rändmoosekandi) luule harmoonia ja rändmuusikute kurblik laul. Aga on ka rõõmsaid satiirilisi laule ja kitsarinnalisi kaasaegsemaid romansse, mis toovad näole iroonilise naeratuse, kuid pakuvad meile siirast ja melodramaatilist maailmanägemust.”

“Tundmatu maailma” otsingutest elustatud akadeemiliste muusikute “autentne laul” on muutunud ilmalike traditsioonide jätkamise õblukeseks lootusekiireks. Kiievi noored muusikud esitavad käesoleva projekti justkui aegade piirimaal, kuna see sisaldab nostalgilist kurbust Ukraina rahvaluule läinud päevadest, uhkust, et kuulutakse sellesse fantastilisse kultuuri ja õnnetunnet, et ollakse nende meloodiate pärijad-esitajad...

• Iryna Klymenko – eeslaul
• Oleg Boot – viiul, laul
• Olena Honcharenko – tamburiin, tants, laul
• Taras Kompanichenko – kobza, banduura, rataslüüra, tants
• Maryana Markhel – viiul, tants, laul
• Severyn Danylejko – flööt, viiul, trumm, basolja (tšello), tants

• Iryna Klymenko: +380 444 671 601; +380 504 406 753 klymenko_iryna@ukr.net
• Maryana Markhel: +380 504 406 854

Eesti

See on duo, mis moel või teisel on eksisteerinud juba mituteist aastat. Sest Tiit oli kunagi Indreku viiuliõpilane. Kumbki on käinud muusikas omi radu, nüüd uuesti kokku mängides võib sealt tulema hakata kahe professionaali tõelist tulevärki. Igatahes tasub kõrvad ja jalad valmis panna...

• Indrek Kalda – viiul
• Tiit Kikas – viiul

Kõrgõzstan

Jan Yrgagy loodi kirgiislaste iseseisvuse hakul 1990.-ndate alguses. Tegemist on paindliku kunstnikegrupeeringuga, kes järgivad rangelt kirgiisi klassikalise muusika traditsiooni, st. muusikud esitavad ainult soololugusid. Alles eelmise aasta veebruaris katsetas Bakyt esimest korda ühist mängu teiste Kirgiisi ja Mongoolia artistidega nende ülieduka kontserdi lõpuosas Pariisis Théâtre de la Ville`is. Bakyt on uurija, õpetaja ja kaasaegse Kirgiisi parimaid kyl kyaki-mängijaid. Tema muusikat on salvestatud Smithsonian Instituudi CD-dele. Ta on palju reisinud ja külastanud selliseid festivale nagu Silk Road Festival Washingtonis 2002. a. ja Praha Euroopa Kultuurikeskus 2000. a.
Nurzat on noor lootustandva osavuse ja traditsiooniliste meloodiate osas terava rütmitunnetusega muusik. Temagi on esinenud välismaal: Malaisias 2001. ja Ungaris 2004. aastal.
Aiday on Bakyti väga kauni häälematerjaliga õpilane. Viljandi festival on tema esimeseks välisesinemiseks.

• Baktybek Chytyrbaev – kyl kyak (kahekeelne poogenpill)
• Nurzat Orozalieva – komuz (kolmekeelne krihvideta lauto), temir komuz (parmupill)
• Aiday Stamkulova – komuz, kyl kyak, laul

• Baktybek Chytyrbaev: +996 502 508 633 (mobiil) Chytyrbaev@yandex.ru

Rauno Nieminen ja Pekko Käppi on osa Soome “jouhikko-pildist” ning nad on esinenud ja viinud läbi õpitubasid kogu Soomes.

Festivalil Jouhikko-orkesteri liikmetest üles astuvate Rauno ja Pekko esinemine on jäädvustatud ka 2003. a. Soomes ilmunud maailma kõige esimesel jouhikko-plaadil “Hiien Hivuksista – Jouhikko Music from Finland”. Viljandi-kontserdil liitub jouhikkomängijatega Marianne Maans.

Rauno Nieminen on soome hiiukandle – jouhikko – grand old man, kes on seda pilli juba alates 1970.-ndate keskpaigast ehitanud, uurinud ja mänginud.
Pekko Käppi on Tampere Ülikooli ethnomusikoloogia üliõpilane ja õppinud rahvamuusikat Kaustises Ala-Könni-Opistos.

• Pekko Käppi – jouhikko, laul
• Rauno Nieminen – jouhikko, parmupill, laul
• Marianne Maans – viiul, hiiukannel, esse nuppviiul, laul

• Pekko Käppi: + 358 50 590 38 91 pekko.kappi@uta.fi

Kanada

Õpituba toimub inglise keeles.

Viiuldaja, laulja, helilooja ja jutuvestja Anne Ledermani juured on sügaval Kanada traditsioonides ning teda on kaua tuntud kui Kanada kultuuripärandi muusikalist saadikut. Õpitoas toob Anne Lederman huvilisteni põnevaimad faktid oma uurimustöödest ning õpetab selgeks mõned pilli- ja laululood.

Kapela Drewutnia on alates 1998 mänginud laule, mida inspireerib sõjaeelse Poola pärimusmuusika ja eriti nende piirkondade muusika, kus mitmed kultuurid ja traditsioonid külg külje kõrval koos eksisteerinud ning teineteisega segunenud. Seetõttu on grupi repertuaaris nii lemki kui ukraina lugusid, aga ka laule Lublini regioonist, Sileesiast ja Lõuna-Poolast.

Muusikud on pärit mitmetest Poola piirkondadest, kuid neid on kokku toonud ühised muusikalised huvid ja unikaalne õhkkond Ljubinis –- linnas, millest on saanud ansambli kodu. Kapela Drewutnia eesmärgiks on tutvustada tänapäeva kuulajale vanu rahvalaule bändi algupärases tõlgenduses. Ansambel püüab truult säilitada laulude sõnu ja meloodiaid ja täiuslikult nende meeleolu edastada –- kasutades neile kättesaadavaid pille ja mitmehäälset laulu.

Kapela Drewutnia esitab kontserte kogu Poolas, aga ka välismaal (Belgia, Läti, Slovakkia, Ukraina), esinedes festivalidel, vabaõhuüritustel, rahvatantsupidudel, bankettidel ja teistel sündmustel. Bändile on festivalidel ja konkurssidel antud mitmeid auhindu.

Siiani on Kapela Drewutnia üllitanud neli slaavi rahvamuusika albumit: “Hetaj-Hetaj” (1998), “Hojaja Szuhaja” (1999), “i uod sie i do sie” (2001) ja “Hej, wista” (2004) ning CD “Dzwieki ze stajenki” (2002), millel vähetuntud poola koraalid, mis suures osas ka grupi repertuaaris.

• Anna Rozycka – viiul, mandoliin, mandoola, bilgoraj suka (poola viiul), laul
• Piotr Chyla–Goniewicz – akustika, akordion, laul
• Sebastian Fit – bassbalalaika, kontrabass
• Konrad Jarski – akordion, mandoliin, kitarr, laul
• Piotr Michalski – flöödid, sopilkad, vile, torupill, klarnet, laul
• Dariusz Mikulowski – sopranbalalaika, laul
• Mariusz Wolkowicz – kitarr, došpuluur, mandoola, mandoliin, torban (ukraina lauto), laul
• Piotr Ziolek – hutsuli trumm, tamburiin, triangel, kellad, laul; manager

• +48 501 553 839 (mobiil) kapdrew@wp.pl

Eesti
www.ring.ee

Hääletusvõistlus “Kas tunned maad?”

Kodulootundmise, keskkonnakaitsehuvi ning terve ellusuhtumise mõjusa sümbioosina sündis 2001. aasta suvel uus ettevõtmine, Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi korraldatav hääletusvõistlus “Kas tunned maad?” Hääletajatest segapaaride rännuvõistluse start antakse nädala algul Tartus, võistluse lõpetamine Viljandi Pärimusmuusika Festivali Rohelisel Laval neljapäeval, 29. juulil kell 20:00.

Hääletusvõistluse lõpetamisel esineb rahvamuusikakollektiiv Inju KEK, mille liikmed on valdavalt Ringi liikmed. Inju KEK ei ole siiamaani üheltki muusikavõistluselt auhindu saanud, kuid bändi liikmed on hakkamist täis ja lubavad püha üritust jätkata. Inju KEK-il on olnud 4 edukat esinemist ja mitmel neist ei ole bändi katkestatud ega tantsumuusikat peale pandud. Võib juhtuda, et ka hääletusvõistlejaid kaasatakse võistlusel nähtut ja kuuldut muusikarütmis pajatama.

Eesti
http://www.kihnupoisid.pri.ee

Kihnu poisid kutsuvad:

“Üle mitme aasta oleme taas Eesti suurima kultuuriürituse – Viljandi pärimusmuusika festivali kavas.

Peatse kohtumiseni!”

• Raino Laine - laul, basskitarr, suupill
• Janno Vesik - akordion, laul, karmoška
• Karel Bauer - kitarr
• Ülo Laine - löökriistad

Raino Laine: +372 5346 8952, kihnupoisid@hot.ee

Eesti
http://www.insener.com/sulev/kratt/

“Oleme ansamblina koos tegutsenud juba ligi kaks aastat. Esitame põhiliselt hoogsamaid eesti rahvaviise, sekka iiri ja inglise lugusid – eks ikka selliseid, mille järgi on hea tantsu vihtuda! Samas püüame repertuaaris hoida põhiliselt just neid rahvaviise ja -laule, mida teised eesti ansamblid veel esitanud ei ole. Meie eesmärgiks pole lugudele keerukate seadete loomine, vaid rõõmus ja elutruu esitamine ilma liigsete džässielementideta. Loodame, et meie muusika haarab kuulajaid igast küljest, mitte ainult suunal lava –> saal.

Meie koosseisu kuuluvad Enrik Visla, kes on aastaid mänginud eesti rahvamuusikat nii üksi kui ka teiste ansamblite koosseisus (Lõõtspillipoisid, Folkmill jm), Kail Visla, kes on lõpetanud Viljandi Kultuuriakadeemia, lööb kaasa ka ansamblis Saba ja Sarved ning töötab praegu Tallinnas rahvamuusikaõpetajana, ning Sulev Reisberg, kes on juba ligi kümme aastat olnud seotud rahvamuusikaga ja Viljandi pärismusmuusikafestivalil esinenud Eesti ETNO koosseisus. Nüüdseks oleme leidnud meeldiva ühise väljundi ansambli Kratt näol.”

• Enrik Visla – laul, viiul, hiiukannel, karmoška, lõõts
• Kail Visla – laul, viled, torupill, parmupill
• Sulev Reisberg – kitarr, akordion

• Sulev Reisberg: +372 524 8123 sulev@insener.com

Eesti
http://www.kukerpillid.ee

Kas on kedagi, kes poleks käinud kasvõi ühelgi Kukerpillide kontserdil? Vanad head Kukrid on Viljandi festivali tulihingelised patrioodid, kelle laulude saatel on üles kasvanud nii festivali tegijad kui külalised. Seekordsel esinemisel paneb ansambel rõhku cajun-muusikale, kus kasutatakse trumme ja põhitegijaks on viiul. Oma traditsioonilise repertuaari mängimisel kasutavad nad festivali teemast johtuvalt ka tšellot ja hiiukannelt.

• Toomas Kõrvits – laul, kitarr
• Ike Volkov – laul, bass
• Arne Haasma – laul, akordion
• Heiki Vahar – viiul
• Juss Haasma – trummid
• Lilian Kapp – hiiukannel
• Kaspar Kõrvits – tšello

• Ike Volkov: +372 505 6666, ike@kukerpillid.ee

Eesti

“Meie ansambel koosneb Raplamaa noortest rahvapillimängijatest, kes õpivad Märjamaal, Vigalas ja Kohilas. Juhendajaks Margit Kuhi, kellega mõned on juba viis, teised neli aastat koos pilli õppinud ja mänginud. Regulaarseks kokkusaamiskohaks on Kandlekoja pärimusmuusikalaagrid alates 2001. aastast. Kõiki meid ühendab huvi pärimusmuusika vastu, sest see maailm on nii otsata ja põnev ning mis peamine, tükike meist kõigist. Meie erilisteks lemmikuteks on labajalad, mida armastame mängida-tantsida ja laulda, lisades nendesse veidi ka oma nägemust. Raplamaal on vahva koht Vigala, kus elanud-olnud pillimehed, kes loonud vägevaid lugusid. Kust need lood nendeni on jõudnud…?”

• Jaana Liländer – laul, plokkflööt, sõrmiline, tants
• Juss Heinsalu – laul, kannel
• Margit Kuhi – laul, viiul, hiiukannel
• Lisandra Roosioja – laul, kannel, tants
• Helen Jors – laul, akordion, karmoška, tants
• Tiina Lauri – laul, akordion, karmoška, tants
• Ege Lehtsaar – laul, kannel, tants
• Ruudi Lootus – laul, kitarr, tants
• Jürgen Jaago – laul, kitarr, tants
• Rait Pihlap – rähnipill, kannel

• Margit Kuhi: +372 5568 7474 mardik@hot.ee

Austraalia
http://www.onelife.ee/Laliya

LALIYA: lå • le • yå (n) „Unenägude aeg“ – sõna, mis pärineb Austraalia loodeosas asuvas Kimberly’s elavalt Worora aborigeenide hõimult.

Laliya on kaasaegses stiilis mängitavate traditsiooniliste muusikariistade instrumentaalne segu. Laliya on viimase kaheksa aasta esinenud mitmel pool maailmas ja teeb nüüd oma debüüdi Põhja-Euroopas meie väikses Eestis, kus nädala jooksul antakse üksteist kontserti. Duo loob meeldejääva helimaastiku, mida võimendab “kahel käel koputamine” tsitril koos djembe hingestatud löökrütmidega ja didgeridoo kummitavate vibratsioonidega. See on hoogsarütmiliste meloodiate, kaasahelisevate toonide ja maalähedaste rütmide dünaamiline liit, mis pakub transtsendentaalse kuulmiselamuse.

James Maguire on Iirimaalt ja Melissa McCarthy on Austraaliast. Kümne aasta vältel on kaks andekat muusikut edukalt kombineerinud traditsioonilist instrumentaalmuusikat kaasaaegse stiiliga, et tekitada kujutluspilti Austraalia Tagamaast, Uus-Inglismaa laugjalt künklikust maastikust ning kõigest sellest, mis jääb nende vahele. Laliya loodi Perthis ja nende muusika levis ülejäänud Austraaliasse ning Euroopasse ja Kanadasse. Laliya segab maailmamuusika mõjutusi new age’i põhimõtetega.

James Maguire mängib apalatši tsitrit ja didgeridoo’d. Melissa McCarthy mängib löökpille, peamiselt lääne-aafrika trummi džembet. Oma instrumentide ja muu varustusega rändavad nad ümber maailma nagu boheemlased. Reise finantseerib muusika. Ja James ja Melissa armastavad mõlemaid. Reisimine võimaldab neil kohtuda inimestega ning väliesinemised võimaldavad neil kohtuda veelgi enamate inimestega kui seda võimaldaks esinemine suures ja luksuslikus kontserdisaalis.

• James Maguire - apalatši tsitter, didgeridoo
• Melissa McCarthy - löökpillid

Eesti

Lauluhuvilised mehed jätkavad traditsioonilise kontsertide-eelse „ülesärkamisega”, lauldes vaid meestele mõeldud repertuaari. Meestelaulu tuba on kokkusaamiseks neile meestele, kes tahavad ISE laulda ja selle kaudu tunnetada mehe rolli ajavoolus.

Külaühiskonnas kujunes aegade jooksul välja kindel süsteem, kuidas keegi vastavalt oma eale ja võimetele pidi toimetama, seda nii töös kui vaimuelus. Ka laulumaailm oli jagatud. Laulude näilise ja lihvitud lihtsuse varjus kandis selle tekst suurt mõtet ja väge. Ei ole õige arvata, et mehed laulsid ainult kuraasikaid, roppe ja naljalaule. On tarkusi, mida mehed omavahel lauldes jagasid, ja tundeid, millest muudel aimu pole.

NB! Naisi sellesse õpituppa ei lasta!

Eesti

Mis teemadel tahavad laulda ja laulavad noored neiud, teame ja kuuleme me iga päev, aga millest võiksid laulda naised ja emad?

Traditsioonilises külaelus saatis laul inimest sünnist surmani, püüdes arvata laste tulevikku, andes vajadusel võimaluse kurta oma kurba saatust või tunda rõõmu looduse ilu üle. Laulda võis kõigest. Naiste laulude õpitoas lähemegi lauluga läbi naise elu: lapse ootamine ja hällitamine, isakodust lahkumine ehk meheleminek, laulud emast ja palju muud.

Norra

Õpituba toimub inglise keeles.

Milline on siis see kuulus üheksakeelne norra hardingfele ehk hardangeriviiul? Teada on, et viiul on leitav ainult teatud Norra piirkondades. Selle erilise heliga pilli ajaloost ja repertuaarist saab õpitubades lähemat teavet. Ja kindlasti õpitakse selgeks ka mõni tüüpiline norra viiulilugu.

Prantsusmaa
http://oliver.sitamica.com

Didier Oliver ja Emmanuel Pariselle on sõbrad aastast 1974 ja pärit Edela-Prantsusmaalt. Multiinstrumentalistide ja lauljatena on neil loomulikult tohutu repertuaar oma kodupiirkonna tantsudest ja lauludest, kuid sinna mahub ka muusikat, mis nende teele sattunud viimase 30 aasta jooksul – kõik teised traditsioonilised prantsuse muusika liigid ja iiri muusika ning cajun.

• Didier Oliver – viiul, mandoliin, vile, laul
• Emmanuel Pariselle – akordion, kontsertiina, laul
• Myriam Added – akordion
• Christine Leymonie

• Emmanuel Pariselle: +33 549 600 234 (tel./faks); +33 612 063 078 (mobiil) emmanuel.pariselle@wanadoo.fr

Eesti
http://www.oort.ee/

Ansambel on eesti vanemat regilaulu ja pillilugusid tänasesse päeva arranžeerinud juba aastast 1996. Meie kontseptsioonis võib arhailise rahvamuusika ümber leida nii popi, jazzi kui ka metali varjundeid. Otsitud on nii ennast, helisid kui kuulajaid. Palju ka juba leitud. Selle aja jooksul on üllitatud kaks CD-plaati. Kuid otsingud jätkuvad ja süvenevad. Sest allikas on ammendamatu.

• Aleksander Sünter – laul, akustiline kitarr, eesti lõõts
• Raivo Sildoja – laul, hiiu-rootsi kannel, viiul
• Toomas Jõks – laul, klahvpillid
• Rainer Helgand – laul, basskitarr
• Mait Sarap – löökpillid
• Sulev Salm – laul, soolokitarr
• Alar Sünter – laul, metsasarv
• Priit Moppel – laul, torupill, parmupill, tinavile
• Kalle Paalits – videotehnik

Aleksander Sünter: +372 5691 2291 sass@haldjas.folklore.ee

Valgevene
http://osimira.nm.ru/eng/

“Rütm on Universumi pulss, mida leiame planeetide tantsus, näeme aastaaegade vaheldumises, kuuleme, kui Surm ulatab käe Elule. Rütm valdab kõike, millel aja pitser. Rütm, see on vibratsioon, heli. Kombineerige omavahel mõned rütmid ja saate keeruka meloodia.

Osimira maagiline kujund või sümbol peitub URSIEGis. Selle saladus seisneb püha võidu saavutamises kogu ilmaliku üle, mis eksisteerib, et päästa kõike varjatult olemasolevat. Edastame URSIEGi sõnumi, kuid ei näita viisi, kuidas seda maagilist segu saada, et mitte hävitada tema maagilisi omadusi. Seega ühtib meie kunst sellega, mida soovime väljendada.”

Osimira loodi 2002. a. märtsis ja esimene kontsert toimus 10. aprillil Mogiljovis. Sellele järgnesid esinemised linnapidustustel ja CD “MogilevROCK” esitlus ning aktsioon “Rock Against Drugs”. Osimira on osalenud paljudel festivalidel ning võitnud mitmesuguseid auhindu.

• Kanstantsin Kantsavy – torupill, surma (pasun), sopilka, karjapasun
• Donda Katsiaryna – viiul
• Andrei Bindasau – trummid, löökriistad
• Aliaksei Palauchenia – löökriistad
• Ilya Dauzhankou – basskitarr
• Larysa Preabrazhenskaya – viiul
• Andrei Palauchenia – flöödid, vile, löökriistad, altdomra, kaliuka, laul

• +375 294 200 568 (mobiil); +375 222 246 038 (tel.) osimira@mail.ru

Eesti

• Mati Kiviselg
• Raido Koppel
• Edi Leet
• Alvar Pärtel
• Ülle Jantson

Eesti

Pärnumaa Viiulikoori moodustavad Pärnu-Jaagupi, Sindi ja Vändra Muusikakoolide viiuliõpilased, -õpetajad ja vilistlased. Pärnumaa Viiulikoori repertuaari kuuluvad rahvapärased viiulipalad, mis on aegade jooksul kogutud peamiselt Pärnumaalt. Kaasaegseid seadeid viiulikoorile teeb koori juhendaja Krista Sildoja.

“Meie tegevuse eesmärgiks on taaselustada Pärnumaale ajalooliselt väga omane pillikooride traditsioon ning pakkuda oma muusikaga rõõmu nii endile kui kaaslastele. Meie eesmärgiks ongi teha muusikaga tuju heaks nii endal kui teistel – ja teha seda ISE.”

• Siiri Laanesoo, Lisette Eriste, Johannes Eriste, Kristjan Mägi, Liis Mägi, Liis Põder, Eve Künnapas, Heli Künnapas, Karin Künnapas, Merike Teppan, Raili Aarna, Liis Jürisson, Hanna Kivila, Alti Tõnissaar, Kristi Dremljuga, Annika Jõulu, Agne Luur, Hedvig Madisson, Karin Madisson, Melissa Mägisalu, Andrus Nuut, Roosi Rõõmusaare, Uku Sildoja, Krista Soosaar, Merilyn Taul, Hanna Valk, Silja Tammai, Triin Orav, Krista Sildoja

Krista Sildoja: 553 1478, krista@rahvamuusika.ee

Rootsi
http://www.johanhedin.com/

Pelle Björnlert ja Johan Hedin mängivad peamiselt Smålandi ja Östergötlandi rahvamuusikat. Duo eriline armastus kuulub muusikale, mis 18. sajandil viiuldajate ja kirikumuusikute seas kõige populaarsem oli ja mis harmoniseerub stiiliga, mida tänapäeval barokina tuntakse. Pelle jõuliselt isikupärane viiuli- ja violino d’amore-mäng paneb lood elama. Vanad meloodiad jutustavad taas oma lugusid ja seda sageli pärast aastatepikkust tuhmuvate tinditõmmetena kolletaval paberil seismist. Meeldivat saadet pakub tenor-nyckelharpa – instrument, mis meenutab barokkmuusika pilli viola da gambat.

Need kaks Smålandi muusikut loovad hingestatud muusikadialoogi, pannes kuulajad kõrvu teritama. Kui publiku jalad ei suuda enam paigal püsida, on selge, et tegemist on tantsumuusikaga. Duo mängibki nii kontsertidel kui tantsuks.

1970.-ndate algul inspireeris Smålandi meistermuusik Bengt Löfberg Pelle Björnlerti niivõrd, et too hakkaks uurima unehõlmas, kuid rikkalikku Smålandi ja Östergötlandi lugude varasalve. Traditsiooni taaselustamine on toimunud vanade lindistuste, käsikirjade ja veel elavate vanade viiuldajate külastamise kaasabil ning kogu aeg on esmatähtsal kohal olnud tantsitavus. Pelle ja Bengt salvestasid albumi “En roliger dans” ning muutusid paljude Lõuna-Rootsi viiuldajate eeskujuks. Duo viimane sooloalbum on “Fors” (kärestik).

• Pelle Björnlert – viiul ja violino d´amore
• Johan Hedin – tenor-nyckelharpa

• Pelle Björnlert & Johan Hedin: +461 501 29 96; +467 044 436 53 info@johanhedin.com

Eesti

“Ühe Västergötlandi mõisa pööningult Sexdrega kihelkonnas leiti 1920.-ndatel kolm vihikut 1770.-ndate aastate populaarsete meloodiate ehk mainstreamiga. Vihikud kandsid pealkirja “Johannes Bryngelssoni Noodivihik”, “Anders Larssoni Noodivihik” ja “Polonaise`id enamasti”.

Meie koosmäng saigi alguse just nendestsamadest lugudest, kuid pärastpoole oleme soojaks mänginud veel keskaegseid rüütliballaade, Sofia enda ja ka muid rootsi lugusid ja laule.”

• Sofia Joons – viiul ja laul
• Maarja Nuut – viiul
• Janek Kesselmann – kitarr

• Sofia Joons: +372 5664 2510, sofia@colleduc.ee

Prantsusmaa

Õpituba toimub inglise keeles.

Multiinstrumentalistid ja lauljad Didier Oliver ja Emmanuel Pariselle tutvustavad oma kodukoha, Edela-Prantsusmaa laulu- ja tantsupärimust.

Eesti

Ansambel Proseuhe on tegutsenud veidi üle aasta ning koosneb sel kevadel Eesti Muusikaakadeemia lõpetanud tudengitest. Ansambli juht ja laulja Britt Timusk on õppinud laulmist ning muusikat Inglismaal (Derby College Wilmorton) ning Prantsusmaal (L`association de la musique et la danse Irlandaise).

Ansambli ainulaadsus ja omanäolisus seisneb vana gaeli ja iiri vaimuliku ja autentse rahvamuusika viljelemises. Põhjalikud teadmised selle muusikakultuuri vallas rajavad tee ka professionaalselt kõrgetasemelisele esitusele, milles kasutatakse klassikalisi instrumente: flööt, kitarr, 2 viiulit, bodhran, tablad, raamtrumm. Proseuhe on ainus taolise vanamuusika viljeleja Eestis.

• Britt Timusk – laul, bodhran
• Eike Vellend – laul, viiul
• Inga Masing – flööt
• Martin Kööbi – kitarr
• Tiiu Õunapuu – viiul
• Arno Kablus – tablad

• Lea-Liisbet Peterson: +372 5348 7086 lea@ulajazz.ee

Eesti
www.rahvamuusika.ee

Eesti ETNO laager ühendab endas pärimusmuusikahuvilisi siit ja sealt. Eesti ETNO klubi on koosolemine, kus ETNO laagri õppurid proovivad iseseisvalt oma nädalast kogemust festivalikülalistega jagada. Laulu, tantsu, ringmänge ja pillilugusid.

Eesti ETNO 2005 laagrilised:

Neljapäev, 28. juuli

• 17:00 “Meie” - Agne Põlder, Pauliine Põlder, Anne Mirjam Kraav, Eddi Tomband, Johannes Laas, Karoliina Kreintaal, Kristi Kalvik, Lennart Kits, Liisi Laaspere, Maria Orb, Olavi Kõrre, Karolin Kõrre, Sigrid Laas, Tanel Teder, Tiiu Uuetalu, Triin Niidla
• 21:00 “Kuulanka +” - Katariin Raska, Kerli Repson, Minna Toots, Raahel Apsalon, Triin Lemba, Jaan Tätte jun, Ulvi Võsa, Lennart Kits, Karolin Kõrre

Laupäev, 30. juuli

• 13:00 “Metsapoole” - Asso Int, Auli Kütt, Brit Peensoo, Elsa Levo, Günter Kits, Helena Nagelmaa, Heli Künnapas, Maarja Urb, Merike Paberits, Pauliine Maasik
• 17:00 “Poogen” - Eeva Lindal, Eve Künnapas, Heili Talbak, Helen Köstner, Heli Künnapas, Joanna Võido, Karin Künnapas, Liina Rosenthal, Liis Linn
• 21:00 “Oo oooo” - Elo Soode, Helen Kask, Henri Veidenbaum, Kati Päike, Liina Gross, Maarja Toots, Marja Mõistlik, Mihkel Masso, Taavet Niller, Villu Talsi

Pühapäev, 31. juuli

• 13:00 “Lömp” - Anna-Maria Saar, Ella-Anu Puusepp, Hedi Lelumees, Heli Lelumees, Juss Heinsalu, Karel Kadalipp, Katarina Allev, Leena Suits, Liisi Metsvahi, Madis Reimund, Piret Saar, Tambet Krinal, Triin Kukk
• 17:00 “Kriuks” - Allar Lepa, Anna-Liisa Eller, Eva-Maria Eller, Helena Veidenbaum, Katrin Zagovejeva, Liis Lindmaa, Liis Nõupuu, Malle Pärtel, Rainer Koik, Tiia Vares, Villu Orav
• 21:00 “Meie”, “Kuulanka +”, “Metsapoole”, “Poogen”, “Oo oooo”, “Lömp”, “Kriuks”

Siim Sarv: 503 0329, siim@sarv.ee

Leedu

Päev	Kell	Koht	Hind
reede	17:00	Roheline Lava	tasuta

Eesti

Pärnumaa Viiulikoori moodustavad Pärnu-Jaagupi, Sindi ja Vändra Muusikakoolide viiuliõpilased, -õpetajad ja vilistlased. Pärnumaa Viiulikoori repertuaari kuuluvad rahvapärased viiulipalad, mis on aegade jooksul kogutud peamiselt Pärnumaalt. Kaasaegseid seadeid viiulikoorile teeb koori juhendaja Krista Sildoja.

“Meie tegevuse eesmärgiks on taaselustada Pärnumaale ajalooliselt väga omane pillikooride traditsioon ning pakkuda oma muusikaga rõõmu nii endile kui kaaslastele. Meie eesmärgiks ongi teha muusikaga tuju heaks nii endal kui teistel – ja teha seda ISE.”

• Musitseerivad: Siiri Laanesoo, Lisette Eriste, Johannes Eriste, Kristjan Mägi, Liis Mägi, Liis Põder, Eve Künnapas, Heli Künnapas, Karin Künnapas, Merike Teppan, Raili Aarna, Liis Jürisson, Hanna Kivila, Alti Tõnissaar, Kristi Dremljuga, Annika Jõulu, Agne Luur, Hedvig Madisson, Karin Madisson, Melissa Mägisalu, Andrus Nuut, Roosi Rõõmusaare, Uku Sildoja, Krista Soosaar, Merilyn Taul, Hanna Valk, Silja Tammai, Triin Orav, Krista Sildoja

Krista Sildoja: 553 1478, krista@rahvamuusika.ee

Eesti / Vene
http://www.narvamuuseum.ee/ru_pages/suprjadki.htm

1985. aastal peamiselt Narva Muusikakooli õpetajatest loodud Narva Muuseumi ansambli Suprjadki repertuaaris on vanad vene tavandilaulud, mida esitatakse töötlemata ja kohalikus dialektis. Ansambli juht on Marina Kuvaitseva.

Ansambel teeb aktiivset hariduslikku tööd, andes koolides loeng-kontserte ning viies õpetajate ja lasteaiakasvatajate seas läbi spetsiaalseid seminare. Tihti illustreeritakse rahvakombeid teatraalse etendusega –- 1993. a. loodi koos M. Zverjeva teatritrupiga lavastused «Vene pulm» ja «Jõuluõhtud». Lisaks vene kombestikule uurib Suprjadki ka eesti ja isuri traditsioone. Ansambel on osa võtnud mitmetest rahvusvahelistest folkloorifestivalidest Venemaal ja mujal ning on korduvalt tulnud folklooriansamblite konkursside võitjaks. 1997. a. korraldas ansambel Suprjadki Rahvusvahelise Folkloorifestivali Narvas.

Käesoleval aastal on Suprjadki kavas Eesti-Vene piiriäärsete rahvaste kalendri- ja pulmalaulud, samuti lüürilised laulud Venemaa erinevatest paikadest. Laulud esitatakse murretes, nagu Suprjadkile omane. Rohelisel Laval astub Suprjadki üles Rahva Tantsu kavas, esitades-õpetades erinevaid rahvamänge (ringmängud) ja -tantse (kadrillid).

• Marina Kuvaitseva, Jana Kuvaitseva, Galina Bõstrova, Jevgeni Bõstrov, Irina Vorobjova, Annika Vorobjova, Eva Vorobjova, Tatjana Klimina, Ilja Klimin, Jelena Jurkevitš, Olga Sergejeva, Tatjana Zubkova, Sirje Sirnask, Nadežda Moskaljova, Natalja Atonen, Valeri Atonen, Jelena Sabinina, Maria Izjumova, Oksana Avarjaskina

• Marina Kuvaitseva: +372 5647 4722 suprjadki@hot.ee

Eesti
www.raud-ants.com

Raud-Ants on Eesti folk-metal ansambel, mis tegutseb aastast 2002. Raud-Antsu missiooniks on eesti vana regilaulutraditsiooni propageerimine kaasaegse rockmuusika läbi, kus peamiselt naiselikke tekste ja viise kombineeritakse raskemate kõladega. Iga Raud-Antsu lugu põhineb autentsel rahvalaulul – kas siis arhiivisalvestusel või veel elavas kasutuses oleval. Koos rockmuusikainstrumentidega kasutatakse ka rahvapille – kuuekeelset kannelt, viiulit ja hiiukannelt.

• Eva Tolsa – laul
• Marion Selgall – laul
• Marju Varblane – viiul, hiiukannel, torupill, laul
• Tarvi Martens – kuuekeelne kannel, kõri
• Madis Arukask – elektrikitarr
• Arnold Looga – basskitarr, kõri
• Andres Linnupuu – löökriistad

• Madis Arukask: +372 504 5547 madis@kultuur.edu.ee

Eesti

Seljanka näol on tegemist rahvapillidest koosneva ansambliga, kuhu kuuluvad selle aasta festivaliteemaga seonduvalt ka viiul ja kontrabass. Oleme pärit Torist ja tegutsenud nüüdseks 2 aastat. Meie repertuaar sisaldab rahvamuusikat ja selle seadeid, samuti mängime rahvapillidel ka tänapäeva lugude omapoolseid töötlusi. Sobime hästi simmanite tantsuansambliks. Kontsertesinemiste kõrval olemegi enim üles astunud just tantsubändina. 2004. aasta sügisel saime Pärnumaa bändide päeval parima tantsuansambli tiitli. 2004. aasta kevadel andsime välja oma esimese CD- plaadi.

• Merike Teppan – viiul
• Aivo Leesaar – kontrabass
• Lea Andrekson – kannel
• Oskar Tominga – kitarr, laul
• Andrus Kolk – jauram, rütmipillid, laul
• Margus Siilak – akordion

• Merike Teppan: tel. +37 2560 5733 merike.teppan@mail.ee

Wales
www.sildmusic.com

Sild on Walesis tegutsev ainulaadset muusikakeelt viljelev duo: aegumatu pärimusmuusika nii Eestist, Walesist kui ka nende endi sulest, mis on menu osaliseks saanud mitmel festivalil üle Suurbritannia.

Eelmisel aastal salvestasid nad oma esikplaadi “Priodi”, mis on saanud ajakirjanduses, sh raadios väga head kriitikat.

Neil on suur rõõm olla tagasi Viljandis, et esitada lugusid nende uuest repertuaarist, mida nad õppisid Walesi suurmuusikult Ceri Rhys Matthewsilt. Need on omapärased ja kaunid meloodiad vähetuntud Lääne-Walesi traditsioonist.

• Sille Ilves – viiul, hiiukannel, laul
• Martin Leamon – kitarr, bouzouki

• Sille Ilves; Martin Leamon: +441 792 230 272 (tel.); +447 969 892 306 (mobiil)
  

silleilves@hotmail.com; martinleamon@hotmail.com

Eesti
http://www.rahvamuusika.ee/koolikontserdid/index.htm

45 minuti jooksul on teil hea võimalus saada ülevaade enne meid lauldud lauludest ja mängitud rahvapillilugudest.

Elavate muusikanäidetega vaheldumisi räägivad esinejad oma isiklikust suhtest pärimusmuusikaga ning rändavad lugude ja laulude abil läbi meie muusikalise ajaloo. Loeng-kontsert on suunatud eelkõige muusikaõpetajatele, demonstreerimaks kava, mida pakub Eesti Pärimusmuusika Keskus üldhariduskoolidele alates 2005. aasta kevadhooajast. Sari jätkub seni, kuni huvilisi leidub.

• Anu Taul – laulud, väikekannel, parmupill, torupill, kitarr
• Tarmo Noormaa – erinevad lõõtspillid
• Raivo Sildoja – väikekannel, hiiukannel, viiul, rahvapillide ajaloo tutvustus

• Kristiina Alliksaar: +372 522 1825, kristiina@folk.ee

Moldova

“Stefanet on üks kõige briljantsemaid nende Moldaavia virtuooside esindajaid, kelle muusika inspireeris Brahmsi, Liszti või Bartokit.” (Gilles Fruchaux, Buda Records, Pariis).

Ansambel loodi 1992. aastal. Kõik bändiliikmed on kõrgetasemelised muusikud, kel käsil professionaalne karjäär paljudes rahvusvahelistes muusikaprojektides. Üks oluline eksam, mille ansambel tohutu eduga sooritas, oli kolmetunnine kontsert Radio France’is, mida kanti üle kõigisse frankofoonsetesse riikidesse.

“Stefanet Folk Bandi ja jazz-folkgrupi Trigon liider Anatol on tuntud virtuoos. Teatud mõttes nagu “Jimi Hendrix vioolal”. Tema esivanemad olid elukutselised muusikud, kelle seast vanaisa Toader oli oma ajal üsna kuulus. Erinevalt oma eelkäijatest on Stefanet enne professionaalse karjääri alustamist aastaid muusikat õppinud.” (Fillip Krum).

“Oma esivanemate sarnaselt elab Anatol Stefanet muusika jaoks, abil ja muusikast. Pidev täiuslikkusepüüdlus on tema jaoks auküsimus, autentsuse märk ja peen vajadus.” (Victor Loupan, Le Figaro).

Anatol Stefanet osales 2001. a. erikülalisena Rahvusvahelisel Vioolakongressil Uus-Meremaal Wellingtonis. Ühele tema Prantsusmaal välja antud sooloplaatidest “Anatol Stefanet – Bratsch Solo” anti 1999. a. autasu “Shock” ja 2002. a. ”Musique du Monde“. Alates 1996. a. kuulub Anatol Okay Temiz Black Sea Orchestrasse, mida press on nimetanud “all star bandiks” ja mängib ka Experimenti Berlin Orchestras, mida juhatab Bardo Henning. Anatoli diskograafiasse kuulub 10 erinevates kohtades välja antud CD-plaati.

Sandu Sura on hetkel parimaid simblimängijaid Balkani regioonis. Tema repertuaar ei piirdu rahvamuusikaga – ta esitab simblil väga edukalt ka klassikalist ja jazzmuusikat.

• Anatol Stefanet – vioola
• Edgar Stefanet – akordion
• Valentin Dragalin – nai (paaniflööt)
• Andrei Prohnitchi – kitarr
• Ion Croitoru – kontrabass
• Sandu Sura – simbel

• 373 227 475 96; 373 791 88 444 (mobiil); 373 795 97 447 (mobiil)
  

trigon@moldova.md; trigon1@mail.md

Eesti / Vene
http://www.narvamuuseum.ee/ru_pages/suprjadki.htm

1985. aastal peamiselt Narva Muusikakooli õpetajatest loodud Narva Muuseumi ansambli Suprjadki repertuaaris on vanad vene tavandilaulud, mida esitatakse töötlemata ja kohalikus dialektis. Ansambli juht on Marina Kuvaitseva.

Ansambel teeb aktiivset hariduslikku tööd, andes koolides loeng-kontserte ning viies õpetajate ja lasteaiakasvatajate seas läbi spetsiaalseid seminare. Tihti illustreeritakse rahvakombeid teatraalse etendusega –- 1993. a. loodi koos M. Zverjeva teatritrupiga lavastused «Vene pulm» ja «Jõuluõhtud». Lisaks vene kombestikule uurib Suprjadki ka eesti ja isuri traditsioone. Ansambel on osa võtnud mitmetest rahvusvahelistest folkloorifestivalidest Venemaal ja mujal ning on korduvalt tulnud folklooriansamblite konkursside võitjaks. 1997. a. korraldas ansambel Suprjadki Rahvusvahelise Folkloorifestivali Narvas.

Käesoleval aastal on Suprjadki kavas Eesti-Vene piiriäärsete rahvaste kalendri- ja pulmalaulud, samuti lüürilised laulud Venemaa erinevatest paikadest. Laulud esitatakse murretes, nagu Suprjadkile omane. Rohelisel Laval astub Suprjadki üles Rahva Tantsu kavas, esitades-õpetades erinevaid rahvamänge (ringmängud) ja -tantse (kadrillid).

• Marina Kuvaitseva, Jana Kuvaitseva, Galina Bõstrova, Jevgeni Bõstrov, Irina Vorobjova, Annika Vorobjova, Eva Vorobjova, Tatjana Klimina, Ilja Klimin, Jelena Jurkevitš, Olga Sergejeva, Tatjana Zubkova, Sirje Sirnask, Nadežda Moskaljova, Natalja Atonen, Valeri Atonen, Jelena Sabinina, Maria Izjumova, Oksana Avarjaskina

• Marina Kuvaitseva: +372 5647 4722 suprjadki@hot.ee

Taani

Õpituba toimub inglise keeles.

Suurepärase tehnikaga viiulimängija Henrik Jansbergi juhendamisel saavad meiegi pillimehed osa sellest hoost ja rütmitunnetusest, mis on taani tantsumuusikatraditsiooni südameks.

USA
http://www.oysterboys.com/

Them Eastport Oyster Boys (Need Easporti Austripoisid) on ametlikud Hea Tahte Saadikud Annapolisest Marylandis USA-s ja Eastporti Mereäärsest Vabariigist (MRE). Oma humoorikate ja liigutavate laulude ning lugudega on Austripoisid lõbustanud publikut Chesapeake`i lahe kallastel juba üle kümne aasta.

Them Eastport Oyster Boys on esinenud rahvusvahelises meedias, raadios ja teles oma armastatud Chesapeake’ile pühendatud ülistuslaulude ja keskkondliku hoolitsusega. Head mütsid, vanad puidust tööpaadid, truud koerad ja paadimeeste kombed – kõik see kajastub Them Eastport Oyster Boysi muusikas ja huumoris. Viljandi pärimusmuusikafestivalile saabuvad nad tänu Annapolise Sõsarlinnade Programmi ja Marylandi Balti Nõukogu toetusele.

• William Jeffery Holland – baritonukuleele
• Richard Kevin Brooks – kuuekeelne bändžo, kitarr
• Thomas Alfred Guay – viiul, haamrikestega dultsimer, kitarr

• Jan M. Case: 410 280 39 45
• Ruth Louise White: 410 562 33 53
• Karen Guay: 410 626 79 84
  

eoysterboy@aol.com

Eesti
http://www.tiitkikas.com

“...ei noh, eks see ole ikka ju nii, et kui ei oska lihtsalt, tuleb teha keeruliselt. Ja peab tõdema, et sellest võib saada harjumus... Ja seda mitte ainult pillimängus... Võibolla läheb mu tehnikavaimustus ühel päeval üle ja siis lippan hüpaksammul, akustiline viiul kilekotis, kultuurimaja poole –, seni aga püüan nii suurte sammudega, kui mu lühikesed jalad võtavad, sellel avastamata maal ringi tuhnida ja luua vähemalt enda jaoks viiulist teistsugune ettekujutlus kui see, millisena teda juba aastasadu teatakse...

parimate soovidega
Tiit Kikas.”

Rootsi

Trio Fata mängib mitmete Rootsi piirkondade traditsioonilist rahvamuusikat. Kaks lauljat, viiul ja üsna ebatavaline tenor-nyckelharpa loovad vägagi laiahaardelise helipildi. Nende repertuaar üllatab laia haardega, mis ulatub instrumentaalsest tantsumuusikast ballaadide ja lauludeni.

• Anders Peev – tenor-nyckelharpa
• Kajsa Dahlström – viiul ja laul
• Katarina Hallberg – laul

• Anders Peev: +46 864 647 34, +46 704 050 448 anders.peev@tele2.se

Eesti
http://www.utlib.ee/~andres_d/triskele/eesti.html

Triskele jagab tänavu festivalikuulajatega valikut Mulgimaalt kirja pandud rahvapärastest koraaliteisenditest. Aluseks oleme võtnud Helme organisti Gustav Swahni (Kusti Luige) käsikirjalise koraaliraamatu aastast 1774. See Baltimaade vanim koraalikogu pakub palju avastamisrõõmu, sest sealsed seaded arvestavad toonase vabalt kaunistusi lisava laulmismaneeriga. Triskele paneb omalt poolt juurde pillid, kuid püüab samas mõne loo puhul ära arvata sedagi, kuidas kõlas koguduselaul 230 aastat tagasi.

• Janno Mäe – laul, trumm
• Jaanus Roosileht – laul, fiidel, hiiukannel, rebekk
• Toivo Sõmer – laul, kannel, ud
• Tarmo Tabas – laul
• Heikki-Rein Veromann – laul, flöödid
• Ergo-Hart Västrik – laul

• Toivo Sõmer: +372 5567 1134 triskele2@hotmail.com

Iiri/Eesti

Tuttuus bänd, kelle juured sügaval eesti, iiri ja šoti folklooris. Trostan usub, et rahvamuusika on arenev kunstivorm, millele kõik ansabli liikmed saavad eneseteostuse kaudu oma panuse anda. Need sõbrad Iirimaalt, Šotimaalt, Soomest ja Eestist on oma muusikalises arengus käinud pika tee läbi mitmesuguste žanrite, sh. jazz-, rock- ja tantsumuusika. Nad on tulnud kokku, et mängida neile kõige enam mõju avaldanud rahvamuusikat. Trostan on teinud täispöörde, et luua uus rahvamuusika, sidudes kõigi osapoolte mõjutusi ja kogemusi.

Sandra Sillamaa Viljandist on seitse aastat torupilli mänginud. Oma kahekümnendaks eluaastaks on temast kujunenud mängija, kellele on raske oma põlvkonnas võrdset leida. Sel suvel ilmub tema debüütalbum. Sandra põhjatud teadmised rahvamuusikast täiendavad suurepäraselt tema auhindadega pärjatud loomingut.

J. P. Kallio Helsinkist on kitarri mänginud 10ndast eluaastast. Kaks aastat hiljem lõi ta oma esimese rokkbändi ja mängis selles kuni 20. eluaastani. Aasta hiljem kolis J. P. Iirimaale ning teda haaras enda võimusesse iiri rahvatraditsioon. Üheksa aastat, kolm bändi ja viis albumit hiljem lisab ta oma kire käesolevasse originaalsesse kvartetti.

Barra McAllister Põhja-Dublinist on oma aja uuenduslik ja meisterlik iiri flöödi mängija. Ta alustas küll tinavilega, kuid avastas 14-aastaselt flöödi ja pühendas end sellele. Praegu on 22-aastane Barra Clasac`i gastroleeriva tantsutrupi muusikaline lavastaja ja on esitanud oma seadeid suurtel CIOFFI festivalidel kogu Euroopas. Barra mängis viimased kaheksa aastat Dublini Rahvuslikus Kontserdimajas ja esines eelmisel aastal koos laulja-laulukirjutaja Damien Dempseyga, toetades Bob Dylanit tema kahel Iiri-esinemisel.

Andy Leighton on pärit Dunfries’ist Šotimaal. Ta läks kümme aastat tagasi Iirimaale puhkusele ja jäi esinemise tõttu tagasilennust maha. Andy õppis kaks aastat Dublinis Ceoltoir’is muusikat. Sealtpeale on armastus Dublini eklektilise muusikapildi vastu teda Iirimaal hoidnud. 27-aastane Andy on viiulit mänginud 12 aastat ja ta oli üks pärimusmuusikagrupi Shinook asutajaliikmeid. Tema energiline stiil on ületanud kõiki piire, jäädes samal ajal truuks traditsioonile ja purustades südameid.

“Trostan mängib kaasaegset rahvamuusikat, mille juured on kultuuritraditsioonides, kohandades selle unikaalseid omadusi kaasaegsele maitsele ja mõjutustele.”

• Barra McAllister – iiri flööt, viled, bodhran, laul
• Andrew Leighton – viiul
• Jari-Pekka Kallio – kitarr, bouzouki, laul
• Sandra Sillamaa – eesti torupill
• Tony Quinn – bodhran

• Sandra Sillamaa: +372 52 464 75 ssillamaa@hotmail.com
• Jari-Pekka Kallio: jpkallio@hotmail.com

Eesti

Päev	Kell	Koht	Hind
reede	15:00	Roheline Lava	tasuta
laupäev	20:00	Roheline Lava	tasuta
pühapäev	16:00	Roheline Lava	tasuta

Ukraina

Õpituba toimub vene ja inglise keeles.

Õpitoas tutvustatakse ja õpetatakse Ukraina traditsioonilisi laule ja tantse.

Ungari

Õpituba toimub inglise keeles.

Õpitoas tutvustatakse ungari rahvapille. Räägitakse csango rahva pärimuskultuurist ja 1970.-ndail alguse saanud populaarsest “tantsutubade”-liikumisest. Kuulajaskond saab selgeks mõned ungari traditsioonilised laulu- ja pillilood.

Eesti
http://www.untsakad.ee

“Oleme tõenäoliselt ainuke ansambel, kes on absoluutselt kõikidel Viljandi pärimusmuusika festivalidel esinenud. Seekord anname ka meie au POOGNALE, kuidas täpsemalt, tulge kaema!

P.S. Pärast kontserti võib tulla lehvitama – Untsakad seavad kompsud kokku ja asuvad teele bretoonimaa poole juba tuttavasse sadamalinna nimega Paimpol, et meremeestelauludel taas kord kõlada lasta.”

• Jaanus Jantson – akustiline kitarr, laul
• Ilmar Kald – viiul, laul
• Jaanus Põlder – mandoliin, laul
• Margus Põldsepp – erinevad lõõtsalised, laul
• Marek Rätsep – basskitarr, laul
• Tauno Uibo – heli

• Jaanus Jantson: +372 502 1649, untsakad@untsakad.ee

Eesti

Vägevad olid esivanemad, kes oma muresid ja rõõme, soove ja õpetusi lauludeks mõistsid vormida. Vägilased toetavad nende laule oma esituses nii arhailiste kui kaasaegsete kõlavärvide ja rütmidega, andes lugudele hoogu, samal ajal juurtega maa küljes olles.

• Meelika Hainsoo – laul, viiul
• Cätlin Jaago – flööt, viled, parmupill, laul, torupill
• Toomas Valk – karmoškad
• Jan Viileberg – akustiline kitarr
• Martti Tärn – basskitarr
• Reigo Ahven – löökpillid

Laulurõõmu jagavad laval meiega Maria Kivirand ja Kersti Lõokene

• Cätlin Jaago: +372 5343 3756 catlin@kultuur.edu.ee

Valgevene

Õpituba toimub vene keeles.

Valgevene pillimehed tutvustavad õpitoas toimuvat nii: “Meie seast on igaüks jõudnud rahvamuusika juurde omal moel. Kuid tähtsaimaks liikumapanevaks jõuks on geneetiline mälu. Mängime just seda muusikat, kuna me ei suuda seda mitte mängida. See on meie viis suhelda ning tunda-tunnetada oma maad ja juuri.” Sellestsamast võimsast suhtlusvahendist, tema algimpulssidest ja lõpptulemusest saavadki osa need, kes õpituppa kogunevad. Pillide ja rahvamuusika tutvustamise kõrvale mahuvad ka ühiselt õpitavad pilli- ja laululood.

Norra
http://www.nama.no/sak/000156.asp

Valkyrien Allstars on Norra rahvamuusikagrupp kolme viiuldajaga: Ola Hilmen, Erik Sollid ja Tuva Syvertsen, kes ka laulab. Ansambel kasutab üheksakeelset norra hardingfelet ehk hardangeriviiulit, mida mängitakse ainult teatud Norra piirkondades ja millel on väga eriline heli.

Traditsiooniliselt mängitakse norra rahvamuusikat üksi, kuid nemad esitavad seda kolmel häälel. Liikmete muusikaline taust on erinev ja seega mõjutavad nende mängu ka teised stiilid, kuid eelkõige on nende muusika siiski traditsiooniline norra rahvamuusika. Lisaks isetehtud kaasaegsetele seadetele on kavas ka mõned omaloomingupalad.

Peale paljude Norra festivalide ja kontsertide on Valkyrien Allstars esinenud ka mitmetes teistes riikides. Viimased kolm suve on ringi reisitud Iirimaal ning 2004. a. suvel mängisid nad UNESCO nimel Antwerpenis ja Barcelonas.

Festivalikontserdil keskendutakse norra traditsioonilisele muusikale.

• Tuva Syvertsen – hardangeriviiul ja laul
• Ola Hilmen – hardangeriviiul
• Erik Sollid – hardangeriviiul

• Erik Sollid: +47 971 347 30 eriksollid@yahoo.no

Eesti/Külalised

Kauged külalised on veetnud festivalil mitu uneta ööd ja valanud spetsiaalses eesti rahvamuusika õpitoas pangede kaupa palavat higi...

Loojunud päikesest ja kuumavatest südametest kogunenud soojuses tõusevad kümned poognad ja tarduvad ootusrikkalt keelte kohale... Ja kui siis eesmängija märku annab, hakatakse pillidest üksteise järel välja kallama sulapalasid, mis siin kuulajad üle kastavad ja peagi maitsvaks meenutuseks aurustuvad. Niimoodi, tule ja poognaga varustatult, astutakse taas veendunult uusi inimesi pärimusmuusika juurde tooma...

• Henri Veidenbaum, (Virumaa Noorteorkester)
• Meelika Hainsoo (Vägilased)
• Anne Lederman (Kanada)
• Ola Hilmen, Erik Sollid, Tuva Syvertsen (Norra)
• Andrew Leigthon (Iiri)
• Henrik Jansberg ja Sophia Eriksson (Taani)
• Marianne Maans (Soome)
• Didier Oliver (Prantsusmaa)
• Sulev Salm - kitarr (Oort)
• Kristjan Priks - löökriistad (Virre)
• Raido Koppel - akordion (VLÜ)
• Ott Kaasik - bass (Virre)
• Jaanus Põlder - viiul, mandoliin (Untsakad ja Virumaa Noorteorkester)

• ja veel palju häid moosekante

Eesti

Peamiselt eesti pärimuslikke tantsu- ja pillilugusid esitav viiuliduo ühendab endas kahe koolkonna esindajaid. Enrik Visla alustas viiuli- ja lõõtsamängu õppimist oma muusikaõpetajast ja rahvapillimehest vanaisa käe all juba poisikesepõlves ning lõpetas hiljem G. Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis viiuli eriala. Marju Varblane aga omandab hetkel rahvamuusikuprofessiooni Viljandi Kultuuriakadeemias.

“Koos mängima innustas meid 1997. aasta pärimusmuusikafestivalil üles astunud rahvaliku estraadi ansambel KIREKAKU. Ansamblis mängis ka Lindpriidest tuntud viiuldaja Indrek Kalda, kelle käe all mõlemad õpime, seega on meie duo puhul mõneti tegemist meistri poolt alustatu jätkamisega. Eestis tegutsesid seesugused viiulipaarid aktiivselt juba 20. sajandi esimesel poolel, tihti lõi kampa ka kandlemängija.”

• Marju Varblane – viiul
• Enrik Visla – viiul

• Marju Varblane: +372 5340 7938

Eesti

Käesoleval aastal astub Viljandi Noorteorkester ühiskavas Virumaa Noorteorkestriga üles festivali avamisel 28. juulil kell 13.00 ja eraldi kontserdiga 30. juulil kell 14.00 Rohelisel Laval.

Sirli Kangur – flööt, Annika Kant – flööt, Kädi-Liis Hunt – flööt, Laura-Liisa Tamra – flööt, Madis Järvekülg – klarnet, Tuulike Agan – sopransaksofon, Ulvi Võsa – altsaksofon, Kristel Marand – tenorsaksofon, Mati Tubli – metsasarv, Siim Tubli – eufoonium, Tõnu Tubli – tromboon, Mati Hüva – tuuba, Nele Aunap – kellamäng, Mikk Villem – ksülofon, Liisi Metsvahi – viiul, Karel Kadalipp – viiul, Leila Röömel – viiul, Laura Rein – viiul, Joanna Võido – viiul, Cärol Kralla – viiul, Avely Buk – viiul, Tiia Vares – viiul, Tiina Tsõtsin – viiul, Katre Suits – viiul, Katri Teever – viiul, Siiri Mägi – viiul, Sirje Rein – viiul, Taavi Jaadla – viiul, Tonio Tamra – vioola, Kadi Kuivits – tšello, Tanel Kadalipp – kontrabass, Johan-Kristjan Konovalov – kontrabass, Rainer Koik – kontrabass

Dirigent ja eesmängija Jaanus Põlder
Kontsertmeistrid Tonio Tamra ja Karel Kadalipp

• Tonio Tamra: tel. 501 3948, tonio@kultuur.edu.ee

Eesti

Eesti
http://www.virre.ee

Parem poogen peos kui viiuldaja katusel.

• Sandra Nurmsalu – laul
• Ürjo Jaama – viiul
• Toomas Torop – vioola
• Ott Kaasik – oktaavmandoliin, laul
• Kaarel Liiv – basskitarr
• Kristjan Priks – löökpillid, laul

• Toomas Torop: +372 5647 3262, toomas@virre.ee

Eesti

“Alustasime tegevust 1997. a. veebruaris klassikalise muusika mängimisega. Jaanus Põlderi juhendamisel lisandus 2000. aastal repertuaari ka pärimusmuusika. Meie kooseisus on 30 noort vanuses 11-20. Oleme esinenud Võru Folkloorifestivalil, Viljandi Pärimusmuusikafestivalil ning folkloorifestivalidel Viru Säru ja Baltica. Oleme mänginud ka pidulikel vastuvõttudel oma maakonnas ja Kadrioru lossis. Oma orkestriga oleme eesti rahvamuusikat tutvustanud nii Soomes, Lätis, Leedus, Rootsis, Saksamaal, Prantsusmaal kui Peterburis. Meie ettepanekul võeti Jaan Paku nimeliste noormuusikute päevade ühisorkestri repertuaari ka eesti pärimusmuusika ja seda mängivad meiega koos nii eesti kui välismaa orkestrid. Osalesime IX Koolinoorte tantsupeo koondorkestris ja 2004. a. Üldlaulu- ja tantsupeo rahvamuusikapäeva viiulitunnis Tallinna Raekoja platsil.”

Maarja Ervald, Mariann Sirgmets, Laura Sipp, Ingely Laiv, Villu Talsi, Kadri Nurk, Tuuli Viliberg, Kadri Reinsoo, Henri Hütt, Triin Niidla, Elsa Levo, Katariina Linde, Tuuli Korsar, Merily Rohtsalu, Anna-Liisa Neumann, Laura Kuusma, Mart Kuusma, Katalina-Johanna Soomets, Luise Risthein, Henri Veidenbaum, Kati Madisson, Piret Piiskoppel, Arvo Reinsoo, Taavet Niller, Riina Linde, Eve Sarnet, Tiina Pikkamäe, Evelin Tammiku, Jaanus Põlder, Pilvi Lepiksoo

• Pilvi Lepiksoo: +372 325 8037, +372 5342 3998, pilvi.lepiksoo@l-virumv.ee

Eesti
http://www.vly.ee

Üle mitme aja on festivalil võimalus kohtuda vanade lemmikutega. Väikeste Lõõtspillide Ühing esineb neile, kel meremeestelaulud silma särama ja jala keerutama panevad.

• Marko Matvere – bändžo, kitarr, laul
• Raido Koppel – akordion, laul
• Aivar Vassiljev – trummid
• Sander Udikas – klarnet, saksofon, viled
• Erkki-Kalle Esop – basskitarr, laul
• Joel Sarv – viiul, laul

Marko Matvere: +372 502 7120, Raido Koppel: +372 507 8688, vly@vly.ee

Eesti
http://www.zone.ee/zetod/

Zetod on neljast koolipoisist koosnev rahvamuusikaansambel Värskast, kes paneb seto rahvaviisid kaasaegsesse kuube. Nad on setu rahvarõivaid ja -laulu tutvustanud erinevatel folkloori- ja rahvaüritustel pea 40 korral. Ansambli loomisest peale “tõmbab bändis kortsu Artur Linnus, bassi piinab Jaanus Viskar, kidrat tinistab Jalmar Vabarna ja trummi prõmmib Heimar Puurmaa”. Poisse juhendab Kristjan Priks, kes on lõpetanud Viljandi Kultuuriakadeemias levimuusika eriala ja õpib nüüd samas rahvamuusikat.

• Artur Linnus – karmoška, laul
• Jaanus Viskar – basskitarr, laul
• Jalmar Vabarna – kitarr, laul
• Heimar Puurmaa – löökriistad, laul

Eesti
http://www.zorbas.ee

Käesoleval aastal on Zorbase esinemiskavas oodata palju uut, kuna seoses 2004. aasta Ateena Olümpiamängude külastamisega täienes nende repertuaar olulisel määral. 2005. aasta sügisel on Zorbasel plaanis välja anda uus CD-plaat.

Kreeka muusika ansambel Zorbas kutsub:

“Zorbas on ainus kreeka rahvamuusikat mängiv ansambel kogu meie regioonis. Seepärast oleme võtnud endale ülesandeks ikka ja jälle teile meelde tuletada, milline on see muusika, mida imekaunil hellenitemaal igast viinapuuväätidesse uppunud aknast-uksest kostub...

Loodame, et tänu meie tegevusele väisavad paljud Zorbase kodumaad, et koguda endasse seda rõõmu-sära muusikast ja tantsust, mis jääb teid alatiseks saatma koos igavese kutsega sinna tagasi minna.

Tule ja kuula siis seda vähest, mida meie Sulle Kreeka saartelt, mägedest, randadest ja tavernidest üles korjanud oleme!

Sto kalo! (Kõike head!)”

• Margarita Margaro (alias Margarita Raun) – laul, ziljad, tamburiin
• Olavi Zorbas (alias Olavi Kõrre) – bouzouki, outi, lyra, toumberleki, laul
• Toomas Penuakis (alias Toomas Penu) – bouzouki, outi, toumberleki, laul
• Aldo Morakis (alias Aldo Järve) – kitarr, iiri bouzouki, laul
• Peep Mouskour (alias Peep Raun) – akordion, plokkflööt, laul
• Imre Kalamatianos (alias Imre Valmis) – süürinks (paaniflöödi-laadne pill), klarnet, baglamas, laul
• Lea-Liisbet Petersonassis (alias Lea-Liisbet Peterson) – kontrabass
• Laur Lomper (alias Tõnu Oja) – laul, tamburiin

• Peep Raun: +372 506 5821, peep.raun@neti.ee